Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kadri Ibrus

Soome suunab töötutele kriisis uut Euroopa Liidu raha, Eesti aga ei suuda seda teha.

Samal ajal kui Soome valitsus on leidnud mooduse suunata täiendavad 61 miljonit eurot (950 miljonit krooni) Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) raha otseselt praegu töötuks jäänud inimeste abistamisele, ei saa meie sotsiaalministri Hanno Pevkuri hinnangul Eesti täiendavat euroraha kasutusele võtta ja ta ei pea seda praegu ka vajalikuks.

Päevaleht palus sotsiaalminister Hanno Pevkurilt kommentaari, miks Eestis ei ole võetud kasutusele täiendavat euroraha praeguse kriisi leevendamiseks. Pevkur vastas, et kõik loetletud muudatused, mida Soomes tehakse, toimuvad ka Eestis. „Operatiivsemad muudatused viiakse ellu jooksvalt ning alates 2010. aastast hakkab töötukassa rakendama uut ESF-i programmi. Uue programmi tegevuste väljatöötamine on praegu aktiivselt töös,” selgitas Pevkur.

Ministri palvel täpsustas sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats, et ESF-i lisaraha otse töötutele suunamisele seab piirid Eesti riigi omafinantseering, mis on euroraha puhul kohustuslik. „Ei ole võimalik ilma täiendavate riigieelarveliste vahenditeta hüppeliselt suurendada ESF-i toetuste hulka,” selgitas Käärats. „Samas ei ole praegu probleem ka selles, et ESF-i toetust ei oleks piisavalt,” leidis ta.

Peamiselt koolitused

„Töötukassa osutab endiselt teenuseid, suurimas mahus just koolitusi, samuti antakse ettevõtlusega alustamise toetust. Teenuste osutamise tõhustamisele pannakse suurt rõhku, kuid samas tuleb silmas pidada, et teenuste osutamisele lähenetakse individuaalselt, töötu oskustest ja vajadustest lähtudes, ning kõiki inimesi ei ole tarvidust suunata koolitusele,” selgitas asekantsler Eesti riigi poliitikat.

Soome tööminister Tarja Cronberg teatas paar nädalat tagasi, et Soome suunab ESF-ist täiendavad 61 miljonit eurot töötuse vastu võitlemiseks. Tegu on ESF-i aastateks 2007–2013 mõeldud programmi rahastusega, millest Soome riigi raha on 60 protsenti.

Soome tööministeeriumi valdkonna arengujuht Kaisa-Leena Lintilä selgitas Päevalehele, et aasta kaupa on neil ESF-i programmi rahastus umbes sada miljonit eurot ja koos riikliku rahastusega kokku umbes 220 miljonit eurot. „Lisaks sellele on tänavu suunatud 20 protsenti ehk 27 miljonit eurot 2013. aasta rahastusest ennetavalt aastale 2009. See lisarahastus ja teisi väiksemaid osamakse võetakse nüüd kohe kasutusele. Raha tuleb Soome riigi eelarvest ja Euroopa Liit maksab tagantjärele ESF-i osa,” selgitas Lintilä.

„Euroopa Liit on andnud suunised, et Sotsiaalfondi raha tuleks kasutada otseselt kriisi sattunud inimeste aitamiseks. Raha, mis varem oli mõeldud näiteks pikemaajaliste poliitikate väljaarendamiseks, tuleb nüüd suunata akuutse probleemi lahendamiseks,” rääkis Soome tööministeeriumis rahastamis­kü­simustega tegelev Jussi Yli-Lahti. Tema sõ­nul kasutatakse raha kolmel viisil: töötute ja töötusriskis olevate inimeste, näiteks sundpuhkusel viibijate koolituseks, tööandjatele palgatoe maksmiseks, kui nad töötud tööle võtavad, ja töötutele oma ettevõtte loomise stardirahaks.

Euroraha on kasutatud alla poole

•• Eestil on ESF-i toetatava programmi „Kvalifitseeritud töö­jõu pakkumise suurendamine 2007–2009” jaoks kokku kasutada 371,2 miljonit krooni: ESF-ilt 307,1 ja riigilt 64,1 mil­jonit.

•• Töötukassa teostatava programmi raames on aprilli lõpu seisuga ära kasutatud ehk väljamakseid tehtud 150 miljoni krooni ulatuses (sh ESF-i 100 mln). Programmi viimasel aastal on siiani suudetud ära kasutada vaid 40% plaanitud programmi eelarvest.

•• Sotsiaalministeerium soovib rõhutada, et programmis on koolituste korraldamiseks broneeritud summa oluliselt suurem ehk koolitushanked on tehtud ja küsimus on koolitajate jõudluses, kui kiiresti suudetakse koolitusi pakkuda.

•• 2008. aastal kulus koolitusele kokku 51,2 miljonit krooni, sh ESF-ist 23,9 miljonit krooni ja eelarvest 27,3 miljonit krooni.

•• Sel aastal on koolitustele plaanitud 82,7 miljonit krooni:

ESF-ist 65,8 ja riigieelarvest 16,9 miljonit.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliamet viis eelmisel neljapäeval, 4. juunil läbi üle-Eestilise teenindussektori suurreidi, kuhu oli kaasatud rekordarv ametnikke. Kokku kontrolliti ligi 300 ettevõtte tegevuskoha majandustegevust.

Reidi käigus kontrollis üle 170 maksuhalduri ametniku väikepoode, kohvikuid jne, kus ameti analüüs viitas võimalikule maksuriskile. Kontrolli käigus teostas maksuhaldur vaatlused äriühingute tegevuskohtades, mille käigus uuriti, kas äriühingus tööl olevad isikud on maksuhaldurile esitatavates maksudeklaratsioonides kajastatud, samuti kas ja kuidas on korraldatud üldine arvepidamine.

Esmane reidi tulemuslikkuse analüüs näitab, et hinnanguliselt pooltel äriühingutel avastati puudusi, mis seisnesid käibe varjamises või ümbrikupalga maksmises. Reidi käigus tuvastati töötajaid, kes ei ole maksuhaldurile esitavates maksudeklaratsioonides kajastatud või on äriühingute poolt deklareeritud töötasu oluliselt väiksem isikutele tegelikult makstavast tasust. Maksu- ja Tolliamet annab tuvastatud rikkumiste puhul klientidele endale võimaluse puudused kõrvaldada ning deklaratsioonidesse vastavad parandused sisse viia.
Reidi käigus tuli ette ka juhtumeid, kus ettevõtte töötajad haarasid oma asjad ja jooksid ära, kui maksuhalduri ametnikud end esitlesid.

Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ütles, et tänases majandusolukorras peab maksuhaldur õiguskuulekuse suurendamise nimel rohkem kasutama kontrollimeetmeid. Tulenevalt riskianalüüsist prognoosisime rikkumiste avastamist ja seda ka suurreid näitas. Veermäe rõhutas, et maksude maksmata jätmist ei saa kuidagi pidada aktsepteeritavaks, see tekitab ebatervet konkurentsi ettevõtjatele, vähendab elanike sotsiaalseid garantiisid ning on takistuseks riigi toimimisel.

Amet otsustas suurreidi läbi viia, kuna analüüs näitas, et tegevusvaldkondades, kus arveldamine toimub suures osas sularahas, on maksuriskid oluliselt kõrgemad. Peamisteks rikkumisteks on käibe varjamine ning ümbrikupalga maksmine. Kontrollide läbiviimise üheks ajendiks on ka töötajate poolt tulnud kaebuste arvu kasv. Kui 2008. aasta viie kuuga laekus 264 vihjet ümbrikupalga maksmise kohta (terve aasta jooksul 656), siis tänavu on sama ajaga laekunud juba 514 vihjet.

Maksuhaldur peab ümbrikupalga vastases tegevuses oluliseks nii ennetus- kui kontrollitegevuse suunamist valdkondadesse, kus on kõrge ümbrikupalga maksmise ja käibe varjamise risk. Läbi oma tegevuse soovib maksuhaldur tagada olukorra, kus kliente ei võideta ebaausa konkurentsi teel.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel sai Eestis 2008. a ümbrikupalka keskmiselt 12% töötajatest. Ümbrikupalga maksmise tõttu jäi riigieelarvesse mullu laekumata hinnanguliselt 2,7 miljardit krooni.

Annely Erm
MTA meediasuhete peaspetsialist

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Uute tervisenõuete tõttu ei pruugi paljud prillikandjaid enam turvameheks sobida.

Jaanuaris 2008 pandi siseministri määrusega paika turvatöötajate tervisenõuded, mida on selle aasta juulist eranditeta kohustatud järgima kõik turvafirmad. Selleks ajaks peavad kõik turvaettevõtete töötajad läbima tervisekontrolli. Kui töötaja nõuetele ei vasta, võib ta sule sappa saada.

„On mõnisada inimest, kes uute nõuete järgi tööle ei sobi. Need on just vanema generatsiooni esindajad,” ütles Eesti turvaettevõtete liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik ja lisas, et töö peab ilmselt kaotama suur hulk pika kogemusega ja koolitatud töötajaid. „Täpset arvu ei saa siiski öelda, sest määrusesse tehti veel muudatusi ja selle järgi tuleb minna uude kontrolli. Terviseseisund on privaatne asi, arst annab vaid teate, kas ta sobib või mitte.”

