Artiklid

Üksikasjad

Agne Narusk

1. juu­list on tõbi­sel õigus saa­da töövõime­tushüvi­tist al­les nel­jan­dast päe­vast.

Paa­ri nä­da­la pä­rast saab hai­geksjää­mi­sest pal­ju­de jaoks õudu­su­nenä­gu, se­da nii ran­ge ee­lar­ve­ga töö­te­gi­ja­te kui ka igat sen­ti lu­ge­va tö­öand­ja jaoks. Kuid töö­ta­ja jaoks po­le küsi­mus üks­nes sis­se­tu­le­ku vä­he­ne­mi­ses. Väl­ja­vaa­de, et osa hai­gusp­äe­va­dest jääb nüüd tö­öand­ja kan­da, suu­ren­dab eba­kind­lust veel­gi.

„Võib ar­va­ta, kui­das edas­pi­di koon­da­mis­ni­me­kir­jad kok­ku pan­nak­se,” kir­jel­das anonüümsust pa­lu­nud pea­lin­na kau­ban­du­sa­su­tu­se töö­ta­ja vii­ma­se aja pea­mist kõneai­net kol­lee­gi­de seas. „Mis mõte on tö­öand­jal maks­ta ra­ha ini­me­se­le, kes tööl po­le, ja sa­mal ajal ot­si­da veel li­sa­ra­ha, et asen­da­ja­le maks­ta?”

Muudatusi teisigi

Keh­ti­ma hak­kav uus hai­gushüvi­tis­te maks­mi­se kord jä­tab hai­ges­tu­nu esi­me­sel kol­mel päe­val ra­ha­ta, 4.–8. hai­gusp­äe­va eest mak­sab tö­öand­ja 80 prot­sen­ti pal­gast. Ala­tes 9. päe­vast mak­sab hüvi­tist hai­ge­kas­sa. Uus on see­gi, et ala­tes 1. juu­list an­nab töö­le­pin­gu­sea­dus tö­öand­ja­le võima­lu­se töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­seks ka hai­gus­le­hel töö­ta­ja­ga, va­rem se­da te­ha ei toh­ti­nud.

Kui en­ne 1. juu­lit muu­da­tu­si ei tu­le, hüvi­tab hai­ge lap­se­ga ko­du­so­li­ja saa­ma­ta jää­nud sis­se­tu­le­ku sa­da prot­sen­ti hai­ge­kas­sa. Sa­mu­ti siis, kui töö­ter­vis­hoiuarst diag­noo­sib kut­se­hai­gu­se või on juh­tu­nud tööõnne­tus. Ehk­ki ra­han­dus­ko­mis­jon lükkas et­te­pa­ne­ku hai­gushüvi­ti­si veel­gi vä­hen­da­da hil­ju­ti ta­ga­si, po­le uued ar­vud su­gu­gi vä­lis­ta­tud, nen­ti­sid mit­med tee­ma­ga lä­he­dalt kok­ku puu­tu­vad amet­ni­kud. Vii­ma­se et­te­pa­ne­ku ko­ha­selt vä­he­ne­nuks tö­öand­ja maks­tav hai­gushüvi­tis 80 prot­sen­dilt 70-le ja hai­ge lap­se hool­da­ja hüvi­tis sa­jalt prot­sen­dilt 80-le.

Kui­das võib tö­öand­ja­te­le li­san­du­nud ra­ha­li­ne ko­hus­tus mõju­ta­da edas­pi­di töö­suh­teid ja töö­pa­nu­se hin­da­mist, ei soos­tu­nud üks­ki küsit­le­tud per­so­na­li­juh­ti­dest kom­men­tee­ri­ma.

Vähem raha

Mis muutub 1. juulist:

•• haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise või vigastuse 4. päevast (praegu alates 2. päevast);

•• 4.—8. päevani maksab haigus-hüvitist tööandja, seda 80% töötaja keskmisest töötasust;

•• alates 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa;

•• tööandja ei pea hüvitist maksma siis, kui töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel, kergemale tööle viimine ning haigestumine või vigastus raseduse ajal. Siis maksab haigushüvitist alates 2. päevast haigekassa.

Allikas: www.sm.ee

Üksikasjad

Mait Palts , Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist

Kuna juba põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja seda põhimõtet võib piirata ainult seadusega, peab isiku vara või varaliste õiguste piiramisel lähtuma vaid seadustest.

