Artiklid

Üksikasjad

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli II kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku ligi 19,6 miljardit krooni ja seda maksti 548 080 isikule, mis teeb keskmiseks brutoväljamakseks töötaja kohta 11 899 krooni.

2009. aasta II kvartali mediaanväljamakse oli 9304 krooni kuus. See tähistab summat, millest suuremaid ning madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

Võrdluses eelmise aasta teise kvartaliga on keskmine väljamakse töötaja kohta vähenenud, toona oli see 12 374 krooni kuus. Mullu tehti aprillis, mais ja juunis
väljamakseid kokku 614 626 isikule ning väljamaksete summa oli kokku ligi 23 miljardit krooni.

MTA kvartaalsete väljamaksete statistikas sisalduvad palk ja muud tulumaksuga maksustatavad tulud, mida tööandjad deklareerivad tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas, nende hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed ei ole võrreldavad.

Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:
SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja
lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

Ajaline nihe - SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA
arvestuses septembrisse, mil see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA
palgastatistikas õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest 2 korda suurema väljamakse.

Töötajate arv - osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on isikule tehtud täistööaja või osalise tööaja eest.


Toimetas: Sirje Niitra

Üksikasjad

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta II kvartalis 12 716 krooni ja brutotunnipalk 77,16 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 4,4% ja brutotunnipalk 1,4%.

Tänavu I kvartalis langes keskmine brutokuupalk võrreldes eelmise aasta vastava kvartaliga viimase 16 aasta jooksul esimest korda. Ehkki II kvartalis oli keskmine brutokuupalk suurem kui I kvartalis, jätkus II kvartalis brutokuupalga langus.

Ka reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jätkas II kvartalis langemist. Eelmise aasta II ja III kvartalis kasvas reaalpalk veidi üle kolme protsendi ning IV kvartalis langes 1,3%. Tänavu I ja II kvartalis reaalpalk langes vastavalt 4,5% ja 4,1%. Juuni lõpu seisuga oli palgatöötajaid 9,9% vähem kui eelmise aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,5%). Brutokuupalk langes kõige enam mäetööstuses (16,3%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalasel tegevusalal (10,9%). Seda tõusu mõjutas ebaregulaarsete preemiate kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Brutotunnipalk langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,1%).

Keskmine brutopalk oli aprillis 12 336 krooni, mais 12 127 krooni ja juunis 13 693 krooni.

2009. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 17 296 krooni ja tunnis 120,52 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes 3,5% ja tunnis tõusis 0,8% eelmise aasta II kvartaliga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (9,4%) ning langes kõige enam mäetööstuses (15,4%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalasel tegevusalal (14,3%) ning langes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (12,3%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal on valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Täpsem teave:

Mare Kusma
Talitusejuhataja
Palgastatistika talitus
Statistikaamet
Tel 625 9221

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

2009. aastast avaldab Statistikaamet keskmise palga andmeid klassifikaator EMTAK 2008 järgi. 2008. aasta on samuti selle järgi ümber arvutatud. Loe lähemalt: Statistika > Metaandmed > Klassifikaatorid > Üleminek EMTAK 2008-le http://www.stat.ee/30843

Üksikasjad

Kerttu Kaldoja

Valitsus nõustus täna Keskerakonna ja sotside ettepanekuga jätta tulumaksumäär tuleval aastal tõstmata.

Eelnõu algatajad soovivad fikseerida tulumaksumääraks 21% ja residendist isiku maksustamiseperioodi tulust maha arvatavaks maksuvabaks tuluks 27 000 krooni, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Mõlemad määrad jääksid seega 2009. aasta tasemele ja järgnevatel aastatel ei muutuks.

Rahandusministeerium on juba varem teatanud, et peab õigeks praeguses eelarveolukorras tulumaksumäära ning maksuvaba tulu 2009. aasta tasemele jätmist.

Üksikasjad

Kerttu Kaldoja

Valitsus kinnitas täna Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks 11 772 krooni, mis tõstab ühtlasi ka emapalga maksimummäära.

Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kinnitab valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. septembriks eelmise aasta sotsiaalmaksu andmete alusel, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. aastal.

Vanemahüvitise maksimummäär on võrdne kolme keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava kalendrikuu tuluga ehk peaks järgmisel aastal tõusma 35 316 kroonini. Seni oli maksimummääraks 30 729 krooni

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles valitsuse pressikonverentsil, et vanemahüvitise saajate hulgast on maksimumhüvitise saajaid 5,2 protsenti.

Üksikasjad

Lemmi Kann

Alates 1. juulist jõustusid mitmed olulised lähetuskulusid puudutavad muudatused tulumaksuseaduses ning uuest töölepinguseadusest tulenevad uus töölähetuste määrus ja muudatused teenistuslähetuste määruses.

Ülevaate sellest, keda, kuidas, kuhu ja mis tingimustel saab tööandja alates sellest suvest lähetada, andis 25. augustil toimunud Äripäeva seminaril "Olulised muudatused ettevõtte raamatupidamises" audiitorbüroo Ernst & Young Baltics maksupartner Ranno Tingas, kelle sõnul on muudatused teinud nii mitmedki lähetusi reguleerivad seadusesätted mõistusepärasemaks ja konkreetsemaks.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4421/uud_uudidx_442101.html
(originaalartikli viitelt).

  1. JURIST SELGITAB: Töölähetusest ja töötavatest pensionäridest
  2. Uus töölepinguseadus on pannud mõned tööandjad vassima
  3. Sundpuhkusel töötaja peab saama vähemalt 4350 krooni kuus
  4. Tervist rikkuva töö eest varsti kiiremini pensionile ei saa