Artiklid

Sotsiaalministeerium saab üha rohkem kaebusi selle kohta, et eratööbürood võtavad tasu töövahenduse eest või annavad tühje lubadusi töö kohta välisriigis.

Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste rääkis tänasel pressikonverentsil, et kuigi Eestis ei tohi seaduse järgi töö vahendamise eest tasu küsida, eksitakse selle vastu sageli.

Lisaks peavad kõik tööturuteenuseid osutavad eraõiguslikud isikud olema majandustegevuse registris registreeritud, tänavu 1. juulist peavad aga sama tegema ka renditööjõu vahendajad. Ometi tuleb ka ette ka seda, et töövahendusega tegeldakse ilma registreerimata.

Jõgiste sõnul ei tea ka paljud tööotsijad, et töövahenduse eest ei tohi nende käest raha küsida. «Kaebusi hakatakse esitama alles siis, kui raha on makstud, tööd ei ole ja raha enam ei tagastata,» rääkis Jõgiste. Sageli pole kaebajal alles ka lepingut, mille alusel ta töövahenduse eest tasus, kuigi see on kaebuse läbivaatamisel väga oluline.

Üks võimalus raha tagasinõudmiseks on Jõgiste sõnul küsida seda otse tööbüroost selle alusel, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine ja selle eest tasutud raha tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kui selle peale keeldutakse endiselt raha tagastamast, tuleb pöörduda kohtu poole.

Kui mõni töövahendaja on lubanud tööd välismaal, kuid seda tööd ei järgne, siis tuleb pöörduda politsei poole ning politsei menetleb asja karistusseadustiku kelmuse paragrahvi alusel.

Tasu lisateenuse eest

Jõgiste sõnul võib töövahendaja tasu küsida vaid siis, kui selle eest saab mingi lisateenuse. Näiteks kui tööotsija ei oska CV-d koostada ja tahab, et tööbüroo seda tema eest teeks, siis võib selle eest maksta. Samas märkis Jõgiste, et paljude tööbüroode kodulehtedel on väga head juhendid, kuidas CV-d koostada.

Välisriigis pakutava töö puhul võib tasu võtta näiteks CV tõlkimise eest võõrkeelde või töökohta korraldatud transpordi eest, samuti siis, kui on vaja näiteks tasuda sihtkohas elamise üüri ettemaksu vms.

Seega peaks enne raha maksmist ja lepingu sõlmimist kindlasti välja selgitama, mille eest täpselt tasu küsitakse ja kas see on seaduslik. Infot elamis- ja töötingimuste kohta Euroopa majanduspiirkonna riikides saab Jõgiste sõnul näiteks täiesti tasuta Eurese kodulehelt.

Töövahendaja peaks oma kulud katma kas tööandjalt tasu küsides või reklaami müües, kuid mitte mingil juhul ei tohi ta seda teha tööotsijalt tasu küsides.

Tööotsijalt töövahenduse eest tasu võtmise eest karistatakse rahatrahviga, samuti kustutatakse selline töövahendaja majandustegevuse registrist ning ettevõtjal puudub õigus tööturuteenuseid osutada.

Ilma registreeringuta tööturuteenuste osutamine on ebaseaduslik majandustegevus ning sellele järgneb karistus aresti või rahatrahvi näol.

Ebaseaduslikult tegutsejaid jagub

Jõgiste sõnul on seni sotsiaalministeeriumile laekunud kaebused olnud enamasti sellised, kus töövahendaja pole majandustegevuse registrisse kantud ja need kaebused on edastatud politseile.

Selle nädala jooksul on aga Jõgiste sõnul tulnud kaks kaebust majandustegevuse registris registreeritud ettevõtete kohta ja mõlemad kaebused puudutavad seda, et inimesed on maksnud 3000 krooni, neile on lubatud tööd Inglismaal ja mõlemal juhul Inglismaale jõudes ei ole seda tööd olnud.