Jättes kõrvale tööandja ja töötaja vahelised suhted, on võlanõuete kinnipidamise või isiku vara arestimise õigused antud eelkõige kohtutäituritele. Üsna palju õiguseid on ka maksuhalduril, näiteks õigus nõuda pangakonto arestimist.

Palgast kinnipidamine või konto arestimine ei ole aga kindlasti niisama lihtne, kui algul tunduda võib. Seadus näeb selleks ette kindlad reeglid ja piirab ka summat, mida tohib võlgnikult kinni pidada või arestida. Selleks et leida maksimaalne summa, mida võib kinni pidada või arestida, on näiteks justiitsministeeriumi kodulehel vastavad valemid, mis aitavad seadust täita.

Eelkõige on need olulised tööandjale, kui ta on saanud kohtutäiturilt või maksuhaldurilt nõude pidada töötaja palgast kinni tolle võlg või mõni tasumata trahv.

Kui arvestada, et enamik töötasusid makstakse tänapäeval ülekandega töötaja pangakontole, peaks selline palgast kinnipidamine olema pigem äärmuslik lahendus. Samal ajal rakendatakse palgast kinnipidamist siiski praktikas üsna palju ning seetõttu on ka tööandjatel selle reegleid vaja arvestada. Kui töötajaid on palju, võib kinnipidamisega seostuv üsna töömahukaks kujuneda.

Väikese töötasu korral kõike arestida või kinni pidada ei tohigi. Töötasu ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Juhul kui isikul on ülalpeetavaid, suureneb mittearestitav summa veelgi. Maksukorralduse seaduse järgi ei nõuta sisse ega arestita näiteks ühe kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta kuus. Seega kui võlgnikul on kaks ülalpeetavat perekonnaliiget, tuleb arvestada, et ühes kuus ei tohi arestida summat, mis on kolmest alampalgast väiksem. Täitemenetluses on süsteem veelgi keerulisem.

Üksikasjad

Urmas Seaver, vanemtoimetaja

Riigikogu rahanduskomisjonis ei leidnud täna toetust valitsusliidu (Reformierakond ja IRL) plaan tõsta kahe protsendipunkti võrra käibemaksu ja kärpida haigushüvitisi, kuid samas jäi toetuseta ka Keskerakonna soov kärpida vanemahüvitise ülempiiri.

Samuti ei leidnud toetust sotside eelnõu tõsta tulumaksu kolme protsendipunkti võrra 21-lt 24-le ning Keskerakonna eelnõu kehtestada astmeline tulumaks.

Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles, et nii käibemaksu, mõlema tulumaksu kui ka haigushüvitise ettepanekute korral jäi 11-liikmeline komisjon tupikseisu - viis oli poolt, viis vastu ja üks erapooletu.

Vanemahüvitise ülempiiri kärpimist 30 000 kroonilt 15 000 kroonile jäid aga toetama vaid Keskerakonna saadikud, keda on komisjonis kolm.

Rahanduskomisjoni liikmeteks valitsusliidu poolt on reformierakondlased Rõiva, Keit Pentus ja Peep Aru ning IRLi liikmed Mart Laar ja Margus Tsahkna.

Keskerakonna poolt kuuluvad komisjoni Kadri Simson, Inara Luigas ja Helle Kalda. Sotsidest on komisjonis Eiki Nestor, rahvaliidust Tarmo Mänd (tänasel istungil asendas teda Ester Tuiksoo) ning rohelistest Toomas Trapido.

Rõivas ei osanud öelda, kes saadikutest hääletusel erapooletuks jäi. Ta märkis vanemahüvitise kohta, et kui varem väitis Keskerakond, et nende pakutud kärbe annaks riigile kokkuhoidu 250 miljonit krooni, siis rahandusministeeriumi arvutused näitasid, et tegelikuks kokkuhoiuks on 56 miljonit krooni.

Vanemahüvitise ülempiiri kärpimine poole väiksemaks puudutaks ministeeriumi andmete kohaselt 4902 peret.

Rahanduskomisjon arutas neid ettepanekuid negatiivse lisaeelarvega seotud seaduste muutmise eelnõu raames ning see eelnõu koos samade ettepanekutega jõuab riigikokku teisele lugemisele 16. juunil, mil hakatakse neid muudatusi hääletama.

Kolmandal lugemisel ehk lõplikul hääletusel on eelnõu riigikogus 17. juunil.

