Üksikasjad

Avaldatud: 01 detsember 2011

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Vabariigi valitsus kehtestas 2012. aastaks kindlustatu töötuskindlusmakse määraks 2,8 protsenti ja tööandja maksemääraks vastavalt 1,4 protsenti.

Ministrid nõustusid rahandusministeeriumi arvamusega, et töötukassa reservide tänase mahu juures ning tulenevalt kiiresti kasvanud ebakindlusest tuleviku suhtes ei ole töötuskindlustusmakse määrade alandamine järgmisel aastal põhjendatud.

Töötuskindlustuse seaduse kohaselt tuleb tagada nimetatud maksemäärade piisavus, eriti arvestades väliskeskkonna ning Eesti majanduse ja tööturu arengute äärmise ebamäärasusega.

Eesti Töötukassa nõukogu tegi valitsusele ettepaneku kehtestada 2012. aastaks kindlustatu maksemääraks kaks protsenti ning tööandja maksemääraks üks protsent. Valitsus nõukogu ettepanekutega ei nõustunud, kuna need ei võta arvesse muutusi majanduskeskkonnas ning esilekerkinud riske tuleviku osas.

Kui töötukassa nõukogu ettepanek ei taga piisavaid vahendeid töötukassa eesmärkide täitmiseks, võib valitsus kehtestada töötukassa ettepanekust erinevad määrad, mis tagavad piisavate vahendite olemasolu.

Töötukassa reservid peavad tagama hüvitiste maksmise ja tööturuteenuste osutamise mitte üksnes järgneva aasta jooksul, vaid terve võimaliku kriisiperioodi jooksul, mis võib osutuda pikemaks kui kaks aastat. Töötuskindlustusmaksete määrade langetamine kolme protsendini järgmisel aastal vähendaks töötukassa võimalusi tulevaste kriisidega toimetulekuks.

Töötukassale pandud ülesannete täitmise eest vastutab lõppkokkuvõttes riik. Luues avalik-õigusliku isiku ning delegeerides talle ülesandeid ei vabane riik ise vastutusest selles valdkonnas. Kui riik oleks seotud töötukassa nõukogu ettepanekuga tekiks olukord, kus valitsus vastutab teise isiku tegevuse eest omamata võimalust seda mõjutada.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 november 2011

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsus arutas tänasel istungil töötuskindlustusmakse määrade kehtestamist 2012. aastaks. Eesti Töötukassa nõukogu on teinud valitsusele ettepaneku kehtestada 2012. Aastaks kindlustatu maksemääraks 2% (2011. aastal 2,8%) ning tööandja maksemääraks 1% (2011. aastal 1,4%).

Valitsus ei toetanud Töötukassa ettepanekut, toetudes Rahandusministeeriumi seisukohtadele. Rahandusministeerium on arvamusel, et arvestades Töötukassa reservide tänast mahtu ning kiiresti kasvanud ebakindlust tuleviku suhtes ei ole põhjendatud 2012. a töötuskindlustusmakse määrasid alandada.

Töötukassa nõukogu poolt töötuskindlustuse maksemäärade osas ettepaneku tegemisel ei ole arvestatud kõiki a(s)jakohaseid argumente, sh ka viimase kuul toimunud arenguid, mistõttu ei ole ettepanek kooskõlas töötuskindlustuse seaduse § 41 lõike 3 teises lauses nimetatud töötuskindlustuse maksemäärade piisavuse kriteeriumiga, eriti arvestades väliskeskkonna ning Eesti majanduse ja tööturu arengute äärmise ebamäärasusega nii lühemas kui ka keskpikas perspektiivis.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 november 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Kas seaduses on öeldud, et kui töötad graafiku alusel, siis pead olema tingimata ka nädalavahetustel tööl?

Seaduses ei ole võimalik midagi sellist öelda, kuna on väga palju töid, mida ei ole võimalik nädalavahetuseks katkestada. Haigla ei saa laupäevaks-pühapäevaks uksi kinni panna, poeski tahame just nädalavahetustel käia, paljudes käitistes peab tootmisliin lakkamatult töös olema. Seetõttu ei saa sellistes kohtades töötavad inimesed just nädalavahetusel puhata.

Graafiku alusel töötavate inimeste puhkeaja kestus peab siiski olema sama nagu nn tavalise tööajaga töötajatel. S.t neil peab olema seitsme päeva jooksul 48 tundi, tööaja summeeritud arvestuse korral vähemalt 36 tundi puhkeaega järjest. Tööandjad võiksid siiski tööajakavade koostamisel jälgida, et nädalavahetusel töötamine ei langeks pidevalt ühele ja samale inimesele, vaid see jaguneks võrdselt kõigi töötajate vahel.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 november 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Võru Linna Leht

Kas on õige, et tööandja peab võimaldama töötajale vaba aega, kui töölepingu ütleb erakorraliselt üles tööandja?

Tööandja kohustus järgida etteteatamistähtaegu töölepingu erakorralisel ülesütlemisel on tingitud vajadusest anda töötajale aega uue töö otsimiseks enne olemasoleva töösuhte lõppemist.

Sellest lähtuvalt sätestab töölepingu seadus tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemise korral kohustuse anda töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega selleks, et töötaja saaks endale uut töökohta otsida.

Tööandja saab lähtuda töötajale vaba aja andmisel eelkõige ettevõtte takistusteta tööprotsessi korraldamise vajadusest. Samas peaks ta aga lähtuvalt hea usu põhimõttest ja töölepingu seaduses ettenähtud lojaalsuskohustusest, püüdma arvesse võtta ka töötaja põhjendatud huvi vaba aja saamiseks.

Vältimaks vaidlusi vaba aja kasutamise kohta, võiks tööandja kehtestada ettevõtte töökorralduse reeglites vaba aja andmise korra.

Samuti võiks tööandja ülesütlemisavalduse üleandmisel sõlmida töötajaga kokkuleppe, millises ulatuses ja mis korras töötajale töö otsimiseks vaba aega antakse. Tuleb ka arvestada, et vaba aja andmisel säilib töötajale tema keskmine töötasu.