«Kolmas kaebus on ühe ettevõtja kohta, kelle suhtes on väga raske öelda, kas ta tegeleb tööturuteenuse osutamisega või mitte, seda tuleb uurida, selle pärast, et kodulehel nimetab ta tööotsijaid kandidaatideks ja tööpakkumist projektiks. Selle ettevõtte nime on Job Keskus,» rääkis Jõgiste.

«Inimesed usaldavad väga palju, aga praeguses olukorras võiks nad olla natuke tähelepanelikumad ja vaadata, kas kõik asjad on ikka korras ja kas see leping, mille nad alla kirjutavad, on nüüd see, mille eest nad tahavad maksta ja kas see teenus, mis nad selle lepingu alusel saavad, on üldse töökoht,» pani Jõgiste kõikidele tööotsijatele südamele.

Marina Lohk

Alates 1. juunist muutuvad töötuskindlustusmaksega ja kohustusliku kogumispensioni maksega seotud regulatsioonid, seoses sellega juhib maksuhaldur tähelepanu muudatustele maksudeklaratsiooni TSD täitmisel.

Vastavalt valitsuse määrusele on alates 1. juunist töötajale tehtud väljamaksetelt kinnipeetava töötuskindlustusmakse määr 2% ning tööandja makse määr 1% maksustatavatelt summadelt.

Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadusega nähakse ette, et alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 on sissemaksete tegemine kohustuslikesse pensionifondidesse ajutiselt peatatud ning aastal 2011 on sissemaksed senisega võrreldes poole väiksemad. II sambaga liitunutele antakse seaduse kohaselt võimalus soovi korral avalduse alusel jätkata 2010. aasta 1. jaanuarist kohustusliku kogumispensioni makse (2%) tasumist, samuti nähakse ette võimalust kõrgendatud määradega sissemaksete tegemiseks aastatel 2014 - 2017.

Kuna kogumispensioni kohustatud isiku (v.a FIE) kogumispensioni maksete (2%) tasumine toimub väljamakse tegija poolt makse kinnipidamise teel, tähendab seaduse muudatus lühemas perspektiivis, et ajavahemikul 2009. aasta 1. juunist kuni 31. detsembrini ei tule II sambaga liitunud isikule väljamaksete tegemisel kinni pidada kogumispensioni makset.

Samuti ei eralda Maksu- ja Tolliamet kuni 2010. aasta lõpuni II samba pensionifondidesse 4% sotsiaalmaksu arvelt. Nimetatud perioodil kantakse kogu isiku eest makstava sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa riikliku pensionikindlustuse vahenditesse. Erandina nähakse ette, et kui aastatel 1942 - 1954 sündinud kohustatud isik esitab omapoolsete kogumispensioni maksete (2%) jätkamise avalduse, siis alates 2010. aasta 1. jaanuarist jätkatakse nende isikute osas II samba pensionifondidesse sissemaksete tegemist ka 4% ulatuses sotsiaalmaksust (kohaldub tavaline sissemaksete skeem 2 + 4%).

Eeltoodud muudatused töötuskindlustusmaksete ja kohustusliku kogumispensioni maksete arvestamisel ja deklareerimisel hakkavad kehtima 2009. aasta 1. juunist tehtud väljamaksetele, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakse tehakse. Seega maikuu maksudeklaratsioonil TSD, mille esitamise tähtaeg on 10. juunil, deklareeritakse maksed senise korra järgi ning juunikuu vormil TSD, mille esitamise tähtaeg on 10. juulil, uue korra järgi. Lisainfot saab MTA kodulehelt aadressil http://www.emta.ee/index.php?id=25831. E-maksuametis/e-tollis saab juunikuu vormi TSD (esitamise tähtaeg 10. juuli 2009) täita alates 1. juulist.

Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodiks ei ole mitte kalendrikuu, vaid aasta. Seega II sambaga liitunud füüsilisest isikust ettevõtja maksab kohustusliku kogumispensioni makset 2008. aasta ettevõtlustuludelt 2009. aasta 1. oktoobriks. Kogumispensioni maksete peatamine avaldab mõju järgmise aasta sügiseks 2009. aasta ettevõtlustuludelt makstavatele kogumispensioni maksetele. Nendele tuludele rakendatakse proportsiooni 5/12, mis arvestab seaduses sätestatut, et alates 2009. aasta 1. juunist kogumispensioni makset ei tasuta.

