Artiklid
- Üksikasjad
Kadri Ibrus
Tuhanded inimesed ei teeni isegi täiskohal piisavalt, et jätkuks esmavajaliku tarvis.
Eelmise nädala lõpu seisuga oli Eestis 80 751 registreeritud töötut. Peaaegu teist sama palju käib küll tööl, kuid ei teeni piisavalt, et sellega ära elada. Maksu- ja tolliameti andmeil sai tänavu maikuu deklaratsioonide alusel brutotöötasuks täpselt miinimumpalga ehk 4350 krooni 19 448 inimest ja sellest veelgi vähem 54 889 inimest. Üksinda seitsme- ja kümneaastast last kasvatav Heli on üks nendest, kes käib küll täiskohaga tööl ja teeb veel lisatundegi, kuid otsa otsaga kokku saada on ikka võimatu. Heli töötab Tallinna Kaubamajas teenindajana ja saab selle eest iga kuu kätte 7200 krooni. Sellega peavad hakkama saama nii tema kui ka tema kaks last, kes tuleb mõlemad sügisest ka kooli saata. „Talvel läheb koos küttega korteri peale 4000 krooni,” kirjeldab Heli.
Korter on üüritud ja sellel on ahiküte ehk see on üks odavamaid variante, mis linnas üldse leidub. Peale selle vajavad tasumist autoliising ja sideteenused. Kui küsida, mille eest pere süüa ostab, siis pärast kohustuslike maksude üles lugemist laiutab Heli käsi: ei saa isegi aru, mille eest seda süüa veel osta. „Teeme suppi viie liitri kaupa, et siis sellest jätkuks mitmeks päevaks. Valmistoite ma muidugi ei osta. Praegu lapsed tahavad jäätist… seda ei saa iga päev lubada,” räägib Heli, kes vahel jõuab töölt koju laste juurde alles kell pool üheksa. „Meid aitavad mu ema ja isa. Ega üksi ei saakski praegu üldse hakkama,” tunnistab ta. Tema palk oli veel mõni aasta tagasi 12 000–13 000 krooni. Kuid siis kadus boonussüsteem, millega ta teenis lisaraha ka läbimüügilt, ja pool aastat tagasi otsustas kaubamaja panna inimesed tööle 0,9 kohaga, ja nii kukkusid ka palgad.
Pensionärist ema aitab
Viljandi Selveris turvatöötajana töötav 51-aastane naisterahvas saab oma tööandjalt G4S-ilt 31,50-kroonist tunnipalka, mis kuus teeb täiskohaga töötades kokku veidi üle miinimumpalga ehk 5000 krooni. Maksud tuleb sellest veel maha arvestada. „Pool aastat oli abikaasa töötu, siis oli ikka väga raske hakkama saada,” tunnistab naine, kes elab mehega kahekesi, sest lapsed on juba suured. „Korteri peale läks koos küttega 2500 krooni. Ega suurt üle ei jäänudki. Aga selle eest pidime kahekesi elama,” ütleb ta. „Nüüd sai mees suveks ajutiselt tööle. Mina teen ületunde, nii palju kui võimalik. Aga enam ülemused eriti ei lase ka ületunde teha,” selgitab naine praegust olukorda. Ka neid aitab hädast välja naise pensionärist ema. „Mis ma tahan, on, et ma saaksin normaalset palka oma töö eest. Et ma saaksin oma palgast ära elada,” sõnab ta.
Tema sõnul jäävad ka Selveris töötavate noorte emade palgad tihti kõigest 5000 krooni ligi, ehkki nad veedavad õhtuti ja nädalavahetuseti pikki tunde tööl. Eesti miinimumpalk on püsinud muutumatult 4350 krooni viimased kolm aastat. Kuigi ametiühingute esindajad on teinud igal aastal ettepanku seda tõsta, ei ole valitsus ettepanekut arvestanud. Samal ajal teatas statistikaamet eile, et võrreldes eelmise aastaga on eriti elektri ja kütte hind märkimisväärselt tõusnud.
Firmad pole nõus palka ühtlustama
•• Teeninduse ja kaubanduse ametiühingu juhi Elle Pütsepa sõnul saab väga suur osa valdkonna töötajaid miinimum- või selle lähedast palka.
•• „Oleme kaupmeeste liidule teinud ettepanekuid juba mitu aastat järjest, et kui müüjate tööle kehtivad teatud kutsenõuded, neil peab olema vastav kvalifikatsioon, siis võiks kehtestada ka teatud ühtse palgataseme, millest allapoole ükski pood ei maksaks. Sellega nad aga ei ole siiani nõustunud,” rääkis Pütsepp.
•• Ühed neist, kes maksavad madalamaid palku, on Grossi pood ja Maxima. Hiljuti alandas töötajate palka ka Soome ettevõte Prisma, kes pani töötajad lihtsalt fakti ette: kas lepite palga langusega või koondame teid. Soomes saavad sama ettevõtte töötajad tunduvalt paremat palka ja seal kollektiivseid palgalangetamisi ei korraldatud. Prisma töötajate usaldusisik Tiiu Uuemäe annab firma nüüd enda koondamise pärast kohtusse.
•• „Riski ei saa töötajate kaela ajada,” lausus Elle Pütsepp, kelle sõnul pole ettevõtete selline tegevus õigustatud. „Paljud töötajad olid töökohtade ja palkadega arvestanud ja võtnud laenu. Nüüd on väga paljud ikka suurtes raskustes, kui ettevõtted teevad järsku ja ühepoolselt otsuseid palka alandada.”
Töötus teeb leplikuks
Tihti tehakse osaajatööd
Lahenduseks uued töökohad
•• Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõi esile, et väikese sissetuleku taga, mida saavad Eestis praegu ligi 75 000 inimest, on tihti osaajatöö ja ka nii-öelda juhutöö, mille tunnipalk on väike.
•• „Paljud inimesed on nüüd, kui töötus on nii suur, nõus ka väiksema palgaga,” sõnas Josing. Seda, kas vähem kui miinimumpalga teenijate arv võib veel kasvada, Josing ennustada ei tahtnud – kõik sõltub uute töökohtade tekkest.
•• Kui Eesti miinimumpalk on eurodesse arvestatuna 278 eurot, siis Lääne-Euroopas on miinimumpalk enamasti üle tuhande euro, USA-s eurodesse arvestatuna 872 eurot ja isegi näiteks Türgis 338 eurot.
- Üksikasjad
Haridus- ja teadusminister kaotas Euroopa Sotsiaalfondi programmist rahastatavatele täiskasvanute tööalastele koolitustele kehtinud kitsendused, mille järgi ei saanud töötud tasuta kursustel osaleda.
Seni pakkus ministeerium kutseõppeasutustes tasuta tööalaseid kursusi ainult töötavatele või mitteaktiivsetele inimestele, töötutena registreeritud inimesed neil osaleda ei tohtinud. «Kuna töötud vajavad koolitust kõige enam, siis otsustasime teha Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamisel muudatused sel moel, et kaasame ka töötud enda korraldatud kursustele.»
Senine piirang oli põhjendatud sellega, et registreeritud töötutele pakkus koolitusi töötukassa. Nüüdne muudatus töötutele pakutavates teenustes muudatusi kaasa ei too, töötukassa pakub edaspidi töötutele samu tööturuteenuseid.
Kursustel osaleda soovija peab täitma mõningad tingimused, mis on reeglina seotud vastavate eelteadmiste, varasema kutsetaseme omandamise või erialase töökogemusega. Kursuste pikkus on 8 kuni 80 tundi, mis ei võimalda pakkuda pikki ümberõppekursusi, vaid pigem erialaste oskuste täiendamist.
Minister kinnitas Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmist «Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused» rahastatud koolituste riikliku tellimuse sügissemestriks.
Tänavu sügisel pakutakse tasuta kursuseid 6046 inimesele 39 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis kõikides maakondades.
Koolitustellimuse hulgast leiab koolitusi autolukkseppadele, elektrikutele ja käsitöölistele, õppida saab raamatupidamist, pottsepatööd, lamba- ja kitsekasvatust, sekretäritööd ja palju muud. Rohkelt toimub üldoskuste kursusi, mille hulgas on erialane keeleõpe ning teenindustöötajate suhtlemiskursused.
Toimetas Merike Tamm
- Üksikasjad
1.juulist jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatus loob tööandjale võimaluse arvestada sotsiaalmaksu miinimumkohustust summeeritult. Lisaks vabastatakse üheks aastaks sotsiaalmaksu miinimumkohustusest see tööandja, kes võtab tööle töötuna arvel olnud inimese.
Juulist alates on tööandjal võimalus arvestada summeeritult sotsiaalmaksu miinimumkohustust. Maksuvaba tulu arvestav tööandja peab maksma sotsiaalmaksu väiksemalt summalt, mis arvesse võttes ka teise tööandja makstud tasu oleks selle inimese kohta võrdne vähemalt kuumääraga, teatab Maksu- ja Tolliamet.
Näiteks kui inimesele maksab üks tööandja tasu 2500 ja teine1500 krooni, siis esimene maksab sotsiaalmaksu 941 krooni (4350-1500x33%) ja teine tööandja 495 krooni, nii et kokku laekub sotsiaalmaksuna selle töötaja eest 1436 krooni kuus.
Oma kohustust saab maksuvaba tulu arvestav tööandja vähendada vaid juhul, kui ta on töötaja käest saanud teise tööandja kinnituse temalt saadava tasu suuruse kohta. Juhul kui töötaja on kuupalgaline, peab ta esitama uue tõendi alles palga muutumisel.
Seadusemuudatusega võidavad sotsiaalmaksu soodustust needki tööandjad, kes võtavad tööle vähemalt 6 kuud töötuna arvel olnud inimese. Seega kaotatakse selle inimese osalise tööajaga töö korral tööandja kohustus maksta sotsiaalmaksu vähemalt miinimumkohustuselt kuni üheks aastaks.
Inimene, kelle suhtes rakendatakse maksusoodustust, peab tööandjale esitama Töötukassast saadud kinnituse, et ta vastab neile kriteeriumidele.
- Üksikasjad
Haridus- ja Teadusministeerium
07.07.2010
Haridus- ja teadusminister kinnitas muudatused, millega kaotatakse kitsendused Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmist „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ rahastatud koolitustel osalejatele ning kinnitas täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse 2010. aasta sügissemestriks.
„Seni oli Töötukassa ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelises tööjaotuses ministeeriumi rolliks ainult töötavatele inimestele tasuta kursuste pakkumine,“ ütles minister Tõnis Lukas. „Kuna töötud vajavad koolitust kõi ge enam, siis otsustasime teha Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamisel muudatused sel moel, et kaasame ka töötud enda korraldatud kursustele, sest kõige parem majanduspoliitika on teatavasti hariduspoliitika.“
Kui seni oli tööalase koolituse programmi kursuste sihtrühm piiratud töötavate või mitteaktiivsete inimestega ning Töötukassas registreeritud töötud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) korraldatud kursustel osaleda ei tohtinud, siis alates käesoleva aasta teisest semestrist võivad kutseõppeasutustes toimuvatel tasuta tööalase koolituse kursustel osaleda ka töötud. Senine piirang oli põhjendatud sellega, et registreeritud töötutele pakkus teenuseid, sealhulgas koolitusi Eesti Töötukassa. Nüüdne muudatus töötutele pakutavates teenustes muudatusi kaasa ei too, Töötukassa pakub edaspidi töötutele samu tööturuteenuseid.