Valitsusliidul on 101-liikmelises riigikogus 50 saadikut. Keskerakonnal on 28 saadikut, sotsidel 10, Rahvaliidul ja rohelistel mõlemal 6 ning fraktsioonidesse ei kuulu Jaan Kundla.

Üksikasjad

Möödunud nädalal toimunud töömessil pakkus turvafirma G4S kaupluste turvatöötajate kohti vaid noortele meestele, naised ja vanemad mehed saadeti pikema jututa minema.

Võrdse kohtlemise voliniku nõuniku Mari-Liis Sepperi hinnangul lõhnab selline toimimisviis diskrimineerimise järele.

G4Si personali arendusjuht Gerly Tuisk tunnistas, et kuigi varasemast on kaupluste turvatöötajate seas ka naisi ja vanemaid mehi, eelistab nende firma praegu palgata noori mehi. Samas märkis ta, et naistele on firmal pakkuda muid, väiksema riskiga kohti, näiteks sadamates, büroodes ja lennujaamas.

Põhjuseid, miks G4S kauplustes siiski noormehi eelistab, on mitu: esiteks rünnatakse poodide turvatöötajaid varasemast rohkem, teiseks karmistusid mullu nõuded turvatöötajate tervisele ja kolmandaks püüab firma nii parandada turvatöötaja kehva kuvandit. Mullu jaanuaris karmistunud nõudeid peavad juulist eranditeta järgima kõik turvafirmad.

Tuisu sõnul on turvamees paljude inimeste arvates kõver, haige ja vana mees ning sellisest mõtteviisist on vaja vabaneda. Ta lisas, et uued nõuded on kaasa toonud küll veidi pahameelt, kuid kaebusi pole tööotsijad firma vastu esitanud.

Sepper märkis, et seesuguste tööpakkumiste korral peaksid inimesed soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadustele viidates küsima tööandjalt selgitusi piirangute põhjuste kohta. Samuti võib pöörduda ka voliniku kantseleisse.

G4Sil oli eile pakkuda 30 vaba turvatöötaja kohta, 18 neist on kauplustes.

Karmid nõuded
• Enamik turvatöötajate tööpakkumistest on I grupi turvatöötajaile, kes tagab üritusel või valvepostil korda. Ta peab suutma töötada vaimse pinge ja ohu korral, taluma halba nähtavust ja sundasendeid.
• Tal ei tohi olla keha-, kõne- või meelepuuet; psüühikahäireid, raskekujulisi isiksuse- või käitumishäireid; klaustrofoobiat (suletud ruumi kartus), akrofoobiat (kõrgusekartus); teadvuse kaotuse hoogusid, tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid; I tüübi diabeeti ehk suhkurtõbe.

Siiri Erala

Üksikasjad

Erik Müürsepp

Vihjed ümbrikupalga maksmise kohta pani maksuameti puistama sularahas arveldajaid.

Maksu- ja tolliamet (MTA) kontrollis eelmisel nädalal üle Eesti ligi 300 ettevõtte majandustegevust. Luubi alla võeti väikepoodide ja kohvikute arvepidamine ning ka töötajate nimekirjad. Pooled ameti kontrollitud teenindusettevõtted varjasid käivet või maksid ümbrikupalka.

Korraga 20 linnas tehtud suurreidi käigus tuvastati töötajaid, kes ei olnud deklaratsioonides kajastatud või kelle deklareeritud töötasu oli oluliselt väiksem neile tegelikult makstavast tasust. Reidi käigus tuli ette ka juhtumeid, kus firma töötajad haarasid oma asjad ja jooksid ära, kui ametnikud end esitlesid.

OÜ Viitna Kõrts juhi Roman Kusma sõnul külastati Rakvere kandis vähemalt viit ettevõttet, kus kuulati üle kõik töötajad. Tema sõnul on kõik baaride omanikud nördinud, et praegu selline reid korraldati. „Praegu on juba selge, et ka suvel ei tule selliseid käibeid nagu eelmistel aastatel,” lausus Kusma. „Praegu on võetud pihtide vahele väiksemad tegijad – riiki see ilmselt mülkast välja ei too.” Tema hinnangul tekitab selline pigistamine väiksemates ettevõtjates käegalöömise tunde, mistõttu lõpetavad neist mitmed sügisel tegevuse sootuks.

  1. Otse tänavalt astub tööotsijaid sisse rohkem kui kunagi varem
  2. Eelisõigus tööle jääda
  3. Lugeja küsib: Juhatuse liige ja töötuskindlustus
  4. Lugeja küsib: Puhkuse ajal töötamine