Artiklid
- Üksikasjad
Iga inimene väärib turvalist töökeskkonda!
- Üksikasjad
Võidupühale eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem
Tulenevalt töölepingu seaduse § 53 ja vastavalt pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 on pühapäeval, 22. juunil 2025 tööpäev lühendatud 3 tunni võrra.
23. juunile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra nii täis- kui osalise tööajaga töötajatele. Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipüha-eelsel päeval sama kaua kui tavaliselt.
Summeeritud tööajakava alusel tuleb tööaega lühendada vaid juhul, kui töötaja tõesti peab töötama pühale eelneval päeval. Neile, kes töötavad tööajakava alusel, tähendab see seda, et tööandja peab juba ajakava koostamisel lühendatud tööpäeva osas töötajatelt nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.
Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätmisega ning ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötamisel aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5kordse tasuna.
Esmaspäev, 23. juuni ja teisipäev, 24. juuni on riigipühad ning puhkepäevad
Olukorras, kus töötaja tööaeg langeb riigipühale, on tööandjal kohustus riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale 2kordset töötasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.
Samuti, kui töötaja peab tegema riigipühal ületunde, tuleb needki hüvitada, kas siis ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5kordselt.
Rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.
https://rmp.geenius.ee/uudised/toooigus-uudised/22-juunil-on-luhendatud-toopaev/
- Üksikasjad
Riigikogus on arutlusel töölepingu seaduse muudatused, mille eesmärk on kohanduda muutunud tööturu vajadustega. Seaduse muutmisega on tekkinud aga mitmeid väärarusaamu ja hirme. Levinud küsimustele vastab Tööandjate keskliidu õigusnõunik Piia Zimmermann.
Kas uus seadus kaotab mu praeguse töölepingu?
Ei. Mitte midagi ei muutu nende jaoks, kes töötavad edasi tavapärase täistööajaga töölepingu alusel. Kehtiv tööleping jääb kehtima ja keegi ei sunni seda ümber tegema. Muudatus puudutab ainult neid töötajaid ja tööandjaid, kes soovivad omavahel kokku leppida paindlikumas tööajas.
Seadusemuudatus lisab ühe võimaluse juurde – paindliku tööajaga töölepingu. See sobib näiteks inimestele, kelle elus on muutuvaid kohustusi või kes ei saa või ei taha töötada igal nädalal samas mahus.
Näide: Priit töötab kontoris kell 9–17. Tema jaoks ei muutu midagi. Mart aga peab hoolitsema oma vanaema eest ega saa iga päev kohal olla. Seadusemuudatus lubab tal tööandjaga sõlmida paindliku tööajaga töölepingu – Mart saab planeerida töökoormust oma elu järgi ning samal ajal säilitab kõik töölepingust tulenevad tagatised.
Kas tööandja saab mulle vähem tunde anda ja mu palga väiksemaks teha?
Ei saa, kui see ei ole sinuga eelnevalt kokku lepitud. Paindliku tööaja puhul peab tööandja sinuga kokku leppima miinimumtundide arvu, mille eest on sul õigus saada garanteeritud töötasu. See tähendab, et sul on teada kindel kuusissetulek ja sa saad oma eelarvet vastavalt planeerida.
Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähemalt 4 kuud või 168 tundi, tuleb talle maksta vähemalt 1,2-kordset seadusega kehtestatud tunnitasu alammäära, mis omakorda aitab tagada teatud miinimumpalga taseme.
Näide: Mart vajab vähemalt 1200 eurot brutotulu kuus. Tööandja maksab talle 15 eurot tunnis. Kui nad lepivad kokku 20 töötunnis nädalas, on Mardi sissetulek garanteeritud. Kui ta soovib, saab ta teha lisatunde ja sellega oma palka veelgi suurendada, aga see on tema enda otsus.
Kas ületunnitöö eest enam ei maksta?
Makstakse küll. Ületunnitöö ei kao mitte kuhugi. Seaduse järgi tekib ületunnitöö siis, kui töötaja töötab rohkem kui töölepingus kokku lepitud tundide arv, sealhulgas lisatunnid.