„Tööpuuduse vähendamise kõige kindlam viis on anda inimestele võimalus õppida,“ li sas Lukas. „Nii saavad nad parandada oma oskusi ja olla tööjõuturul senisest paremal positsioonil. Riik on rajanud kutsekoolide juurde väga hea sisseseadega õppebaasid. Nüüd avame need võimalused ka töötutele, kellele tasuta õppimise võimalus on kindlasti suureks toeks.“
Täiskasvanute tööalase koolituse kursuste korralduses rohkem muudatusi ei ole, endiselt peab kursustel osaleda soovija täitma mõningad tingimused, mis on reeglina seotud vastavate eelteadmiste, varasema kutsetaseme omandamise või erialase töökogemusega. Kursuste pikkus on 8 kuni 80 tundi, mis ei võimalda pakkuda pikki ümberõppekursusi, vaid pigem erialaste oskuste täiendamist. Töötud ei ole kursustel osalemisel eelisjärjekorras, vaid saavad kandideerida kursuse kohtadele teistega samadel alustel.
Tänavu sügisel pakutakse tasuta kursuseid 6046 inimesele 39 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis kõikides maakondades. Kokku toimub 30 er inevas õppekavarühmas 453 kursust. Koolitustellimuse hulgast leiab koolitusi autolukkseppadele, elektrikutele ja käsitöölistele, õppida saab raamatupidamist, pottsepatööd, lamba- ja kitsekasvatust, sekretäritööd ja palju muud. Rohkelt toimub üldoskuste kursusi, mille hulgas on erialane keeleõpe ning teenindustöötajate suhtlemiskursused. Kõige rohkem inimesi koolitatakse majutamise ning toitlustamise õppekavarühmas, arvukalt on arvutikasutamise algtaseme kursusi, aga ka spetsiifilisi arvutikursusi.
Tasuta kursuste nimekirja ja õppeasutuste kontaktandmed leiab HTM-i kodulehelt www.hm.ee/tasutakursused. Täpsemat infot kursuste sisu, toimumisaegade ning registreerumise kohta saab õppeasutustest. Koolitustellimus koostatakse semestrite kaupa, järgmine tellimus kinnitatakse detsembri alguses. Täiskasvanute tööalast koolitust rahastatakse riigi ja ESF-i vahenditest alates 2007. aastast, programm jätkub kuni 2012. aasta lõpuni.
- Üksikasjad
Viimasel ajal läheb üha enam mehi tööle teenindussfääri, mida muidu peeti naiste pärusmaaks.
«Eelmise aastaga võrreldes on meile näiteks müüja-kassapidaja ametikohale tööle tulnud poole rohkem mehi,» tõdes Rimi Eesti Food personalijuht Õrne Lainde.
Naiste ja meeste palgaerinevuse üheks oluliseks põhjuseks peetakse ka seda, et stereotüüpselt peetakse naistetöödeks näiteks teenindust, kus ongi palgatase teistest elualadest madalam. See kinnistunud arusaam on hakanud muutuma ning ka mehed üha usinamalt poekassadesse tööle trügimas.
«Viimasel ajal kandideerib teenindaja ametikohale rohkem noori mehi, võib-olla on siin põhjuseks ka see, et noored reisivad maailmas rohkem ringi ja muu maailma eeskujul on ka ise rohkem valmis teenindaja tööd tegema,» sõnas Lainde. «Kindlasti on ka eeskuju määrav - kui mehed ikka näevad, et näiteks kassapidajana töötab mees, siis miks ei võiks ka nemad seda proovida?»
Samas moodustavad kauplusetöötajate enamiku ikka naised - kogu Rimi ketis on tööl vaid 55 meessoost müüja-kassapidajat.
Rimi personalijuht kinnitas ka, et nemad naiste ja meeste palkades erisusi ei tee. Ka meeste julgusest paremaid tingimusi nõuda polevat kasu – Lainde sõnul on kõigile uutele töötajatele ette nähtud fikseeritud palk.
Merike Tamm
Lehekülg 1342 / 1663
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee