Artiklid

Üksikasjad

Agne Narusk

Viimane aeg on uue seadusega tutvuda, et pärast selle jõustumist suuremast ehmatusest pääseda. Näiteks piisab vallandamiseks SMS-ist.

Uus töö­le­pin­gu­sea­dus peaks esi-alg­se­te plaa­ni­de ko­ha­selt jõus­tu­ma 1. juu­lil. Muu­tub ko­gu töö­sea­du­se ideo­loo­gia, võlaõigu­sel põhi­ne­vad pa­rag­rah­vid jä­ta­vad osa­pool­te­le tõlgen­da­misvõima­lu­si roh­kem, kui see ühis­kon­na sta­biil­su­se hu­vi­des hea oleks.

Sea­du­se jär­gi on tö­öand­ja ja töövõtja võrd­sed part­ne­rid. Pa­ra­ku saab ka ju­ris­ti ha­ri­du­se­ta töö­le­pin­gu­sea­du­se lu­ge­ja vä­ga kii­res­ti aru, et see po­le liht­salt võima­lik. Töö­le­pin­gu­sea­du­sest leiab nal­ja, veid­ru­si ja küüni­li­sust. Mõned näi­ted.

Kinga SMS-iga

Kui saa­te tö­ö-and­jalt SMS-i tea­te­ga, et teie töö­le­ping on era­kor­ra­li­selt lõpe­ta­tud, sest te po­le sel­le töö­ko­ha­ga üle­mu­se ar­va­tes pii­sa­valt si­na-sõber, siis po­le see sõpra­de must huu­mor. Ni­melt ütleb uus töö­le­pin­gu­sea­dus, et 1. juu­list eris­ta­tak­se töö­le­pin­gu kor­ra­list ja era­kor­ra­list ülesütle­mist. Kus­juu­res tö­öand­ja võib töö­le­pin­gu üles öel­da üks­nes era­kor­ra­li­sel põh-ju­sel. Klas­si­ka­lis­te era­kor­ra­lis­te põhjus­te seas, na­gu pur­jus pea­ga töö­le­tu­lek, tö­öand­ja va­ra kah­jus­ta­mi­ne või vä­he­malt nel­ja­kuu­li­ne hai­gus­le­hel olek, mis ei la­se tööd te­ha, on ka punkt, mida an­nab tõlgen­da­da just nii, na­gu see pa­ras­ja­gu mu­gav tun­dub. Ni­melt ütleb TLS-i § 88 p 2, et töö­ta­ja le­pin­gu võib lõpe­ta­da siis, kui ta „pik­ka ae­ga ei tu­le tööüle­san­ne­te­ga toi­me eba­pii­sa­va tö­öos­ku­se, töö­ko­ha­le so­bi­ma­tu­se või ko­ha­ne­ma­tu­se tõttu”. Si­su­li­selt tä­hen­dab see punkt lu­ba val­lan­da­da töö­ta­ja, kes üle­mu­se­le ei so­bi. Sest reeg­lis­tik sel­le kol­me näi­ta­ja mõõtmi­seks puu­dub. Dist­sip­li­naar­vas­tu­tu­se sea­dus, mis nõuab kol­me kir­ja­li­ku noo­mi­tu­se te­ge­mist, kao­tab keh­ti­vu­se. Tö­öand­ja on ko­hus­ta­tud vaid töö­ta­jat hoia­ta­ma, se­da võib te­ha ka suu­li­selt. Ükskõik kui pa­la­valt sea­du­se­loo­jad väi­te­le vas­tu ei vaid­le, on ja jääb see punkt vä­ga mit­me­ti tõlgen­da­ta­vaks ning het­kee­mot­sioo­ni­dest mõju­ta­ta­vaks.

Miks SMS? Uue sea­du­se § 95 ni­me­tab, et töö­le­ping lõpe­ta­tak­se „ülesütle­mi­sa­val­du­se te­ge­mi­se­ga tei­se­le poo­le­le, sel­le võib saa­ta ka SMS-iga, e-kir­ja­ga või fak­si­ga – s.t suu­li­selt le­pin­gut lõpe­ta­da ei saa”. Nii­siis ei pea enam oo­ta­ma, kui töö­ta­ja töö­pos­ti­le il­mub, piik­sust te­le­fo­nis pii­sab täies­ti.

