Üksikasjad

Avaldatud: 17 november 2022

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Ärileht

Hiljuti avaldatud Eesti Panga tööturu ülevaate järgi on Eesti tööturu olukorra kiire paranemine läbi saanud. Kui majanduskasvu aeglustumise mõju jõuab tööturule, ootavad ees koondamised ja uue töökoha leidmine võib olla keerulisem ning võtta kauem aega

Selles olukorras on töötajatele järjest olulisem kindlustunne, et töö otsimise ajal makstakse neile töötuskindlustushüvitisi, ning eriti siis, kui tööd on raskem leida, tehakse seda pikemalt. Loodud on uus automaatselt kohanev töötuskindlustushüvitis, mis on ka Euroopas unikaalne!

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120100398/riik-valmistub-kriisiks-tootuskindlustushuvitise-maksmise-pikkus-hakkab-soltuma-majandusolukorrast

Üksikasjad

Avaldatud: 15 november 2022

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sekretar.ee

Lugeja küsib: kui töötajal on lõpparve kokku lepitud teavituse järgselt näiteks 25. august, aga ta soovib lõpparve väljamakset uue kuu alguses, siis kas piisab selleks e-kirja teavitusest töötaja poolt? Ning kas ja mis ohud võivad kaasneda, kui makse toimub hiljem?

Vastab Sisekaitseakadeemia finantskolledži lektor Maret Güldenkoh:

Töölepinguseaduse kohaselt tuleb lõpparve maksta viimasel tööpäeval. Töötajal on õigus iga hilinenud päeva eest hüvitist nõuda. Samas näiteks täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu maksmise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks (TLS § 84 lg 2).

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/11/15/lopparve-tuleb-maksta-viimasel-toopaeval

Üksikasjad

Avaldatud: 16 november 2022

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Sel nädalal on ajakirjandus käsitlenud miinimumpalkade kujunemist Euroopas. Artiklitest on jäänud mulje, et direktiivi jõustamisel peab Eesti kahe aasta pärast jõuliselt miinimumpalka tõstma. Tööandjate keskliit juhib tähelepanu, et Euroopa Liit ei hakka Eestile miinimumpalga suurust või selle koefitsenti keskmisest või mediaanpalgast ette ütlema.

Eestis lepivad miinimumpalga kokku – arvestades seejuures majanduse hetkeseisu ja majanduse väljavaateid, töötust ja tööturu olukorda, inimeste toimetulekut ja tööandjate võimalusi jne – sotsiaalpartnerid ehk tööandjate esindajad ehk Eesti Tööandjate keskliit ja Ametiühingute keskliit. Kokkuleppe kinnitab valitsus. Euroopa Liidu pädevuses ei ole töötasu alammäära kehtestamine liikmesriikides ehk kõnealune direktiiv ei kohusta riiki kehtestama konkreetse suurusega miinimumpalka.

See kord kehtib Eestis ka edaspidi. Sotsiaalapartnerid tunnevad kohalikke olusid ja tingimusi kõige paremini.

Edasi loe: https://employers.ee/tapsustus-euroopa-liit-ei-hakka-eestile-alampalka-ette-kirjutama/

Üksikasjad

Avaldatud: 15 november 2022

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sekretar.ee

Lugeja küsib: kas töölepingus tohib töötasu olla kokku lepitud netosummana mitte brutosummana?

VASTAB ADVOKAADIBÜROO LEXTAL VANDEADVOKAAT KRISTI SILD:

Töölepingu seadus nõuab, et töölepingusse märgitakse töötasu brutosumma. Nii sätestab TLS § 5 lg 1 p 5, et lepingus tuleb välja tuua ka tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed.

TLS § 29 lg 3 kohaselt arvestatakse kokkulepitud töötasust maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/11/15/kas-tootasu-voib-lepingusse-markida-netosummana