Üksikasjad

Avaldatud: 08 april 2009

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Raimo Poom

Mitu ministeeriumi on jõudsalt kärpinud headel aegadel vohanud palgalisasid.

Kui veel eelmisel aastal võisid mõne ministeeriumi ametnikud saada lisaks laialt tuntud tulemustasule ka selliseid hüvitisi nagu „väärtuspreemia”, „väärtuspalk” või „kvaliteeditasu”, siis tänavu on sääraseid imelisi palgalisasid kõvasti vähendatud.

Mõnes kohas aga nähtavasti vaadatakse enne lisatasude kaotamist, kuidas olukord kujunema hakkab. Muutused on kirjas ministeeriumide uutes, ajakohastatud palgajuhendites.

Nii näiteks on siseminister Jüri Pihl kaotanud „juhifondi”, millest sai maksta lisaraha ametnikele, kes „andsid silmapaistva panuse kokkulepitud eesmärkide saavutamisel”. Eelmisel aastal oli sellesse fondi paigutatud 5% siseministeeriumi palgarahast. Samamoodi on Pihl sel aastal ära kaotanud „väärtuspreemia”, mida sai maksta tema enda ja kantsleri isikliku otsuse alusel.

Väärtustasu kadus

Ühtlasi on tunduvalt selgemaks muutunud sotsiaalministeeriumi palgakorraldus – eelmisel aastal kehtinud 14-leheküljelise juhendi asemel on nüüd jõus vaid kuueleheküljeline. Kadunud on nii „väärtuspalga” kui ka „tulemustasu” maksmise võimalus. Väärtuspalka maksti ametnikele eelmisel aastal „arendustegevuste ja erakorraliste ülesannete eduka täitmise ning põhiväärtuste rakendamise eest”.

Välisministeeriumis kehtis siiani neli korda aastas makstud „kvaliteeditasu”, mis võis ulatuda kuni 30%-ni töötaja kuupalgast. Minister Urmas Paet seda lisatasu küll ära ei kaotanud, kuid muutis palgajuhendit nii, et selle aasta märtsis maksti kodumaal teenivatele diplomaatidele väärtustasu viimast korda ning seda sai teha vaid kuni 20% osas palgast.

Justiitsministeeriumi üle-eelmisel aastal koostatud palgajuhendist leiab siiani võimaluse maksta tulemustasu. Kuid asutuse pressiesindaja Ivi Papsteli kinnitusel on sel aastal tulemustasudeks eelarves arvestatud täpselt null krooni ning seega tulemusi eraldi tasuga ei hinnata. Ka rahandusministeerium pole veel jõudnud oma palgajuhendit halvenenud majandusolukorra järgi uuendada.

Ministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaare sõnul aga on see parasjagu käsil ja tulemustasu maksmise võimalus kaob peatselt.

Tulemustasu on seevastu alles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi poolt jaanuari keskel kinnitatud uues palgajuhendis. Selle järgi võib tulemustasu saada eduka töösoorituse ja heade töötulemuste eest.

Samamoodi on keskkonnaministeerium säilitanud võimaluse maksta oma ametnikele puhkusetoetust. Dokumendi järgi otsustab minister 1. maiks, kui palju saab tänavusel aastal puhkusetoetust maksta. Sellega eristub keskkonnaministeerium põllumajandusministeeriumist, kus puhkusetoetus on küll ka formaalselt olemas, aga minister Helir-Valdor Seederi käskkirjaga seda sel aastal ei maksta.

Palgapoliitika kui nõiakunst

•• Hoolimata huvitavate nimetustega lisatasude üleüldisest kokkukuivamisest on ametnike palkade kujunemine ikka pigem sarnane nõiakunsti kui läbinähtava praktikaga.

•• Ühe ametniku palga kokkusaamiseks tuleb esiti aluseks võtta valitsuse kehtestatud palgaastmele vastav tasu, mis seejärel „diferentseeritakse” ja mis omakorda korrutatakse üleüldise „lisatasu” protsendiga.

•• Sellele teeks lõpu uue avaliku teenistuse seaduse jõustumine, mida valitsusel on kavas arutada juba sel neljapäeval toimuval kabinetiistungil.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2009

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Postimees

Sotsiaalminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmetele põhimõtteid, mis aitavad säilitada tööhõivet ja abistavad töötuna arvele võetud inimesi.

Nendes põhimõtetes leppisid ministeeriumite, tööandjate ja töövõtjate esindajad eelnevalt kokku.

Selleks, et aidata töötuna arvele võetud inimesi, alustatakse võimalikult kiiresti isikustatud koolituskaartide süsteemi ellu viimisega.

Kavas on alustada koolituskaartide süsteemiga tänavu suvel. Töötule antav konkreetses vääringus kaart võimaldab inimesel kiiremini soovitud koolitusele õppima suunduda. Koolituskaarti saab lisaks koolitusel osalemisele kasutada ka kutseeksami eest tasumiseks.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul peaks selline koolituskaart oluliselt kaasa aitama ümberõppe kättesaadavuse parandamisele.

«Näiteks kui inimene soovib oma senise B-kategooria juhioskused tõsta C-kategooriaks või soovitakse läbida lapsehoidja kursus, siis on mõistlik, et inimene ei peaks ootama kuni leidub veel kümme sama koolituse soovijat, vaid leiab ise kiiresti koolitaja ning läbib õppe tänasest oluliselt kiiremini,» lisas Pevkur.

Oluliseks peeti võimalust tööturukoolituse teenuse jooksul tööd leidnud inimesel osaleda pooleliolevas koolituses lõpuni. Selle lahenduse eesmärk on see, et töötu lõpetaks koolituse.

Nii suurenevad tema teadmised ja oskused ning võimalus tööturul edukalt toime tulla. Tööandja saab kõrgemalt kvalifitseeritud tööjõu ja seeläbi kasvab ka tema konkurentsivõime.

Koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga (HTM) töötatakse välja võimalused riikliku koolitustellimuse kasutamiseks ka töötute koolitamisel.

See aitaks suurendada koolituste pakkumise kiirust ning paindlikkust. Töötutel on ka täna võimalik osaleda kutseõppes HTMi hallatavates kutsekoolides, kutseõpe on neile tasuta.

Samas peab leidma sobiliku õigusliku lahenduse riikliku koolitustellimuse kasutamisel töötute koolitamisel olukorras, kus tööturuteenuseid osutab alates 01. maist 2009 avalik-õiguslik juriidiline isik ehk töötukassa. HTM-iga on kavas lähiajal alustada selleteemalisi läbirääkimisi.

Sotsiaalministeerium on loonud veebiaadressi www.sm.ee/tooabi, mis sisaldab erinevat aktuaalset infot, mida töö kaotanud või töö kaotamise ohus oleval inimesel on vajalik teada. Alates 9. aprillist saab informatsiooniga tutvuda ka vene keeles.

Ajavahemikul 17.-28. märts ilmus erinevate ajalehtede vahel ülevaatlik infoleht «Abiks Tööotsijale».

Toimetas Kajar Kase

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Eelmisel aastal sai maksukohustuslane ise valida, kas ta esitab TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja tööstuskindlustuse maksete deklaratsioon) ja KMD (käibedeklaratsioon) elektrooniliselt või paberkandjal, seoses deklareerimise korda puudutavate Rahandusministri määruste muudatusega on aga alates sellest aastast teatud juhtudel nimetatud deklaratsioonide elektroonilise esitamise kohustus. Elektroonselt tuleb TSD esitada siis, kui vormi TSD lisas 1, 2 või 3 on täidetud üle 5 rea ja KMD siis, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud.

Kuigi TSD elektrooniliste deklaratsioonide esitamise % on 92 ja KMD elektroonilise esitamise % on 93, oli aasta algul 3700 maksukohustuslast, kellel tuli uue korra kohaselt paberdeklaratsioonilt elektroonsele deklareerimisele üle minna. Vaatamata korduvale teavitusele ei ole I kvartali lõpuks ligi 2000 neist elektroonse deklaratsiooni esitamise nõuet täitnud.

Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et kui esitatud deklaratsioonid ei vasta seaduse või määrustega kehtestatud nõuetele, juhib maksuhaldur puudustele tähelepanu ning määrab vajadusel korral maksukohustuslasele nende kõrvaldamiseks tähtaja. Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, loetakse deklaratsioon esitamata jäetuks.

