Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Riigikogu võttis täna 49 poolthäälega vastu õiguskomisjoni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse, millega tühistatakse töölt omal soovil lahkuja hüvitis.

Vastu võetud seadusega tunnistatakse kehtetuks töötuskindlustuse seaduse sätted, mis näevad ette töötuskindlustushüvitise maksmist inimestele, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või poolte kokkuleppel ja mis peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2013.

Töötuskindlustushüvitise asendusmääraks kavandati sellise töö- või teenistussuhte ülesütlemise või lõpetamise korral 40 protsenti töötaja eelnevast töötuskindlustusmaksega maksustatud töisest sissetulekust.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kristiina Viiron

Õpilased loodavad taskurahale lisa teeninda, töötud üritavad mõneks kuukski rakendust leida.

„Otsin suveks tööd Tallinnasse”, „Otsin tööd suveperioodiks”, „Niidan muru”, „17-aastane noormees otsib suveks tööd” – niisugused kuulutused siginevad juba kevadel tööportaalidesse. Palju otsivad hooajalist tööd muidugi õppurid.

CV Keskuse turundusjuht Laura Tammeorg märgib, et praegu on nende andmebaasis näiteks 12 075 kuni 19-aastast kasutajat, kes kõik sooviksid suvel tööle saada. Üldse on hooajalisi töösooviga inimesi CV Keskuses 51 205.

„Kuu ajaga lisandus üle 1400 tööotsija, kes on huvitatud hooajalisest tööst,” nendib Tammeorg, et suve lähenedes hakkab töösoovide hulk kasvama. Tööpakkumiste hulk samuti, kuid nende arv ei ulatu kaugeltki samasse mõõtu tööotsimiskuulutustega. Praegu on hooajalisi tööpakkumisi CV Keskuses 186. „See arv ei näita tegelikku pakutavate töökohtade arvu, sest paljud ettevõtted kasutavad hooajaliste töötajate leidmiseks ka CV-de andmebaasi teenuseid, eriti juhul, kui otsingud on jäänud viimasele hetkele ja kiiresti on vaja leida sobilik töötaja,” tähendab Tammeorg.

Kõige rohkem loodavad tööotsijad suveks leida klienditeenindaja tööd. Ka pakkumisi on selles kategoorias kõige rohkem.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Töötaja küsib:
Töötan piltide raamimise töökojas, mis on pindalalt üsna suur ruum. Töötajatel on olemas ka riietus- ja pesuruum. Kas tööandjal on õigus nõuda töötajatelt töökoja ja riietusruumi põrandate pesemist ja ka töökoja akende pesemist, kui selles ei ole töölepingus kokku lepitud?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Sirje Aava:

Selgitan, tööandjal ei ole õigus töötajalt nõuda ülesannete täitmist, milles ei ole töölepinguga kokku lepitud. Tööandjal on tulenevalt töölepingu seaduse § 28 lõikest 2 punktist 6 kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 11 lõike 6 kohaselt tööandja tagab, et olmeruume hoitakse puhtana ja neid koristatakse vähemalt üks kord päevas. Vabariigi Valitsuse määruse nr. 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 3 lõike 4 kohaselt tuleb tööruumid ja töövahendid hoida puhtad.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2012

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Ann-Marii Nergi

Haigekassa tahab kaotada ravikindlustuse kehtima hakkamise kolmekuulise ooteaja.

Kui füüsilisest isikust ettevõtja maksab riigile sotsiaalmaksu, on sellest vähe, et riiklik ravikindlustus kehtima hakkaks. Selleks peab ta haigekassale esitama eraldi avalduse. Ja enne kui kindlustuskaitse jõustub, tuleb veel kolm kuud oodata. Samasugune olukord on ettevõtte juhatuse või nõukogu liikmetel, kes enda eest avaldust ei esita, kuid sotsiaalmaksu maksavad – ravikindlustust juhtorgani töötajal seetõttu ei ole.

Nii juhtus näiteks kaks ja pool aastat väikeettevõtjana töötanud Andreas Kajuga, kes on selle aja jooksul maksnud riigile 15 000 euro eest sotsiaalmaksu, aga – küll omaenda teadmatusest, nagu ta ise tunnistab – ei teinud ettevõtjana tegevust alustades haigekassale eraldi avaldust, et temagi kindlustatud saaks. „Nüüd siis töötervishoiukontrollis märkas arst nii muuseas minu haigekassa kaardi pealt, et mul ei ole ravikindlustust. Ja tõepoolest, pärast logisin end ettevõtja portaalis sisse ja leidsingi, et seal olid kõik töötajad peale minu enda kirjas,” ütles Kaju. „Avalduse tegemine oli iseenesest lihtne, aga suur oli mu üllatus, kui süsteem teatas, et kindlustus hakkab kehtima alles juuli lõpus.”

Haigekassast selguski, et kuigi tal on võrdselt kõigi teistega, kelle eest sotsiaalmaksu makstakse, õigus ravikindlustusele, on seaduses spetsiifiline säte, mis käsitleb juhtimis- või kontrollorgani liikmete kindlustuskaitse kehtima hakkamist kolm kuud pärast taotluse esitamist. „Minu jaoks on see absurdne ja terve mõistuse vastane. Kuidas on võimalik, et näiteks maksuamet täidab minu eest deklaratsiooni, sest riigil on olemas minu isikustatud maksuandmed, aga sotsiaalmaksu maksetega ravikindlustust ära siduda ei saa?” imestas Kaju.

Kuna maikuus ootavad Kaju ees välisreisid, tuleb tal sõlmida kolmeks kuuks ravikindlustus n-ö erateenusena, mille eest Ergo kindlustuse hinnakirja järgi – kes kindlustusseltsidest ainukesena sellist liiki pakub – tuleb kvartalis välja käia üle 300 euro.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.