Tagasi koju

Uus sea­dus ei kait­se enam al­la kol­meaas­tas­te las­te va­ne­maid siis, kui et­tevõttel tu­leb ha­ka­ta töö­ta­jaid koon­da­ma. Kui keh­tiv TLS vä­lis­tab väi­ke­lap­se ema-isa koon­da­mi­se täies­ti, siis uus TLS kee­lab koon­da­da vaid ra­se­daid, ra­se­dus- ja sünni­tus­puh­ku­sel ning lap­se­hool­dus­puh­ku­sel oli­jaid. Küll on al­la kol­meaas­tas­te las­te va­ne­ma­tel (na­gu ka töö­ta­ja­te esin­da­ja­tel) ee­lisõigus töö­le jää­da. See tä­hen­dab, et kui ka­hest töö­ta­jast üks tu­leb koon­da­da, peab töö­le jät­ma sel­le, kes kas­va­tab al­la kol­meaas­tast last. Tä­hen­dab se­da­gi, et enam ei pea ra­hahä­das tö­öand­ja oo­ta­ma, mil­lal al­lu­va põnn kol­me­seks saab, et ema (isa) siis koon­da­da. Se­da võib te­ha ko­he, kui lap­se­va­nem töö­le ta­ga­si tu­leb.

Töö­ko­ha säi­li­ta­mi­se hu­vi­des on edas­pi­di ka­su­li­kum lap­se­hool­dus­puh­ku­selt en­ne sel­le lõppe­mist mit­te ta­ga­si tul­la. Nii jääb al­les ti­ba­til­lu­ke loo­tus, et ajaks, mil laps on saa­nud kol­me-aas­ta­seks, on ma­jan­du­ses pa­re­mad ajad ja noort ema-isa oo­da­tak­se ta­ga­si. Ju­tu­le, kui­das noo­red va­ne­mad on uue sea­du­se­ga pa­re­mi­ni kaits­tud kui ku­na­gi va­rem, ühte­gi toe­ta­vat pa­rag­rah­vi ei õnnes­tu­nud lei­da.

Sõber tööandja

Vah­va punkt on uues sea­du­ses vas­tas­ti­ku­se lo­jaal­su­se nõue. Mil­li­se pii­ri­ni peab tö­öand­ja jää­ma oma al­lu­va­le lo­jaal­seks, jääb taas iga üle­mu­se en­da ot­sus­ta­da. To­re on see­gi, et isik­li­ke as­ja­de aja­mi­seks, na­gu ame­tia­su­tu­se külas­tus, käik ars­ti juur­de või su­gu­la­se ma­tus, peab tö­öand­ja võimal­da­ma tö­öa­jast va­ba ae­ga ja maks­ma sel ajal kesk­mist pal­ka.

Kaob neli seadust

•• Uue töölepinguseaduse jõustumisega kaotavad kehtivuse neli senist seadust: palgaseadus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus ning Eesti NSV töökoodeks.

•• Töölepinguga töötajatele ei kohaldata enam töötajate distsiplinaarvastutuse seadust.

•• Loe rohkem: www.eakl.ee ja www.sm.ee

Üksikasjad


Homme/Kolmapäeval arutavad Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) ja justiitsministeeriumi esindajad taas uut avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõu, mida EAKL sügisel teravalt kritiseeris ja mis ka praegu pole veel kõlblik seaduseks saama.

EAKL pole rahul juba avaliku teenistuja määratlusega. Ametiühingud ei saa ka nõustuda, et eelnõu järgi säilib avalike teenistujate totaalne streigikeeld, mille vastu ametiühingud on aastaid võidelnud. “ILO Haldusnõukogu tegi mullu otsuse, et Eestis kehtiv totaalne streigikeeld rikub avalike teenistujate põhiõigusi,” rõhutas EAKLi esimees Harri Taliga. “Ilmselt kardab riik oma palgalisi, kui ta ei julge neile anda elementaarseid õigusi.”

Samuti ei nõustu ametiühingud, et palga maksmisel avalikele teenistujaile tahetakse seadustada praegune vohav süsteemitus ja meelevaldsus. Sisuliselt on tegemist ajakirjanduses pidevalt kritiseeritud täiesti läbipaistmatu palgakorraldusega, mida on kõlbmatuks nimetanud ka riigikontrolör. “Vägisi jääb mulje, et eelnõu autoritele on avalik arvamus ja põhjendatud etteheited nagu hane selga vesi,” tõdes ametiühingujuht.

Riigi üleolevat suhtumist oma ametnikesse iseloomustab ilmekalt asjaolu, et eelnõu kohaselt ei pea valitsus avalikus teenistuses vajalikuks mingit informeerimist ega konsulteerimist ei sealsete ametnike ega ka töölepingu alusel töötajate jaoks.

Mistahes ulatuslik ümberkorraldus on juba ette määratud läbikukkumisele, kui korrektselt ei lahendata kõiki üleminekuga seonduvaid probleeme. Täna on EAKL sunnitud tõdema, et seaduse rakendusosa praktiliselt puudub.

Uut ATSi on oodatud ja erinevate valitsuste poolt ka lubatud aastaid. Justiitsministeeriumis nüüd valminud tekst vajab EAKL hinnangul kindlasti tugevat ümbertegemist.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

Üksikasjad

Kadri Ibrus

Töötuid oodatakse osa võtma kunstiteraapiast, tegema dokfilmi, oma ajalehte ja plakateid.

Kunstiakadeemia tudengid avavad neljapäeval töötoad töötutele, kus õpitakse ennast kunsti kaudu avama. Töötuid oodatakse Tallinna postkontori teisel korrusel, kus saab töötubades kätt harjutada nii foto- ja videokunstiga kui ka aidata kaasa näiteks töötute oma ajalehe valmimisele.
„Tutvustan, kuidas saab plakatit teha ja end selle kaudu väljendada, kui midagi ajab väga vihale,” rääkis fotograafiat õppiv Anna-Stina Treumund, kes hakkab juhendama plakatitegemise töötuba. Etteantud teema on „Pildistades ooterežiimi” ehk ülesanne on märgata enda ümbrust. Kuidas veedetakse oma päeva nüüd, pärast töö kaotamist: kas tööd otsides, perekonna seltsis või ammuseid unistusi ja plaane ellu viies?

„Osalejad saavad valida, kas vormistavad oma sõnumi sotsiaalse plakatina või fotoseeriana oma argipäevast,” kirjeldas tudengeid juhendav kunstiakadeemia õppejõud Margit Säde.

Maalikunsti õppiv Anna Škodenko juhib töörühma, mille eesmärk on luua dokumentaalfilm, mis räägiks töötoas osalevate inimeste eluviisidest, kogemustest ja nende aktuaalsetest probleemidest. „Kui muidu filmib kunstnik tavalist inimest, siis oleks huvitav näha, millist filmi teeks tavaline inimene iseendast, kuidas ta näeb asju seestpoolt,” märkis Škodenko. Selleks alustatakse üksteise intervjueerimisest, et mõista, mis seisus ollakse, kas on raske. „ Siis vaatame need klipid koos läbi ja analüüsime,” kirjeldas ta protsessi.

Omamoodi püütakse töötute kogemust talletada ka nende oma ajalehte. „Idee on töötutele hääl anda,” sõnas seda töötuba juhtiv graafilise disaini tudeng Rene Rebane. Iga päev antakse osalejatele isiklikku laadi ülesanne, mis tuleb endal ajaleheartikliks vormida, näiteks kirjutada ise töökuulutus või uudis oma elust. Kultuurkapitali toel antakse lõpp-produkt ka välja 2000 tiraažis.

Veidi teoreetilisemat lähenemist pakub fotograafiatudeng Jarmo Nagel, kes kustub töötoas mõtlema sellele, miks tänapäeva kunstnikud ja nende kunst on mittekunstnikele nii kaugeks jäänud.

„Kunstniku ja publiku vahel on tänapäeval tekkinud üüratu lõhe. Üritame anda töötutele võtmed, kuidas kunsti endale lahti mõtestada. Loodame, et nad saavad oma tulevases töökohas neid oskusi kasutada ja loomingulisemalt lahendada ka muid eluprobleeme,” rääkis entusiasmist pakatav Nagel. „Töötusega kaasneb abituse tunne ja fatalism – ajutormi käigus aktiviseerime oma töötute massid!” innustas ta kõiki huvilisi kindlasti töötubadega ühinema.


Tasuta töötoad avatud ühe nädala

** Töötute kunstiteraapia projekt kestab 23.–30. aprillini Tallinna postkontori (Narva maantee 1) teisel korrusel. Päevasel ajal töötavad töötoad, õhtupoole on kõigile avatud kunstiprojektid. Korraldatakse kohtumisi kunstnikega, koos külastatakse galeriisid.

** Tuleval nädalavahetusel on kõik huvilised oodatud osa saama Põhja puiestee 35 asuvas Eesti kaasaegse kunsti muusemis toimuvast filmiprogrammist. Osavõtt töötubadest ja muudest ettevõtmistest on tasuta.

** Korraldajad rõhutavad, et eelnev kokkupuude kunstitegemisega ei ole kindlasti kohustuslik. Osalejaid oodatakse end registreerima internetilehel www.kkk.artun.ee. Sealtsamast saab ka täpsemat teavet. Igasse töötuppa mahub kuni 15 inimest.

** „Kunstis lahatavad probleemid ei ole nii kaugel meie tavalisest elust” on üks müüt, mida kunstiakadeemia õppejõud Margit Säde sõnul proovitakse purustada. „Soovime, et selle projektiga paneksime inimesed rohujuuretasandil tegutsema. Väga palju oodatakse, et riiklikud institutsioonid tuleksid appi, aga inimesed peavad ise tahtma midagi teha.”