Kuidas saada e-maksuameti/ e-tolli kasutajaks ja elektroonselt deklaratsioone esitada, saab lugeda MTA kodulehelt, aadressil http://www.emta.ee/?id=14414.
E-deklaratsioonide esitamiseks on võimalik kasutada MTA teeninduskohtades asuvaid kliendiarvuteid, kus klienditeenindajad vajadusel abiks on. Abi saab ka infotelefonilt 8800815.

Elektroonse esitamise eelis on see, et deklaratsioonidel olevad vead tuuakse koheselt välja ja klient saab need kiirelt parandada. Lisaks on TSD täimisel võimalik kasutada mitmeid lihtsustusi, mis hõlbustavad deklaratsiooni esitamist.

Annely Erm
MTA meediasuhete peaspetsialist

Üksikasjad

Avaldatud: 07 april 2009

• Palgaseadus
• Postimees

Kaire Lang, www.personalijuhtimine.ee

Majandussurutis surub ka eluolu madalamale. Rubriigis «Masuvalve» otsime vastuseid majanduskriisiga seotud küsimustele, lükkame ümber eksiarvamusi ning julgustame lahendusi otsima.

Töötan firmas, kus pole juba kaks kuud palka makstud. Kui soovin ühepoolselt lepingu lõpetada, siis millistel tingimustel saan tulevikus töötukassast raha ning kas mul on lootust millalgi kätte saada (riigi kaasabil?) saamata jäänud palk?
Või kas mul oleks kavalam (rahalises mõttes) vaatamata saamata palgale jätkata töökohuste täitmist ning oodata firma pankroti välja kuulutamist?
Ja kui firma kuulutatakse pankrotistunuks, siis mis ulatuses õnnestub mul saamata jäänud töötasu saada ja kui kaua paberite ajamine aega võtaks?
Kas minul kui nn lihttöölisel on kuidagi võimalik protsesse kiirendada?

Vastab Kaire Lang personalifirmast Expert2Expert:

Töötajal tasub kaaluda, kas lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) paragrahvi 82 alusel. Tööandjal tekib siis kohustus maksta lisaks hüvitusena kahe kuu keskmine palk. Õigust saada töötuskindlustushüvitist TLSi paragrahvi 82 alusel lepingu lõpetamine ära ei võta.

Töölepingu lõpetamise hüvitise ja palga nõue tuleb aga töötajal endal esitada, kõige odavam ja lihtsam viis on esitada avaldus töövaidluskomisjonile. Kui tööandjal varasid on, siis on sellisel viisil võimalik raha mõne kuuga kätte saada.

Riik tuleb tasumisel appi tõepoolest alles tööandja maksejõuetuse korral (pankrot) ja siis ei ole oluline, kas töötaja ka pankroti väljakuulutamise ajal töötas, peaasi et tööandja on talle võlgu. Sellisel juhul hüvitab riik saamata jäänud palga (kuni kolm kuud), puhkusetasu (kuni üks kuu) ja hüvitise (kuni kaks kuud) (vt täpsemalt töötuskindlustuse seaduse paragrahv 20). See menetlus võib aga aega võtta väga kaua, isegi aastaid.

Kui tööandja soovib muuta töölepingut, siis kas ja kui kaua on mul töötajana õigus võtta mõtlemisaega?
Millistele tööandaja-töövõtja vahelistele paberitele (lepingutele) peab kohe alla kirjutama?
Kui tööandja on suuliselt teatanud töökohustuste muutumisest, kuid pole kirjalikult seda teinud, siis kas töötaja peab arvestama suuliselt edastatud muudatustega?

Töölepingut saab muuta vaid mõlema poole kokkuleppel, kui ei ole tegu erandiga (TLSi paragrahv 18 ja 59, eriti lõige 5). Töötajale ei ole ette nähtud kohustuslikku järelemõtlemisaega ja ühelegi muudatusele ei pea kohe alla kirjutama.

Kui tööandja muudatuse vajalikkust töötajale selgeks teha ei suuda ja kokkulepele ei jõuta, siis jääbki leping muutmata. Seega ei muutu tööleping ühepoolse suulise teatamisega (vt ka TLSi paragrahv 16). Kui tööandja muudab seadusevastaselt lepingu tingimusi, on töötajal õigus nõuda kokkulepitud tingimuste taastamist ja kuni rikkumiste kõrvaldamiseni saamata jäänud töötasu maksmist (TLSi paragrahv 69).

Saada oma küsimus rubriiki «Masuvalve» aadressil või edasta see postimees.ee vahendusel.