Artiklid

2020. aastani kehtis kahe tervishoiukõrgkooli, riigi ja Eesti haiglate liidu vahel konsensuslepe, mis võimaldas koolidel saata õetudengeid tasuta haiglatesse praktikale. Samuti oli leppes kirjas minimaalne õe- ja ämmaemandaõppesse vastu võetavate tudengite arv. Ent uus leping venis pikalt ja allkirjastatakse alles sel reedel.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95931571/riigil-kulus-kaks-aastat-et-hakata-odede-puudust-leevendama

Kuigi inimesed väärtustavad paindlikku tööaega ja kodukontorit üha enam, vihjavad analüüsid, et tegelikult teevad nad nende tõttu tööandjale rohkem tasuta tööd. Ühtlasi ahenevad sellega ka võimalused karjääriredelil edenemiseks, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Edasi loe: https://novaator.err.ee/1608501632/kodukontorlased-kipuvad-tegema-rohkem-tasuta-tood

 

Tööjõupuudus on märgatav mitmes sektoris, nagu hotellimajandus, ent palgatõus jääb harilikult inflatsioonimäära piiridesse ja palgarallit eksperdid tööturul ei näe.

Kui üle-eelmise aasta viimases kvartalis ulatus tööpuudus veel 7,4 protsendini, siis eelmise aasta lõpuks kahanes see 5,2 protsendini. Nii kiiret töötuse vähenemist ei osanud SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor oodata.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608501149/toojoupuuduse-kiuste-on-palgaralli-margatav-vaid-vahestes-sektorites

 

Kui kõrgema töötasuga ametikohale inimest otsides kujuneb palganumber rea tegurite põhjal, siis kolmekohalist kuupalka pakkudes võiks selle küll kuulutuses kohe välja tuua, kirjutab R-Kioski personalijuht Piret Aess.

Kuigi Eesti keskmine brutokuupalk on praeguseks üle 1500 euro, on meil statistikaameti andmete järgi pea 150 000 täiskohaga töötajat, kes saavad palka alla 1000 euro kuus. Olen arvamusel, et sellistele ametikohtadele töötajaid otsides on mõistlik palgapakkumine töökuulutuses välja tuua, sest kandideerimisprotsessis austab ja hoiab see kokku nii tööotsija kui värbaja aega.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2022/02/15/r-kioski-personalijuht-alla-1000euroste-palkade-avalikustamine-peaks-saama-normiks

Ostujõu muutust näitab kõige paremini netopalga reaalkasv ehk sellise palga muutus, millest on maksud ja hinnakasv maha arvatud. Selline palk on viimase kolme aastaga kasvanud keskmiselt üle 2% ja viie aastaga 4% aastas. Netopalga kiire reaalkasv on viinud Eesti elatustaseme arenenud riikidele lähemale. Kui näiteks kümme aastat tagasi oli ostujõustandardi järgi ehk pärast riikidevaheliste hinnaerinevuste kõrvaldamist, Eesti netopalk 49% Soome ja 45% Rootsi omast, siis ülemöödunud aastaks olid need osakaalud tõusnud juba 68 ja 64 protsendini. Sel aastal peaks ostujõustandardiga kohandatud Eesti netopalk olema aga juba üle 70% Soome palgast.

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95886269/kus-on-eestis-raha-ja-kas-inimesed-ikka-jouavad-oma-palgaga-hinnakasvu-kinni-maksta