Üksikasjad

Avaldatud: 18 juuli 2011

• Sotsiaalministeerium
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri käskkirjaga tõstetakse koolituskaardi piirmäära 959 eurolt 2500 eurole. Muudatus võimaldab veelgi kiirendada ja paindlikumaks muuta töötutele töölesaamiseks vajalike koolituste leidmist.

"Hanke korras koolituste tellimine võtab paratamatult rohkem aega ega võimalda pakkuda individuaalsetest vajadustest lähtuvat koolitust nii paljudele töötutele, nagu oleks vaja," ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur. "Tänu muudatusele saab Töötukassa edaspidi koolituskaardiga pakkuda enesetäiendusvõimalusi ka näiteks kiirabitehniku, pagar-kondiitri, personalijuhi ja paljude teiste valdkondade esindajatele."

2009. aastal kehtestati koolituskaardi piirmääraks 959 eurot ning kaarti sai kasutada ainult tööalasel täiendkoolitusel. 2011. aastast laienesid koolituskaardi võimalused – seda on võimalik kasutada nii tööalaseks täiend- kui ümberõppeks.

Tööalaseks koolituseks on ameti- ja erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine või täiendamine ning ettevõtluskoolitused. Koolituskaardi alusel ei pakuta üldjuhtimise alaseid, üldisi sotsiaalseid oskusi või isikuomadusi arendavaid koolitusi.

Koolituskaardiga võib töötu, kes vajab töölesaamiseks teadmiste-oskuste omandamist või täiendamist, valida ise talle sobiva koolituse Töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavate kursuste hulgast. Kvalifitseeritud koolitajate nimekirja leiab Töötukassa kodulehelt http://www.tootukassa.ee/index.php?id=13015#koolituse_pakkujad.

Raamprogrammi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2013" muudatus jõustub 1. augustil 2011.

Diana Lorents
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
51 83 531

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuli 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Tööinspektsioon

Kas paaripäevane palgamaksmisega hilinemine annab töötajale õiguse öelda päevapealt üles töölepingu ning nõuda kompensatsiooni?

Küsimus: töötaja esitas erakorralise ülesütlemisavalduse päevapealt lahkumisega, kuna töötasu maksmine hilines mitme päeva võrra. Lisaks nõuab ta hüvitiseks 3 kuu töötasu. Palgapäev langes pühapäevale, kuid raha sai töötajale üle kantud alles teisipäeva õhtul. Tegemist oli esmakordse viivitusega. Ütlesin töötajale, et ei ole sellel alusel töölepingu lõpetamisega nõus ja palusin järgmine päev tööle tulla, mida ta aga ei teinud. Paari päeva pärast saatsin ise talle ülesütlemisavalduse töökohustuste rikkumise tõttu, tema aga pöördus töövaidluskomisjoni. Mis ma valesti tegin?

Vastus: töötaja võib töölepingu tõepoolest mõjuvatel põhjustel erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel, viidates tööandjapoolse kohustuse olulisele rikkumisele. Kuna aga viidatud säte annab tööandja rikkumiste kohta vaid näidisloetelu, on nõutav, et töötaja oma ülesütlemisavalduses tooks välja need konkreetsed rikkumised, milles ta tööandjat süüdistab, sest midagi väites peab suutma seda ka tõendada. Tööandjal on siis võimalik nende kaalukust hinnata, sest põhjus, mis töötajale tundub oluline, ei pruugi seda olla tööandja arvates.

Tööandjapoolse kohustuse rikkumise korral on võtmesõnaks "oluline", antud juhul oluline viivitamine töötasu maksmisega. Alatasa küsitakse, kui pikk on oluline viivitamine. Mingit numbrit öelda ei saa, see sõltub kaasnevatest asjaoludest, eelkõige töötajale kahju tekkimisest. Kui oma laenude teenindamiseks on igakuiseks maksetähtajaks valitud palgapäev, võib juba paaripäevane viivitus kaasa tuua pangapoolse sanktsiooni rakendamise.

Otsene kahju võib tekkida viiviste maksmises kommunaalmaksete tasumisega hilinemisel. Või kui ei ole võimalik ettenähtud ravimeid õigeaegselt välja osta ja see viib töötaja terviseseisundi märgatavale halvenemisele. Või olukord, kus tööandja mingi osa kokkulepitud tasust töötajale küll iga kuu üle kannab, kuid võlgnevus kogu saadaoleva palga osas ja omakorda ka töötaja võlad aina kasvavad.

Üldjuhul loetakse paarikuulist palgaviivitust juba olulisi probleeme tekitavaks, kuid iga vaidluse korral hinnatakse asjaolusid ning tõendeid kogumis ja otsustatakse, kas on tegemist tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumisega või mitte.

Ülesütlemisavaldus on ühe lepingupoole tahteavaldus tööleping lõpetada, teise poole nõusolekut selleks vaja ei ole.

Tööleping lõppes kuupäeval, mille töötaja oma avaldusse kirjutas ning see, et tööandja talle teatas mittenõustumisest ning käskis edasi tööl käia, ei oma juriidilist tähendust. Töölepingu lõppemisega muutusid kõik nõuded – töötasu, hüvitised – sissenõutavaks. Tööandjapoolne töösuhte ülesütlemine mõni päev hiljem on aga tühine, sest juba lõppenud lepingut ei saa teist korda lõpetada.

Kui tööandja leidis, et mõnepäevane palga maksmisega viivitamine ei ole küllalt mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja hüvitise nõudmiseks, oleks tulnud pöörduda töövaidlusorganisse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Sel juhul saaks ta taotleda, et töösuhe loetakse lõppenuks korralise ülesütlemisena, millest töötaja oleks pidanud tööandjat teavitama 30 kalendripäeva ette. Kuna töötaja aga lahkus päevapealt, võib tööandja TLS § 100 lg 5 alusel nõuda, et töötajalt mõistetakse hüvitiseks välja tasu vähem ette teatatud aja eest.

Neenu Pavel

Lõuna inspekstsiooni jurist

Üksikasjad

Avaldatud: 14 juuli 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordset küsijat huvitas, kas tööandja saadetud e-kiri annab piisava õiguse lükata puhkusetasu maksmine seaduses ettenähtud ajast edasi.

Küsimus

Tööandja saatis enne puhkust personalilisti e-kirja, milles teavitas, et puhkusetasu makstakse välja puhkusele järgneval palgapäeval ja töötajad, kes soovivad saada puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, peavad kirjutama avalduse. Kas sellist sellise sisuga e-kirjaga üldist teavitamist saab lugeda kokkuleppeks iga konkreetse töötajaga, mida eeldab seadus?

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal

Töölepingu seaduse kohaselt makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. See tähendab, et kokku võib leppida puhkusetasu maksmises hiljemalt puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval.

Teie poolt kirjeldatud tööandja e-kirja saab lugeda teavitamiseks või ettepanekuks, millest ei piisa kokkuleppeks. Kokkulepe on mitmepoolne tehing, mille saavutamiseks on vajalik lisaks tööandja tahteavaldusele ka töötaja tahteavaldus ehk nõustumus.

Seega rikub tööandja ühepoolselt puhkusetasu maksmise päeva edasi lükates seadust. Töötajal on õigus tööandjalt nõuda viivist iga viivitatud päeva eest. Viivise suurus on 8% aastas summalt.

Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 07 juuli 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordset küsijat huvitas, mis ajani saab välja võtta varem kasutamata jäänud puhkusepäevi.

Küsimus

Olen viimase kolme aasta peale puhanud kokku 14 päeva. Millised õigused mulle kehtivad, kui palju puhkust võin veel tagantjärele nõuda ja kas rahalist kompensatsiooni on võimalik samuti nõuda?

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal

Töölepingu seadus eeldab, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus) ja selle eesmärk on taastumine. Samuti on töötajal õigus saada iga töötatud kalendriaasta eest põhipuhkust täies ulatuses.

Teie küsimuse puhul on oluline jälgida puhkuste aegumist. Alates 2009. aasta juulist arvestatakse puhkuste kasutamist kalendriaasta eest. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.

Seega kehtib kasutamata puhkuse nõue enne 2009. aastat väljateenitud puhkuse eest 2013. aastani.

2009. aastal tuleb aga vaadelda eraldi esimest ja teist poolaastat, kuna seadus muutus aasta keskel ehk siis juulis 2009. Teisel poolaastal väljateenitud puhkusepäevade nõue aegus juba 2010. aasta lõpus. Esimesel poolaastal väljateenitud päevade nõue aegub aga 2013. aasta juulis.

2010. aastal väljateenitud puhkust on õigus kasutada 2011.aasta lõpuni.

Rahalist hüvitist saab kasutamata puhkuse eest nõuda vaid töölepingu lõppemisel.

Toimetas: Tarbija24