Näide: Mardi töölepingus on kirjas 20 tundi nädalas ja kuni 10 lisatundi. Kui ta töötab ühel nädalal 40 tundi, siis 10 tundi sellest on ületunnitöö. Selle eest tuleb maksta 1,5-kordset tasu või anda samaväärne vaba aeg, nii nagu seni kehtinud seaduses.
Kas uued töölepingud jätavad mind ilma sotsiaalsetest tagatistest?
Vastupidi – just see seadus aitab tagatisi juurde anda. Paindlik tööaeg ei tähenda ilmajätmist, vaid seda, et töötaja saab oma koormust paindlikumalt kujundada, säilitades kõik töölepingu alusel kehtivad õigused.
Töölepingu alusel töötamine tähendab mh õigust põhipuhkusele, töö- ja puhkeaja piiranguid, tööohutuse tagamist tööandja poolt, garanteeritud õigust haigushüvitisele, pensionikindlustusele, vanemahüvitisele ja tasustatud ületunnitööle. See kaitseb töötajat paremini kui seni kasutatud võlaõiguslikud lepingud (töövõtuleping, käsundusleping), kus need garantiid tihti puuduvad.
Näide: Agnes on töötanud graafilise disainerina käsunduslepingu alusel, kuid tal ei olnud lepingukohast ravikindlustust ega puhkuseõigust. Töölepingu seaduse muudatuse järgi saab tema tööandja pakkuda paindlikku töölepingut: Agnes saab jätkata samas mahus töötamist, aga nüüd on tal ka kindel õigus puhkusele, haigusrahale ja sotsiaalmaks makstakse tema eest.
Kas tööandja saab mind niisama „ootele panna“ ja mitte midagi maksta?
Ei saa. Seadus ütleb selgelt, et kui töötaja on tööks valmis, aga tööandja ei suuda talle kokkulepitud mahus tööd pakkuda, peab tööandja maksma keskmist töötasu selle osa eest, mida ta pakkuda ei suutnud.
Sama kehtib ka siis, kui tööandja ei suuda pikema aja jooksul – näiteks mitu kuud järjest – pakkuda kokkulepitud töömahtu. Töötajal on õigus saada puudujääva tööaja eest keskmist töötasu või vajaduse korral töösuhte lõpetamisel hüvitist.
Näide: Mart ja tööandja leppisid kokku, et Mart töötab 20 tundi nädalas. Kui ettevõtte suur klient lahkus ja tööandja sai pakkuda vaid 10 tundi, pidi ta siiski ülejäänud 10 tunni eest tasu maksma – eeldusel, et Mart oli tööks valmis.
Muudatused annavad töötajatele rohkem võimalusi
Töölepingu seaduse muudatused ei muuda töölepingu olemust ega vähenda töötaja õigusi. Vastupidi – eesmärk on anda paindlikkust neile, kes seda vajavad, ja parandada nende õiguste kaitset võrreldes seniste võlaõiguslike lepingutega.
Muudatused võimaldavad tööaja paindlikku kokkuleppimist, andes samal ajal sotsiaalsed tagatised: töö- ja puhkeaja piirang, õigus põhipuhkusele, miinimumpalk, tööohutuse tagamine tööandja poolt ja tagatised lepingu lõpetamisel. Garanteeritud miinimumtundide kokkulepe tagab prognoositava sissetuleku ning lisatöö tegemine jääb töötaja otsustada. Ületunnitöö on endiselt tasustatud ning tööandja ei pääse vastutusest, kui ta ei suuda tööd pakkuda.
Seaduse muutmise eesmärk anda paindlikkust neile, kes seda vajavad.
Allikas:https://employers.ee/jurist-vastab-mida-toolepingu-seaduse-muudatused-tootajale-kaasa-toovad/
- Üksikasjad
Valveaeg ei ole puhkeaeg!
Töötaja ei saa olla esmaspäevast reedeni tööl ja siis veel nädalavahetusel valves.
Valveaeg on aeg, mil töötaja peab olema valmis tööandja korraldusel tööle asuma ning selle eest tuleb maksta tasu.
* Valveaja eest tuleb maksta vähemalt 1/10 töötasust.
* Kui töötaja valveaja jooksul reaalselt töötab, arvestatakse see tööajaks ja tasustatakse vastavalt.
* Ka valves olevatele töötajatele peab olema tagatud ette nähtud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg.
Näiteks:
* Kui töötaja tööpäev kestab 8 tundi + 30 minutit pausi, saab talle samal päeval määrata veel kõige rohkem 4,5 tundi valveaega – mitte rohkem.
* Ka valveajad ei tohi võtta ära võimalust puhata 11 järjestikust tundi iga 24 tunni jooksul ja saada nädalas vähemalt 36 või 48 tundi järjestikku vaba.
Oluline on meeles pidada, et isegi kui töötaja ei pidanud valvesoleku ajal kordagi reageerima, on see siiski koormus, mis mõjutab töö- ja eraelu tasakaalu.
Allikas:
https://www.tooelu.ee/et/24/tooaeg?fbclid=IwY2xjawKs1P5leHRuA2FlbQIxMABicmlkETBsWXpGeGE0VmFGeXl4bVhoAR7aSRsE6J0z73gdZChTTXhW4lPm6nCYfX1k4l1RIyOzX20O0SfV2w4Wlh082g_aem_10Kq2rdW2exNrwp-yFfy0w#valveaeg
- Üksikasjad
Valitsus kiitis 8. mail heaks seaduseelnõu, millega tunnistatakse kehtetuks 2026. aasta alguses jõustuma pidanud julgeolekumaks. See tähendab, et ettevõtete kasumimaksu ei tule, kuid tähtajalise julgeolekumaksu asemel tõuseb tähtajatult käibe- ja tulumaksumäär 22 protsendilt 24 protsendini.
Käibemaksutõus muutub tähtajatuks
Julgeolekumaksu seaduse kohaselt tõuseb käibemaksumäär 2025. aasta 1. juulist praeguselt 22 protsendilt 24 protsendini. Kehtiv seadus näeb ette, et kõrgem maksumäär kehtib ajutiselt kuni 2028. aasta 31. detsembrini.
Valitsus tegi otsuse muuta käibemaksutõus tähtajatuks. See tähendab, et Riigikogule saadetud eelnõu kohaselt ei vähene 2029. aastast käibemaksumäär 24 protsendilt 22 protsendile. Muudatust põhjendatakse sellega, et kaitsekulude finantseerimiseks ei piisa tähtajalisest julgeolekumaksust, vaid vajalik on pikaajaline ja stabiilne eelarvetulu.
Tulumaksumäär suureneb 24 protsendini
Positiivne on see, et valitsus otsustas ära jätta 2026. aasta 1. jaanuaril jõustuma pidanud ettevõtete kasumimaksu ning inimeste alates esimest eurost maksustamise.
Selle asemel sisaldub Riigikogule saadetud eelnõus muudatus tõsta alates 2026. aasta 1. jaanuarist ettevõtete ja ka inimeste tulumaksumäära kahe protsendipunkti võrra ehk praeguselt 22 protsendilt 24 protsendini. Seega tähtajaline julgeolekumaks asendub tähtajatu tulumaksumäära tõusuga 24 protsendini.
Ettevõtluskonto maksumäär tõuseb 22 protsendile
Muudatuse tulemusena suureneb ka ettevõtlustulu maksumäär 2026. aastast 20 protsendilt 22 protsendini. Seda eeldusel, et tulu saaja ei ole liitunud pensioni II sambaga. Kui ettevõtluskonto kasutaja on liitunud pensioni II sambaga, maksustatakse ettevõtluskontole kantud tulu 2026. aastast 24, 26 või 28 protsendiga.
Mõju riigieelarvele
Rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt on muudatuste jõustumisel 2025. aastal lisanduv maksulaekumine 27 miljonit eurot, mis tuleneb kasumijaotuse nihutamisest 2025. aastasse juriidiliste isikute poolt. Seevastu väheneb 2026. aastal maksulaekumine 234 miljoni euro võrra, 2027. aastal 283 miljoni euro võrra ja 2028. aastal 294 miljoni euro võrra. Maksulaekumise suurenemist on oodata 2029. aastal 477 miljoni euro võrra.
https://www.koda.ee/et/uudised/julgeolekumaks-kaob-kuid-kaibemaks-ja-tulumaks-tousevad-24-protsendini
Lehekülg 1 / 1654
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee