Artiklid
- Üksikasjad
Piret Lakson
Mida suurem segadus majanduses valitseb, seda usinamalt kaebavad inimesed tööandja peale.
Töövaidluskomisjonid (TVK) on tegutsenud üle 15 aasta ja menetlenud selle aja jooksul rohkem kui 56 000 avaldust. Mõned avaldused menetlusse ei jõuagi, olgu põhjuseks siis TVK pädevusse mittekuuluvad nõuded või midagi muud.
„Tasuta kohtu” poole pöörduvad nii töövõtjad kui ka tööandjad. Nagu arvata võibki, on komisjon puutunud kokku kõige eripärasemate kaasustega ja isegi töötajatega, kes on ülemuselt kokkulepetele alla kirjutamast keeldumise eest peksa saanud. Nii hulle näiteid õnneks palju ei ole.
Kõige rohkem töövaidlusasju oli 2009. aastal, mil menetleti 7290 avaldust.
„Masu ajal nõuti tagantjärele ka 50 krooni saamata jäänud töötasu, inimesed otsisid viimseni võimalust raha saada,” nentis tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam. „Kui majanduses läheb hästi, siis töövaidluste arv väheneb, need kaks asja on omavahel pöördvõrdelises seoses,” selgitas ta.
Mullu esitati TVK-dele kokku 2909 avaldust, mis on 24 protsenti vähem kui tunamullu. Valdav osa vaidlustajaid olid töötajad, tüüpilised nõuded puudutasid raha: saamata töötasu, lõpparve- või puhkusetasu.
Nende kõrval oli ka nõudeid, kus töötajad pahandasid, et tööandja neid ühel või teisel põhjusel diskrimineerib.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Õpin ametikoolis kelneriks ja ühtlasi töötasin toitlustusasutuses kassiirina. Õppekoormus on 20 õppenädalat aastas, see on kutseõpe keskhariduse baasil. Soovisin võtta praktika ajaks õppepuhkust, kuid tööandja ütles, et selleks peab õpe olema pikk vähemalt 40 nädalat aastas. Pidin töölepingu lõpetama. Kuid küsimus jäi: kas tööandjal oli õigus?
Tööandjal ei olnud õigus. Kutseõppe läbimine on täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt tasemekoolitus ja töötaja pidi saama õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Õppekoormusel ega -vormil siin tähtsust ei ole.
Õppepuhkus
Tasemekoolituses või tööalases koolituses osalev töötaja võib saada kalendriaastas 30 päeva õppepuhkust.
Sellest 20 päeva eest saab töötaja keskmist töötasu, 10 päeva on tasuta.
Kooli lõpetamiseks on õigus võtta veel 15 päeva puhkust, selle aja eest maksab tööandja riigi miinimumpalka.
Sisseastumiseksami(te) ajaks saab palgata puhkust.
Õppepuhkusele jäämisest tuleb tööandjale ette teatada vähemalt 14 kalendripäeva
Tasemekoolitus: kesk- või kõrghariduse omandamine, õppimine kutseõppe õppekaval.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Agne Narusk
Nädala eest ilmunud lugu tõi toimetusse hulga küsimusi praegustelt ja tulevastelt ajateenijatelt.
Kutsealuste päralt on küll kaitseressursside ameti kodulehel ülevaatlik info õigustest ja kohustustest, millega noormehed oma elu planeerimisel arvestama peavad, kuid näib, et seda on eelkõige töösuhete rägastikus toime tulemiseks liiga vähe.
Eelmisel nädalal ilmunud „Mis saab mu töökohast, küsivad ajateenijad” (EPL 31.01) tõi toimetusse hulga telefonikõnesid ja kirju. Teist sama palju kui ajateenijatelt endilt tuli neid kutsealuste vanematelt. Küsimustele vastab tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu.
Mis saab ajateenija töölepingust?
Töötaja ajateenistuses viibimise ajal töölepinguga midagi ei toimu, seda lihtsalt sel ajal ei täideta. Töölepingu lisa vormistamist seadus selliseks puhuks ette ei näe, see ei ole kohustuslik. Kuid tööandja võib oma asjaajamise korraldust arvestades töötaja andmetesse vastava märke siiski teha. See on vajalik ka raamatupidamise aspektist, näiteks kasutamata põhipuhkuse päevade ja puhkuse aegumise arvestamisel.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Agne Narusk
Riigikogu võttis nädala eest vastu töölepinguseaduse muutmise seaduse, mis muu hulgas tähendab seda, et tasustamata kümnepäevast lapsepuhkust saavad peagi kasutada mõlemad vanemad.
Seni tuli emal ja isal omavahel kokku leppida, sest kalendriaastas võis täiendavat lapsepuhkust võtta vaid üks vanem. Muudetud kujul on töölepinguseadus kooskõlas Euroopa Liidu vanemapuhkuse direktiiviga, mis tuli üle võtta hiljemalt tänavu märtsiks – see oligi kogu ettevõtmise põhjus.
Õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust on nüüd emal ja isal, kes kasvatavad kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last. Peale selle näeb seadus endiselt ette kolm kuni kuus tööpäeva tasustatud lapsepuhkust aastas kas emale või isale, kuid nende ajal maksab riik üksnes alampalka, millest arvestatakse maha tulumaks.
Kasutamata lapsepuhkusepäevad edasi ei kandu, need aeguvad iga aasta lõpus. Oluline on teada sedagi, et n-ö palgata puhkuse ajal puhkusestaaž ei jookse.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord on teemaks meili teel kokkulepitud töötasust taganemine.
Küsimus
Kas tööandjaga meili teel kokkulepitud töötasu kehtib ja tööandja ei saa sellest taganeda?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal
Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lõike 4 kohaselt ei too kirjaliku vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Lisaks sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 78 lõige 3, et kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada.
Kuna TLS § 28 lõike 2 punkt 2 kohustab tööandjat maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, siis ka selline kokkulepe kuulub täitmisele.
Kui pooltel tekib kokkulepitu osas lahkarvamus, mida pole läbirääkimiste teel võimalik lahendada, on võimalik töövaidluse lahendamiseks pöörduda töövaidlusorganisse, so kohtusse või töövaidluskomisjoni.
Toimetas: Eger Ninn
Lehekülg 1240 / 1654
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee