Artiklid
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Osaline tööaeg – kuidas õigesti sätestada töötamise aeg töölepingus?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 7 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Täistööajaks loetakse töötamist 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (TLS § 43 lg 1) ning eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas (TLS § 43 lg 2). Poolte õigus on leppida kokku täistööajast lühemas tööajas, sel juhul on tegemist osalise tööajaga. Ka osalise tööajaga töötamisel tuleb pooltel kokku leppida mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad seitsmepäevases ajavahemikus.
Näiteks:
• Töötaja töötab 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas, iganädalane puhkeaeg on laupäev ja pühapäev.
• Töötaja töötab 24 tundi nädalas ja 8 tundi päevas, tööpäevad on esmaspäev, kolmapäev ja reede.
Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub kokku lepitud tööaja jagunemine arvestusperioodis koostatud tööajakavast.
Praktikas esineb juhtumeid, kus töölepingus on tööaeg sätestatud vahemikuna.
Näiteks: Töötaja töötab 2-5 tundi päevas või 10-25 tundi nädalas.
Kuna tööandja peab TLS § 5 lg 2 kohaselt töölepingu kirjalikus dokumendis esitama andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt ning kokkulepitu tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada, siis viimase näitena toodud kokkulepet ei saa pidada seaduslikuks.
- Üksikasjad
Nõukogu leppis kokku, et tehakse ettepanek sätestada töötuskindlustuse seaduses maksemäära ülempiiriks kokku 3 protsenti senise 4,2 protsendi asemel.
Veel lepiti kokku, et töötukassa nõukogu esitab valitsusele järgmise aasta maksemäära ettepaneku 1. juuniks senise 1. novembri asemel.
Nõukogu esimehe Harri Taliga sõnul teeb töötukassa nõukogu valitsusele ettepaneku lisada maksemäära ülempiir ja töötuskindlustusmakse määra ettepaneku varasemaks toomine riigikogus menetluses olevasse töötuskindlustuse seadusesse (171 SE).
Toimetas: Gert D. Hankewitz
- Üksikasjad
Asusin tööle 1.09.2010. aastal. Läksin puhkusele 2011 aasta juulis ja võtsin välja töövõimetusprotsendi alusel (töövõimetus 40%) 7 päeva.
Nüüd, 2012 aasta kevadel võtsin välja töövõimetuse protsendi alusel 7 tasulist päeva. Lahkusin töölt 23.03.2012. Saamata jäi minul terve aasta eest puhkuse raha, sest välja võtsin sellel aastal ju ainult 7 päeva. Lõpuarvet mulle töölt ära tulles ei antud ja pole ka järgi kutsutud. Tööraamatut ei küsitud üldse, kui sinna tööle läksin.
Lahkusin töölt päevapealt oma avalduse alusel, sest töö oli minu jaoks väga raske ja mõjus tervisele .
Vastas Õigusbüroo VK & Partnerid jurist Kuldar Kirt
Reeglina toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel, järgides TLS § 97 sätestatud tähtaegu. Vastavalt TLS § 88 lg 3 võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
Enne ülesütlemist peab tööandja võimaluse korral pakkuma töötajale teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.
Töötaja poolt toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 sätestatud alustel, järgides TLS § 98 sätestatud ülesütlemise etteteatamise tähtaegu. Kuna käesoleval juhul on töötaja ise avaldanud soovi töölt lahkumiseks ning eeldatavasti on tööandja sellega nõustunud, siis loetakse tööleping lõppenuks töötaja poolt tööandjale vastava ülesütlemisavalduse esitamisest. Juhul, kui töötaja lahkus töölt omavoliliselt ilma töölepingut üles ütlemata, tekivad tööandjal töölepingu seadusest tulenevad nõuded töötaja vastu.
Arvestades TLS § 71 sätestatut on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
Juhul, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, tuleb järgida TLS § 100 lg 4 sätestatut, mille kohaselt maksab sellisel juhul tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
Kuna töösuhe on küllaltki põhjalikult reguleeritud, siis tuleks igale juhtumile läheneda individuaalselt, kasutades vajadusel professionaalset õigusteenust.
Juuli Laanemets
- Üksikasjad
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse. Seekord on teemaks tööandjalt vanade palgalehtede nõudmine.
Küsimus
Kas mul on õigus tööandja raamatupidajalt saada kuni kolme aasta vanused palgalehed? Nende alusel saab tagasi osa töötasu, mis on saamata jäänud, aga pole enam kõiki lehti alles ja töötajad, kes on küsimas käinud, nendele pole antud. Kas seaduses on mõni paragrahv, millele viidates võiksin enda palgalehti nõuda?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee
Teatiseid töötasu kohta on võimalik tööandjalt küsida tuginedes töölepingu seaduse § 28 lõige 2 punktile 12, mille kohaselt on töötajal õigus nõuda teatist, mis sisaldab andmeid talle arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
Töötajal on õigus küsida andmeid keskmise töötasu arvutamise ja igakuise töötasu kohta sõltumata sellest, kas makstakse ajaühiku (kuutöötasu) või töösoorituse eest (tükitöö), samuti on õigus küsida infot töötaja lisatasude, preemiate jms kohta.
Töölepingu seadus ei sätesta üksnes töösuhte ajal teatiste ja andmete andmist töötajale. Kuna sellist piirangut pole seatud, seega pole tööandjal alust keeldumiseks.
Soovitav on vastav nõue tööandjale esitada kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis st e-posti või faksi teel.
Toimetas: Eger Ninn
- Üksikasjad
Kuidas arvutatakse puhkusetasu, kui mul on muutumatu suurusega töötasu? Olen lugenud, et kasutatakse erinevaid arvutuskeeme. Kas muutub midagi tasu arvestuses, kui võtan puhkust välja osade kaupa (1-2 nädalat korraga)?
Vastas õigusbüroo VK & Partnerid jurist Kuldar Kirt
Puhkusetasu arvutamisel tuleb lähtuda TLS § 70 ja § 29 lg 8 ning Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord.
Nimetatud määruses § 1 lg 1¹ on sätestatud, et kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu eest ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu. Osade kaupa puhkuse välja võtmisel jääb tasu arvutus samaks.
Vajalik on ka puhkepäevade arvestuse pidamine.
Juuli Laanemets
Lehekülg 1229 / 1654
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee