Üksikasjad

Avaldatud: 18 Oktoober 2011

• KOLLEKTIIVLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Eestis on 158 kehtivat kollektiivlepingut, neist valdav enamik siiski suurtes ettevõtetes.

Eesti väikefirmad sõlmivad kollektiivlepinguid selleks, et astuda seaduslikult mööda tööaja üldisest normist, selgus muuhulgas äsja valminud kollektiivsete töösuhete uuringust.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 Oktoober 2011

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord oli küsijal probleem tööandja poolt nõutud tervisekontrolli eest maksmisega.

Küsimus

Enne tööle asumist pean läbima tervisekontrolli. Tööandja ütles, et töötaja peab selle ise kinni maksma. Kas selline nõudmine on seaduslik?

Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal

Tervisekontroll töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõige 1 punkti 7 mõistes on tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tööandjal on kohustus see korraldada esmaselt töötaja tööle asumise esimese kuu jooksul. Öötöötajatele tuleb nimetatud kontroll korraldada nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal.

Töötajate tervisekontrolli korra (Vabariigi Valitsuse määrus 24.04.2003 nr 74 https://www.riigiteataja.ee/akt/1005703) § 5 lõike 1 kohaselt viiakse töötajate tervisekontroll läbi tööajal ja tööandja kulul.

Tervisekontrolli vajadus töö tegemiseks vajaliku tervisetõendi esitamiseks tööandjale tuleneb aga nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/13339712) § 13 lõikest 1, mille kohaselt on tööandja kohustatud samas lõikes nimetatud juhtudel nõudma enne tööle asumist kirjalikku tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta ning saatma töötamise ajal vastavalt riskihindamise tulemustele korrapärasele tervisekontrollile. Nimetatud tõendi esitamise kohustus on töötajal ja tööandja seda töötajale hüvitama ei pea.

Toimetas: Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 17 Oktoober 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Tööinspektsioon

Millistel tingimustel võib tööandja ja millistel töötaja öelda lepingu üles katseajal.

Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor jurist Peeter Eesma:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg. 1 sätestab, et katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töötajal on omakorda võimalus hinnata, kas antud töö ja täidetavad tööülesanded on võimetekohased ning töökeskkond vastab tema ootustele. Katseaja kestuseks võib olla kuni 4 kuud arvates tööle asumise päevast. See rakendub n.ö. automaatselt ilma vastava kokkuleppeta töölepingus.

TLS § 86 lg. 2 tuleneb, et töölepingus võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. Kuni 8. kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaja kestus olla pikem kui pool lepingu kestusest.

Katseaeg pikeneb aja võrra mil töötaja on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, kasutab puhkust, on ajateenistuses või tal on muu seaduses ettenähtud põhjus keelduda töö tegemisest (TLS § 19).

TLS § 86 lg. 4 kohaselt tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Eelöeldust saame järeldada, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. See tähendab, et töölepingu ülesütlemisavaldusega tutvudes peab töötajale selguma põhjus, mis tingis temaga töölepingu ülesütlemise katseajal. Põhjuseks saavad olla töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused, mis tööandja arvates ei vastanud tasemele, mida nõutakse antud töö tegemisel. Tööandja peab hindama töötaja sobivust antud ametikohale objektiivsete asjaolude alusel. Praktikas see tihtipeale nii ei ole. Tööandja esitab töötajale ülesütlemisavalduse katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu, mis jäetakse põhjendamata. Töötajale jääb arusaamatuks, miks öeldakse tööleping temaga üles antud alusel. Sageli ei tehta töötajale katseaja kestel ühtegi märkust, ei juhita kordagi tema tähelepanu töökohustuste mitte nõuetekohasele täitmisele. Kui ülesütlemisavaldus ei ole korrektselt põhjendatud, jääb töötajale võimalus tööandja ülesütlemisavaldus vaidlustada töövaidlusorganis. Viimane võib teha otsuse töötaja kasuks. Tööandjale tähendab see täiendavaid rahalisi kulutusi. Vaidluste vältimiseks tasuks tööandjal katseaja tulemusi regulaarselt dokumenteerida. See teeniks mõlema töölepingu poole, nii töötaja kui tööandja, huve. Töötaja saaks ennast n.ö. häälestada tööandja ootustele, osundada võimalikele faktoritele, mis segavad või häirivad töö tegemist. Tööandjal avaneks võimalus esitada vaidluse korral töövaidlusorganile tõendeid põhjuste kohta, mis tingisid töölepingu ülesütlemise TLS § 86 lg. 1 alusel.

Kui töötaja esitab ülesütlemisavalduse katseajal, siis ülesütlemist töötaja põhjendama ei pea. Nii töötaja kui tööandja võivad ülesütlemisavalduse esitada katseaja viimasel päeval. Sel juhul lõppeb tööleping etteteatamistähtaja möödumisel, milleks on 15 kalendripäeva.

Katseajal ei ole lepingu pooltel keelatud tööleping üles öelda mõnel teisel alusel. Eelduseks on, et vastavad asjaolud esineks. Nii võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel (TLS § 88 lg. 1), samuti majanduslikel põhjustel (TLS § 89 lg. 1 ja 2). Töötaja võib töölepingu katseajal erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu ning töötaja isikust tuleneval põhjusel (TLS § 91 lg. 2 ja 3).
Seega, tõmmakem selge piir, kust maalt on tegemist katseaja eesmärgi mittetäitmisega ning kust muude töölepingu ülesütlemise alustega.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 Oktoober 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Signe Kalberg

Tööandja ei saa kindlasti nõuda kahju hüvitamist, mis pole seotud töökohustuste rikkumisega.

Näide elust. Keskealine mees läks firmasse projektijuhiks. Tema kasutada anti sülearvuti, mobiiltelefon ja auto. Varalise vastutuse lepingut uue töötajaga ei sõlmitud.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.