Artiklid

RMK juhatuse esimees Mikk Marran ütles Äripäeva raadios, et juba sel kevadel paneb ukrainlastest hooajatöötajate puudus riigiettevõtte muretsema. “Metsa istutamisel ja võsalõiketöödel on Ukraina tööjõud olnud suureks abiks,” tõdes Marran, kelle sõnul käib jutt sadadest välistöötajatest. “Istutamise kõrgajal kevadel palkame juurde 1700 inimest. Kas need inimesed on saadaval? Teisalt kerkivad sisendhinnad, palgasoovid, mis tähendab, et ka RMK kulud nii tänavu kui järgmistel aastatel kasvavad.”

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2023/02/14/rmkd-ahvardab-soja-tottu-tootajate-nappus

 

Eesti Energia töötajakogemuse direktor Kadi Piikov Ida-Virumaale 500 inimese värbamist keeruliseks ei pidanud, kuid edaspidi on aina suurem katsumus leida töötajaid mitmesse olulisse valdkonda.

Kõrge elektri hind pani inimesi oma kulutusi üle vaatama ning tekitas palju huvi, kära ja paanikat. Vähem on aga räägitud sellest, et kriis äratas taas ellu hulga neid töökohti, mida veel mõni aasta tagasi korralikult koondati. „Kõrgest elektri hinnast tulenevalt pidime tööle panema juba mittetöötavad elektrijaamad ehk teisisõnu suurendasime kaevandamismahte kohtades, kus olime juba kõvasti töökohti kokku tõmmanud,“ tõdes Eesti Energia töötajakogemuse direktor Kadi Piikov.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120140842/riigiettevotte-suurel-varbamislainel-ei-nai-loppu-tulevat

Lugeja küsib: Kõndisin hommikul tööle ja tee oli nii libe, et kukkusin. Kas tööle minnes juhtunud õnnetus on tööõnnetus?

Töötajale ei piisa enam kaugtöövõimalusest, vaid oluline on ka võimalus valida tööaega, näitas CV-Online'i ja Inbanki uuring.

Üheks olulisemaks kriteeriumiks, mille alusel tööandjat valitakse, on paindliku töökorralduse pakkumine.

«Kui oleme tööotsijatelt ja ettevõtetelt uurinud, mida paindliku töökorralduse all silmas peetakse, siis kuuluvad sinna alla nii kaug- kui hübriidtöö võimalus, paindlikkus tööaja suhtes, peresõbralikkus ja tasustatud haiguse- või lisapuhkusepäevad ning ka tööaja koormuse valik,» lausus CV-Online’i (CV.ee) turundusjuht Karla Oder.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7711486/kaugtoost-enam-ei-piisa-tootaja-tahab-valida-ka-tooaega

Statistikaamet analüüsis Haridus- ja Noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile õpingute ajal ja järel. 2021/22. õppeaastal oli tasemeõppe välistudengite maksupanus 14 miljonit eurot, välisvilistlastel üle 8 miljoni euro. Lõpetamise järel siia tööle jäänud välisvilistlaste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, valdavalt jäävad vilistlased tööle Tallinnasse.

Statistikaameti andmeteadur ja analüüsi autor Kadri Rootalu osutas, et veidi enam kui pooled ehk ümmarguselt 2400 välisüliõpilast töötas eelmisel õppeaastal õpingute kõrvalt Eestis vähemalt ühe päeva. „On oluline märkida, et välistudengid ei tööta vaid üksikutel päevadel aastas. Nii kohalike kui välisüliõpilaste seas on valdav ikkagi pikemaajaline ehk üle 90 päeva kestev töötamine,“ selgitas Rootalu.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/tootavad-valistudengid-ja-vilistlased-toid-moodunud-oppeaastal-ule-22-miljoni-euro-maksutulu