Üksikasjad

Tööandjate keskliit leiab, et koondamist tuleks lihtsustada ning töötuhüvitist kärpida, sest eile otsustatud töötuskindlusmaksu tõstmine ei too piisavalt lisaraha.

Alates juulist kehtima hakkav uus töölepinguseadus peaks vähendama koondamishüvitist ning tõstma töötuskindlustushüvitist, kuid praeguseks on selgunud, et see ei ole töötukassa rahapuuduse tõttu võimalik.

Eile leppisid tööandjad ja töövõtjad kokku töötuskindlustusmaksu tõstmises kolme protsendini, et töötukassa olukorda parandada. Samas on mõlemad osapooled nõus, et sellest ilmselt ei piisa.

Ametiühingud pakuvad, et maksu võiks veel tõsta. Tööandjad tahavad muuta uut tööseadust nii, et jõustuks lihtsam koondamine, kuid kärpida hüvitiste osa.

"Tööandjale moodustab päris suure kulu töötuskindlustushüvitistelt tasutav sotsiaalmaks. Ja meie huvi on kindlasti, et vähendada töötuskindlustushüvitiste poolt," põhjendas tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ETV saates "Terevisioon".

"Ka tänane töölepinguseadus ei taga piisavat kaitset sellise kriisi puhul, kus me täna oleme, sest ettevõtetel lihtsalt pole likviidseid vahendeid, et maksta välja seaduses nõutud ulatuses koondamisrahasid. Seega seaduse jõustamiseks on tagumine aeg," märkis Kriis.

"Seda eelkõige väikeettevõtete jaoks, kes on aastaid töötukassasse sissemakseid teinud sealt midagi tagasi saamata. Juhul, kui me nüüd töölepinguseaduse edasi lükkaksime, siis me ütleksime tegelikult, et teid on petetud," ütles ta.

Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga kommenteeris, et tööandjad tahavad uuest töölepinguseadusest saada kätte kogu kasu, kuid nad ei taha, et töö kaotanute kindlustunne kasvaks.

"Kui me rääkisime aasta tagasi uuest töölepinguseadusest, siis oli tööandjate väga selge seisukoht, et koondamiskorra muutmine on võimalik ainult siis, kui töötute kaitstus kasvab," rõhutas Taliga.

Kriis ütles, et põhimõtteliselt on ametiühingutega leitud ka kompromissikohad, mis lubaksid töötuskindlustusmaksu hoida kolme protsendi piires.

Kriis märkis, et kui maksu veelgi tõstetaks, saaksid inimesed vihaseks. "On täiesti tendentslik, et järjest suurem osa avaliku sektori kulutusi veeretatakse töötava elanikkonna kaela," sõnas ta.

"Ega töötuskindlustusmaks ei ole ainus maks, mis ähvardab tõusta. Kui me vaatame riigi maksulaekumist, siis on ilmne, et ohus on ka üksikisiku tulumaks ja käibemaks."

Taliga kinnitas siiski, et maksutõusust ei ole pääsu. "Kindlasti on riik oma eelarve- ja maksupoliitikas teinud vigu, mis täna valusalt kätte maksavad. Samas on selge, et riigil on teatud kohustused ja ülesanded, mis vajavad raha. Ja see raha tuleb peamiselt ainult maksudest," sõnas ta.

"Ei ole võimalik riiki ainult kokku tõmmata. See, mida riik praegu kulude kärpimisega teeb, muudab olukorda ainult hullemaks," rääkis Taliga.

Allikas: uudised.err.ee

Üksikasjad

Riina Kallas

Neljandik tööturuameti töötajatest ei lähe pärast tööturuameti likvideerimist töötukassasse tööle.

"Minu andmetel ei jätka umbes neljandik tööturuameti töötajatest Eesti töötukassas," ütles tööturuameti peadirektori kohusetäitja Tiina Ormisson täna antud online-intervjuus.

Ormisson täpsustas arileht.ee-le, et ta pidas silmas neljandikku tööturuametis n.ö tippajal töötanud 350 töötajast. Ametis töötab praegu ligi 320 töötajat ja töötukassas ligi 40. Varasemalt on meediast läbi käinud, et töötukassas saab olema umbes 300 töökohta.

Ormisson kinnitas ka, et tema töötukassas tööle ei hakka.

Eesti Töötukassa võtab 1. maist tööturuameti tegevused üle. Tööturuamet läheb likvideerimisele ning koondatud töötajatel on võimalik kandideerida töötukassas loodavatele ametikohtadele.

  1. Tööga harjutamiseks kulub aega
  2. Töötukassa võtab 100 töötajat juurde
  3. Paavel: sügisel tuleb maksemäära tõstmist uuesti arutada
  4. Töötukassa hüvitised lähevad ikkagi kärpesse