Artiklid

Eesti Töötukassa koostab regulaarselt tööturu uuringut – tööjõuvajaduse baromeeter. Värske baromeeter on väga sarnane 2019. aasta omaga. Ajaga, mil koroonast polnud veel keegi midagi kuulnud. 

Uuringus selgitatakse välja, millistel ametialadel on töötajate üle- ja puudujääk ning millistes ametites valitseb turul hetkel tasakaal. Prognoosi koostavad töötukassa maakondlike osakondade tööandjate konsultandid, kaasatud on sealjuures ka eksperdid väljastpoolt Töötukassat. Näiteks maakondlikud arenduskeskused, kutse- ja kõrgkoolid, tööandjad ning ka töövahendusportaalid.

Edasi loe: https://www.tootukassa.ee/et/uudised/koroonakriis-toomaailmas-labi-mitmed-sektorid-taas-suures-toojoupuuduses

Täitmata ametikohtadele uusi inimesi ei otsita, palgatõus tuleb nende arvelt.

Politsei- ja piirivalveametis (PPA) on aastaid olnud 200–250 täitmata ametikohta ja praegu on neid juba 300. PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul on elu aga selgelt näidanud, et praeguste palkadega ei ole võimalik neid kohti täita. Kuna töölt lahkub pidevalt rohkem inimesi, kui juurde tuleb, siis täitmata ametikohtade arv suureneb edaspidi veelgi. „Läbi aastate kõige keerulisema julgeolekuolukorra ajal on meil vähem politseinikke kui kunagi varem,“ nentis Vaher.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120033626/politseinike-miinimumpalk-touseb-1575-eurole

Ametiühingute keskliidu andmetel sai juunis alampalka kolm protsenti Eesti töötajaskonnast ehk ligi 18 000 inimest, kuid poolte Eesti töötajate tasud on miinimumpalgast mõjutatud.

Ametiühingute keskliidu kommunikatsioonijuht Jaan-Hendrik Toomel rääkis ERR-ile, et nad uurisid möödunud aastal, keda ja kuidas konkreetselt alampalk mõjutab.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608650884/ametiuhingud-alampalga-tase-mojutab-pooli-eesti-palgasaajaid

Streigid seiskavad ronge Prantsusmaal, takerdavad kriminaalmenetlusi Inglismaal ja halvavad lennuliiklust üle Euroopa. Kogu kontinendil on ametiühingud inflatsioonituultes agaralt palgatõusu nõutamas. Kohati on protsendid aukartustäratavad.

Edasi loe: https://wallstreetjournal.postimees.ee/7560372/wsj-euroopat-uhub-streigilaine

Kolmandik Eesti elanikest peab end keskklassi kuuluvaks, selgus Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust. 

Kõige olulisemaks keskklassi iseloomustavaks tunnuseks peavad uuringus osalenud isikliku eluaseme omamist ning keskklassi kuuluvaks peetakse 1800–2400 eurose netosissetulekuga (pärast maksude tasumist kätte jääv summa – toim.) inimesi. 

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7559634/uuring-paljastas-millise-sissetulekuga-inimesed-eestis-keskklassi-kuuluvad