Üksikasjad

Avaldatud: 22 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Erik Rand

Selgunud on mitmeid tõlgendusi, mis pole kooskõlas seaduse esialgse mõttega.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats nentis, et uue töölepinguseaduse vastuvõtmise järel on selles mõned täpsustused tehtud ja see tähendab, et enne kehtima hakkamist peab seadusele uuesti heakskiidu andma ka riigikogu.

„Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jäänud ajaperioodil on selgunud mitmed tõlgendused, mis ei ole kooskõlas seaduse esialgse mõttega, ja õigusselguse huvides oleme nendega ka töötanud,” ütles Käärats. „Samuti on seaduse tulevased rakendajad toonud esile ühese arusaamise kindlustamiseks täpsustamist vajavaid sätteid,” jätkas ta.

Käärats ütles, et üks täpsustusi on seotud näiteks puhkuse nõudeõiguse aegumisega – ette valmistatava muudatuse kohaselt muutuks enne uue töölepinguseaduse jõustumist välja töötatud puhkuse aegumise reeglid töötajale sõbralikumaks ja puhkusenõue aeguks nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest.

Puhkuse nõudeõiguse aegumise muudatuse suhtes on sotsiaalministeeriumil soov saada see menetletud ja vastu võetud käesoleva aasta esimeseks juuliks, et seadus jõustuks juba muudetud kujul.

„Sisulisi muudatusi seadusesse ei ole praegu kokku lepitud,” kinnitas Käärats.

Ta lisas, et esmaspäevasel töötukassa nõukogu koosolekul ei lepitud kokku uue töölepinguseaduse teksti muudatustes, vaid ainult töötuskindlustusmakse määra tõstmises.

Vajalik kokkulepe

„Töötukassa jätkusuutlikkuse kontekstis on oluline, et sotsiaalpartnerid jõuaksid vajalike muudatuste suhtes kokkuleppele, mis arvestab mõlema poole huvisid, aga ka praegust tööturu olukorda,” ütles Käärats.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul pole mõtet uue töölepinguseaduse kehtestamisega viivitada, sest see võiks kaasa tuua firmade pankrotilaine. „Uue töölepinguseaduse vastuvõtmist edasi lükata on hilja ja sellel pole ka väga mõtet,” rääkis Kriis.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Erik Aas

töötukassa juhatuse liige

Töövõtulepingu alusel tekib isikul õigus töötuskindlustushüvitisele, kui temale makstud tasudelt on tasutud töötuskindlustusmakset.

Töövõtulepingu lõppemisel on isikul õigus taotleda töötuskindlustushüvitist. Isik peab hüvitise taotlemise avaldusele lisama töövõtulepingu ja juhul kui lepingu lõppemisel on ette nähtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nõue, siis ka vastava akti.
Samuti tuleb esitada tõend viimasel kolmel kuul tehtud väljamaksete ja nendelt tasutud töötuskindlustusmaksete kohta.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Raul Veede

Uue töölepinguseaduse järgi ei ole katseaja rakendamist vaja töölepingus fikseerida, iga töölepingu puhul on katseaeg automaatselt neli kuud.

Seaduse § 86 nõuab, et kirjalikult tuleb kokku leppida vaid lühem katseaeg või katseaja puudumine. See tähendab, et tulevikus rakendub katseaeg ka nendele töötajatele, kellele seda siiani ette ei nähtud.

Erandiks on tähtajalised töölepingud. Nimelt ei tohi tähtajalise lepingu puhul katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Seega on vähem kui kaheksa kuud kestvate lepingute korral katseaeg lühem kui neli kuud: kuuekuulise töölepingu puhul kolm kuud, neljakuulise lepinguga kaks kuud jne.

Oluline muudatus on seegi, et 1. juulist kehtima hakkav töölepinguseadus lubab katseaega rakendada ka alaealistele ja invaliididele, kes on võetud tööle neile ettenähtud ametikohtadele.

Katseaja vältel ei ole töölepingu ülesütlemiseks vajalik mõjuva põhjuse olemasolu. Samas ei tohi see olla vastuolus katseaja eesmärgiga, milleks § 6 järgi on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.

Tähtis on ka võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine. Näiteks rikuks seda, kui kahest katseajal töötajast valitaks üks, kes täitis tööülesandeid vaieldamatult halvemini.

Üksikasjad

Avaldatud: 21 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

Töötasin ühes ettevõttes alates 2005. aastast. Jäin rasedus- ja sünnituspuhkusele juulis 2007, laps sündis sama aasta septembris. Lapsehoolduspuhkus algas novembris 2007. Tööandja pankrot kuulutati välja detsembris 2008 ja jaanuaris 2009 mind tööinspektori nõusolekul koondati. Vastavalt tööstaaÏile oli mul õigus saada kahe kuu keskmise palga suurust koondamishüvitist. Kuidas tulnuks arvutada hüvitise suurus, kui töölepingu järgi koosnes minu palk põhipalgast ja tulemustasust? Kas ma saan registreerida ennast töötuks, kuigi lapsehoolduspuhkus võiks veel kesta, kuna laps pole veel kolme-aastane? Kas saan töötuskindlustushüvitist ja mis moodi seda minu puhul arvutatakse?

Küsi­ja töö­le­pin­gut ei lõpe­ta­tud mit­te koon­da­mi­se, vaid tö­öand­ja pank­ro­ti tõttu, need on sea­du­se jär­gi eri­ne­vad alu­sed. Töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­sel maks­tak­se pank­ro­ti tõttu sa­ma­su­gust hüvi­tist na­gu koon­da­mi­se kor­ral. Eel­da­ta­vas­ti ei töö­ta­nud küsi­ja päe­va­gi vii­ma­se ka­he aas­ta jook­sul en­ne töö­le­pin­gu lõpe­ta­mist, s.t te­ma töö­le­ping oli ko­gu sel­le aja pea­tu­nud.

Kesk­mi­se pal­ga ar­vu­ta­mi­se kord ütleb nii: kui töö­ta­ja­le ei ole töö­suh­te pea­tu­mi­se tõttu roh­kem kui ka­he­teistkümne kuu jook­sul pal­ka maks­tud, kor­ri­gee­ri­tak­se te­ma pal­gamää­ra va­lit­su­se keh­tes­ta­tud pal­ga alam-mää­ra muu­tu­mi­se in­dek­si­ga. In­dek­si väär­tus ar­vu­ta­tak­se kesk­mi­se pal­ga maks­mi­se va­ja­du­se tek­ki­mi­se ajal ja töö­suh­te pea­ta­mi­se ajal keh­ti­nud pal­ga alammää­ra­de suh­te­na. Küsi­ja töö­le­ping pea­tus 2007. aas­tal, siis oli rii­gi alam­palk 3600 kroo­ni kuus. Hüvi­tist tu­li maks­ta tä­na­vu, mil alam­palk on 4350 kroo­ni. In­dek­si väär­tus on 1,2 (4350 : 3600). Eda­si tu­leb küsi­ja töö­le­pin­gus näi­da­tud pal­gamäär e põhi­palk kor­ru­ta­da 1,2-ga ning saa­dud sum­mat pee­tak­se­gi te­ma ühe kuu kesk­mi­seks pal­gaks. Li­sa­ta­su­sid ehk tu­le­mus­pal­ka ar­ves­se ei võeta.

Lap­se­hool­dus­puh­kus lõppes koos töö­suh­te lõppe­mi­se­ga, see­ga saab küsi­ja end töö­tu­na ar­ve­le võtta. Töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­mi­seks peab töö­tu­na ar­ve­le-võtmi­se­le eel­ne­nud 36 kuu jook­sul ole­ma vä­he­malt 12 kuud töö­tus­kind­lus­tuss­taaÏi. Kar­ta on, et küsi­jal se­da ei ole. Täp­se­ma in­fo saa­mi­seks tu­leks pöör­du­da töö­tu­rua­me­ti poo­le (vt ka www.too­tu­kas­sa.ee ja www.tta.ee).

Saada oma tööalane küsimus