Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuli 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Kas tööandja saab töölepingu ära lõpetada ühepoolselt haiguslehe ajal. Haigusleht oli 18 kalendripäeva.

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Töölepingu ülesütlemine ei ole piiratud tulenevalt sellest, kas töötaja on parasjagu puhkusel, ajutiselt töövõimetu või osaleb seaduslikus streigis. Töölepingu seaduse paragrahvi 92 lõike 1 näol on tegemist sättega, mis nimetab, millised töötajast tulenevad põhjused ei kvalifitseeru erakorralisel ülesütlemisel mõjuva põhjusena. Nendeks on töötaja rasedus, oluliste perekondlike kohustuste täitmine (laste, sh alla 3-aastase lapse kasvatamine, vanemate hooldamine jmt), ajutine terviseseisundist tulenev võimetus tööülesandeid täita (siin tulevad kõne alla eelkõige puudumised haiguslehe alusel), töötajate esindamine, töötaja viibimine aja- või asendusteenistuses ning täistööajaga töötaja keeldumine minna üle osalise tööajaga töötamisele või osalise tööajaga töötaja keeldumine minna üle täistööajaga töötamisele. Seega töölepingu võib üles öelda töövõimetuslehel viibimise ajal, aga tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei tule lühiajaliselt toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu.

Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda kas töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist või majanduslikel põhjustel. Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja peab kindlasti ülesütlemist põhjendama.

Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 juuni 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Tuuli Jõesaar

Mittetegutsemise põhjus on puuduvas statistikas: kuna probleemi ulatust ei teata, siis riik ei reageeri.

Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et aastas kaotab mitusada noort ema töö seetõttu, et on emapuhkuse ajal tööandjale üleliigseks muutunud või ei taha tööandja teda uuesti tööle rakendada lapse pärast võetavate haiguslehtede tõttu. Sageli on naisest vabanemise instrumendiks seadusepügal „lahkumine poolte kokkuleppel”, kuna koondamiseks õigust pole.

Kuigi töötukassa spetsialistide tähelepanekute põhjal saab öelda, et eeltoodud põhjustel koondatakse või sunnitakse töölt lahkuma igal aastal 400 naist, pole tööinspektsioonil, töötukassal ega ka sotsiaalministeeriumil kindlat arvulist ülevaadet, kui palju selliseid naisi on.

„Tööinspektsiooni juristi infotelefonilt küsitakse palju, nii töötaja kui ka tööandja poolt, mis õigused emapuhkuselt naasjal on,” ütles tööinspektsiooni Põhja osakonna tööinspektor-jurist Kaia Taal ja lisas, et väikelaste emade töölt lahtilaskmise probleem pole uue töölepingu seaduse kehtima hakkamisega muutunud, vaid olnud samal tasemel juba aastaid. Täpset statistikat tööinspektsioon ei kogu, sest nõuandetelefonile pöördujad võivad jääda ka anonüümseks. „Oma kogemuse põhjal saan öelda, et probleem on peamiselt teenindavas sektoris, aga ette tuleb seda ka muudes valdkondades,” lisas Taal.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuli 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Küsimus: Olen 16aastane põhikooli lõpetanud tütarlaps ja homme on minu esimene tööpäev. Kokku sai lepitud tööandjaga, et töötan 7 päeva nädalas, päevas 6 tundi. Tekkis küsimus, kas minu tööandja tegutseb seadusega kooskõlas või on selline töötamine ebaseaduslik?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Töölepingu sõlmimist alaealisega reguleerivad töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 7 ja § 8 ning alaealise tööaega TLS § 43 lg 4 ja puhkeaega TLS § 51 lg 2.

Juhin tähelepanu, et töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal alaealisega töölepingu sõlmimiseks vajalik seadusliku esindaja nõusolek või hilisem heakskiit.

Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (alaealisel lühendatud täistööaeg) 16-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik (s.o omandanud põhihariduse), ja 17-aastasel töötajal - 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Teie toodud näites kohustute töötama 7x6 ehk 42 tundi nädalas, mis on töölepingu seaduse järgi keelatud. Ka ei ole TLS § 43 lg 5 tulenevalt lubatud alaealise töötaja suhtes kohaldada summeeritud tööaja arvestust (tööaja ebavõrdne jagunemine arvestusperioodil) nimetatud piirangut ületades.

Kokkulepe on tühine, kui selle kohaselt jääb töötajale summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega. Seega ei tohi Te töötada järjest 7 päeva nädalas ja ka selline kokkulepe tööandjaga on tühine. Lisan, et alaealisele töötajale tuleb pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohta ette näha vähemalt 30-minutilist tööpäevasisesest vaheaega. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. Koos selle vaheajaga on tööpäev niisiis pikk antud juhul 6,5 tundi. Tööandja peab võimaldama 16-aastasele alaealisele töötajale, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastasele töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 17 tundi järjestikust puhkeaega. See on Teie minimaalne puhkeaeg kahe tööpäeva vahel.
Eestielu.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 28 juuni 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Tuuli Jõesaar

Firmad ei vaevu koostama paindlikke töögraafikuid ja noored emad lahkuvad „poolte kokkuleppel”.

25-aastane Birgit (täisnimi toimetusele teada – toim) töötas ühes ketipoes müüjana. Kolm aastat tagasi sai ta lapse. Praegu on Birgit juba poolteist aastat töötu, sest ükski tööandja pole teda pärast lapsepuhkust tööle võtnud. „Kui rasedaks jäin ega saanud enam suuri kaste tõsta, läksin kaupluse juhatajaga rääkima, et kas saaks kergemat tööd või ei peaks hilisõhtuni töötama.

Ta ütles, et ei saa, ja siis hakkas kohe ka rääkima, et ma mõtleks, mis pärast emapalka edasi saab,” rääkis Birgit. „Kaupluse juhataja ütles, et seaduse järgi nad muidugi hoiavad mulle kohta, aga et ma ei hakkaks endale ette kujutama, et pärast emapalka saan mingeid eritingimusi. Ta ütles, et meie kaupluses poole kohaga töötajaid ei peeta, kuna see ajaks graafiku keeruliseks. Ja et mul oleks nii endale kui ka lapsele parem hakata kohe uue töö peale mõtlema,” meenutas ta.

Birgit hakkaski peatselt pärast lapse sündi tööd otsima, kuid pole siiani leidnud. Tal on keskharidus, lisaks kolmeaastane klienditeenindustöö kogemus, samuti oskab ta vene ja inglise keelt. Sellegipoolest pole tööotsingud vilja kandnud. „Eks asi on ilmselt ka selles, et ma elan maal, mitte Tallinnas. Müüjaks ma saaks küll, aga ainult täiskohaga. Aga mul pole last kusagile jätta pika nädala õhtute ajal,” näeb Birgit oma pikaajalise töötu staatuse taga otsust laps saada.

Tallinna töötukassa osakonna karjäärinõustajat Eva Rebast Birgiti lugu ei üllata. „Minu juurde satub igal nädalal üks-kaks sellist,” ütles ta. Korralikku statistikat pärast lapsepuhkust tööst ilma jäänud naiste kohta ei ole kusagilt võtta, sest seda ei tehta.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.