Annely Erm
Maksu- ja Tolliamet
meediasuhete peaspetsialist

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) leiab, et töölepingu seaduse kolmepoolsest kokkuleppest taganenud valitsus laiendab rünnakut töötajate õigustele ja tõstab küüniliste valede poliitika seninägematule tasemele.

Reformierakondlasest sotsiaalminister saatis esmaspäeval kooskõlastusringile veel jõustumata töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega tahetakse veelgi halvendada töötajate olukorda.

EAKL protesteerib kategooriliselt eelnõu vastu, mis jätaks öötööd tegevad töötajad täielikult tööandja meelevalda ja muudaks sisuliselt olematuks neile kehtivad tööaja piirangud. Eelnõu on seda reeturlikum, et mullukevadistel läbirääkimistel käsitleti teemat põhjalikult ja lepiti kokku, et öötöö tegijad vajavad erilist kaitset. "Midagi selgitamata või põhjendamata on sotsiaalministeerium teinud kannapöörde, heites kõrvale ka EAKLi ja Tööandjate Keskliidu ühiskirjas minister Pevkurile tehtud ettepanekud," on ametiühingujuht Harri Taliga nördinud. "Valitsejate sõnamurdlikkus vaevalt enam kedagi üllatab, aga nii avalikult küünilist suhtumist töötajatesse pole endale lubanud ükski varasematest valitsustest."

Ennekuulmatu on ka viis, kuidas valitsus järjekordset töötajate õiguste jalge alla tallamist menetleb. Ametiühingute Keskliidule saadetud kirjas ei mainitud vastamise kuupäeva, mis automaatselt eeldab vastamist 7 päeva jooksul. Tänases telefonikõnes Harri Taligale teatas aga asekantsler Egle Käärats, et vastata tuli teisipäevaks, kuna langetatud on poliitiline otsus, et eelnõu käsitletakse valitsuse neljapäevasel istungil. "Selline asjaajamine tõestab, et valitsejad annavad endale aru, et käituvad erakordselt alatult," tõdes EAKLi esimees. "Aga soov iga hinna eest nö ära panna on ilmselt kordades tugevam, kui elementaarne au- ja häbitunne." On ju ametlikus kooskõlastamiskeskkonnas e-Õiguses vastamiskuupäevana kirjas koguni 8. juuni.

EAKL sellist eelnõud ei kooskõlasta ja leiab, et end täielikult diskrediteerinud valitsus peaks viivitamatult tagasi astuma. “Eesti rahvas väärib paremat valitsust kui see, mis meil täna on,” märkis Taliga.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

Kadri Paas

Sotsiaalminister Hanno Pevkur lubab lähipäevil valitsusse saata uue töölepingu seaduse rakendusmääruste eelnõud, et selle aasta olulisim seadus saaks ka sisuliselt 1. juulist jõustuda.

Sotsiaalministeerium saatis tänavu 27. aprillil suurele kooskõlastusringile uue töölepinguseaduse rakendusaktide eelnõud. Need on valitsuse määruse eelnõud, milleta 1. juulist jõustuvat töölepinguseadust sisuliselt kasutada ei saaks.

Paraku ei ole üliolulised eelnõud senini valitsusse kinnitamiseks jõudnud. Eelnõude paketi kooskõlastusring lõppes 13. mail. Kuigi hilinemisega, kogus ministeerium lõpuks kokku kõik eeldatud 18 kooskõlastust.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur lubas, et 1. juunil saadab ministeerium töölepinguseaduse rakendusmäärused valitsusse kinnitamiseks.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4330/uud_uudidx_433005.html
(originaalartikli viitelt).

2009. aasta 28. mail jõustub kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (RT I 2009, 26, 161), millega reguleeritakse kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemise korda aastatel 2009 - 2017.

Seadusega nähakse ette, et alates 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta 31. detsembrini on sissemaksete tegemine kohustuslikesse pensionifondidesse ajutiselt peatatud ning aastal 2011 on sissemaksed senisega võrreldes poole väiksemad. II sambaga liitunutele antakse seaduse kohaselt võimalus soovi korral avalduse alusel jätkata 2010. aastast kohustusliku kogumispensioni makse tasumist, samuti nähakse ette võimalust kõrgendatud määradega sissemaksete tegemiseks aastatel 2014 - 2017 (vt lisaks http://www.fin.ee/?id=80979 , http://www.fin.ee/doc.php?82392).

Nagu oli ette nähtud 2002. aasta 1. juulist jõustunud pensioni II samba süsteemiga, koosnevad kohustusliku kogumispensioni süsteemi sissemaksed kahest komponendist – kohustusliku kogumispensioni maksest (2% - reguleeritud kogumispensionide seaduses) ja sotsiaalmaksu osast (4% - reguleeritud sotsiaalmaksu seaduses).

Kuna kogumispensioni kohustatud isiku (v.a FIE) kogumispensioni maksete (2%) tasumine toimub väljamakse tegija poolt makse kinnipidamise teel, selgitame järgnevalt makse kinnipidajatele (tööandjatele) muudatusi kogumispensioni makse kinnipidamisel ja deklareerimisel.

1. Muudatused kogumispensioni makse (2%) kinnipidamise korras

Makse kinnipidaja peab arvesse võtma järgmist:

1.1. Maksuarvestuses kehtib kassapõhine arvestusprintsiip, mis tähendab, et makse peetakse kinni maksustamisperioodil e kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest tasu on arvestatud. Makse kinnipidamisel tuleb lähtuda väljamakse tegemise päeval kehtinud seaduse regulatsioonist. Seega kohustusliku kogumispensioni makset peetakse 2009. aastal kinni kuni 31. maini tehtud väljamaksetelt.

Näiteks kui II sambaga liitunud töötajale makstakse maikuu jooksul välja aprillikuu palk 10 000 krooni ja juunikuu puhkusetasu 10 000 krooni, tuleb maikuus tehtud väljamaksete kogusummalt e 20 000 kroonilt kinni pidada kogumispensioni makse määraga 2% e 400 krooni ja deklareerida see maksudeklaratsioonil TSD maikuu kohta, mille esitamise tähtaeg on 10. juunil (maikuu deklaratsioon tähendab, et maksustamisperioodiks on mai, mitte juuni, mille 10. kuupäevaks tuleb deklaratsioon Maksu- ja Tolliametile esitada).

1.2. Ajavahemikul 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 kogumispensioni kohustatud isikule tehtud väljamaksetelt kohustusliku kogumispensioni makset enam kinni ei peeta ja maksudeklaratsioonil TSD ei deklareerita. Esimeseks maksudeklaratsiooniks ilma kogumispensioni makseta 2009. aastal on vorm TSD, mis esitatakse juunikuu kohta ja mille esitamise tähtaeg on 10. juulil.

Näiteks kui maikuu palk (10 000 krooni) makstakse töötajale välja juunis, siis sellelt palgalt kogumispensioni makset kinni ei peeta ega deklareerita. Seega 2009. aasta juuni kuni detsembri maksustamisperioodide kohta esitatavatel maksudeklaratsioonidel TSD põhivormi rida 6 ja lisa 1 veergu 10 ei täideta.

* Deklaratsioone kontrollitakse e-maksuametis/e-tollis sisestamisel automaatselt ja ei lasta kinnitada selliseid TSD deklaratsioone juuni ja järgnevate maksustamisperioodide kohta kuni 2009. aasta lõpuni, kus on täidetud lisa 1 veerg 10.
* Pärast infotehnoloogiliste muudatuste teostamist deklaratsioonide sisestamise ja kontrollimise rakendustes võimaldatakse e-maksuametis/e-tollis juunikuu vormi TSD (esitamise tähtaeg 10. juulil) täitmist alates 1. juulist.
* Töötuskindlustusmakse määrade muutmise kohta loe: http://www.emta.ee/24999.

1.3. Vigaste TSD maksudeklaratsioonide parandused tehakse senises korras, st parandatakse vastava maksustamisperioodi deklaratsiooni, lähtudes tol perioodil kehtinud maksustamise reeglitest.

1.4. 2009. aasta lõpus tuleb tööandjal kontrollida Pensionikeskuse kodulehelt, kes tema töötajatest on avaldanud soovi jätkata 2010. aasta 1. jaanuarist kogumispensioni makse tasumist. II sambaga liitunud inimesed (sh need, kes liituvad 2009. aastal) saavad soovi korral jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist avalduse alusel 2010. aasta algusest. Kui inimene otsustab kogumispensioni maksete tegemise jätkamise kasuks, peab ta esitama selle kohta avalduse 2009. aasta 1. oktoobrist kuni 30. novembrini pankadele või Pensionikeskuse kodulehel „Minu konto" rubriigis). Tööandja jaoks tähendab see kahte erinevat makse kinnipidamise skeemi:

* Kui töötaja on esitanud eelnimetatud avalduse, siis peab tööandja alates 2010. aasta 1. jaanuarist tehtud väljamaksetelt uuesti hakkama kinni pidama kogumispensioni makset 2%-lises määras.
* Kui töötaja ei ole vabatahtliku kogumispensioni jätkamise avaldust esitanud, siis tööandja ei pea kogumispensioni makset kinni ka 2010. aasta jooksul. Avaldust mitteesitanud isikute palkadelt taastatakse kogumispensioni makse kinnipidamine seaduse kohaselt alates 2011. aasta 1. jaanuarist 1%-lises määras ning 2012. aasta 1. jaanuarist 2%-lises määras.

1.5. Aastast 2012 jätkub tavapärane sissemaksete režiim kõikide kohustatud isikute suhtes.

2. Muudatused sotsiaalmaksu kogumispensioni osa (4%) eraldamise korras

2.1. Sotsiaalmaksu maksja (tööandja) maksab sotsiaalmaksu endiselt 33% sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt. Tööandja ei tegelenud senise korra järgi ja ei tegele ka edaspidi sotsiaalmaksu kogumispensioni osa arvestamisega. Sotsiaalmaksu osa (seni 4%), mida lisatakse töötaja enda maksele maksumaksja eest tasutava sotsiaalmaksu arvelt, arvutab Maksu- ja Tolliamet ise.

2.2. Lisaks kinnipeetud maksele (2%) kannab Maksu- ja Tolliamet 2009. aasta 31. maini kohustatud isikule tehtud väljamaksetelt tasutud sotsiaalmaksust isiku pensionifondi 4%, riikliku pensionikindlustuse eelarvesse 16% ning ravikindlustuse eelarvesse 13%.

2.3. Ajavahemikul 2009. aasta 1. juunist kuni 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu osa II samba pensionifondidesse ei kanta. Nimetatud perioodil kantakse kogu isiku eest makstava sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) riikliku pensionikindlustuse eelarvesse.

2.4. Kui aastatel 1942 - 1954 sündinud kohustatud isik esitab vabatahtliku kogumispensioni maksete jätkamise avalduse (vt p 1.4), siis alates 2010. aasta 1. jaanuarist jätkatakse nende isikute osas II samba pensionifondidesse sissemaksete tegemist ka 4% ulatuses sotsiaalmaksust (kohaldub tavaline sissemaksete skeem 2 + 4%).

2.5. 1955. aastal ja hiljem sündinud kohustatud isiku eest tasutud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) kantakse 2010. aastal riikliku pensionikindlustuse eelarvesse, 2011. aastal 2% II samba pensionifondidesse ja 18% I samba eelarvesse.

2.6. Aastast 2012 jätkub tavapärane sissemaksete režiim kõikide kohustatud isikute suhtes.

Allikas: seaduseelnõu 476 SE seletuskiri.