Turvaspetsialist tõi nõuetest esile silmade tervise, öeldes, et on küsitav, kas prillid takistavad turvatööd teha. Kõik turvatöötajad, kes täidavad oma ülesandeid otse objektil, peavad määruse järgi hämaras hästi nägema ega tohi olla värvipimedad. Mai lõpuni nõuti veel sedagi, et turvatööd tohivad teha vaid õige väikse miinuse või plussiga prillikandjad. Väga täpsest piiritlusest siiski loobuti.

„Alguses sätestati üsna karmid nõuded,” rääkis turvafirma Skorpion juhatuse esimees Andres Laasma. Et neid siiski kergendati, usub ta, et märkimis­väär­set negatiivset mõju nõuded turvavaldkonna tööhõivele ei avalda.

Töö on ohtlik

Eesti töötervishoiuarstide seltsi juhatuse esimees Viive Pille turvatöötajate tervisenõudeid ülemäära karmiks ei pea. „Väga lihtsaks pole neid võimalik teha, sest töö on seotud ohtlike olukordadega,” sõnas ta.

Küll mindi Pille hinnangul üle piiri varasema määratlusega, kus prillikandjad turvatöölt praktiliselt välistati. „Praegu on suurem vastutus arstil, kes peab tööülesandeid arvestades hindama, kas inimene vastab nõuetele või mitte,” lisas ta.

„Kõik nõuded on turvafirmade ja arstidega läbi arutatud. Selle tulemusena saadi kompromiss, mis rahuldas kõik pooli,” ütles uue määruse väljatöötamise ajal siseministri ametit pidanud Jüri Pihl. Tema sõnul kerkis tervise­nõuete vajadus esile seoses juhtumitega, kus turvatöötaja ei saanud oma tööga hakkama.

Turvafirmad peavad muutma töökorraldust

•• Et 1. juuliks peavad kõik turvafirmade turvatöötajad olema läbinud tervisekontrolli ja läbivaatusel tuleb regulaarselt käia ka hiljem, peavad turvafirmad olukorraga kohanema.

•• G4S personali arendusjuht Gerly Tuisk rääkis, et firma on uuteks oludeks valmis. Kuid määruse rakendamisega kaasneb nii aja- kui ka rahakulu. Samuti toob see kaasa pikema värbamisprotsessi ja riski, et olemas­olevad töötajad võivad tööst ilma jääda.

•• „Tervisekontrollile kulub palju tööaega, mistõttu peame töö ümber plaanima,“ märkis ta.

•• „Arvestades, et turvatöötajad peavad tihti töötama kõrgendatud pinge olukordades, lahendama konfliktsituatsioone ja töötama keerulistes tingimustes, on tervisekontrolli nõuded kindlasti vajalikud,” möönis Tuisk siiski.

•• Turvatöötajad, kes tagavad korda otse objektil, peavad olema hea nägemise ja kuulmisega. Neil ei tohi olla keha-, kõne- või meelepuuet, psüühika- ja käitumis­häireid, klaustrofoobiat ega teadvuse kaotuse hoogusid. Samuti ei tohi turvatöötajal olla alkoholi- ega uimastisõltuvust.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 juuni 2009

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kerttu Kaldoja, Kadri Ratt, Kertu Kalmus

Lisaeelarve järgi väheneb haige lapsega koju jääva vanema hüvitis viiendiku võrra.

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tegid eile käesoleva aasta lisaeelarve eelnõule parandusettepaneku, mille kohaselt väheneksid juba 1. juulist haigushüvitised.

Ettepaneku kohaselt väheneksid hüvitised nii haiguse tõttu koju jäänud töötajal kui ka haiget last hooldaval inimesel. Võimuerakondade selgitusel on selline samm vajalik riigieelarve tasakaalu parandamiseks.

Sel aastal on valitsus korra juba haigushüvitiste süsteemi muutnud, kui jättis kolm esimest haiguspäeva inimese enda ning viis järgmist ettevõtte kanda. Kui hiljuti jõustunud seaduse kohaselt maksab tööandja töötajale haigestumise korral neljanda kuni kaheksanda päeva eest 80 protsenti töötasust, siis uus ettepanek langetaks summa 70 protsendini.

Hooldushüvitis väiksemaks

Lisaks tahetakse kärpida ka haige lapsega koju jäänud vanema hüvitisi. Siiani oli hooldushüvitise suuruseks 100 protsenti, kuid nüüdsest jääks vanemale 80 protsenti palgast. Sellised muudatused peaksid riigieelarve kulusid vähendama hinnanguliselt 110 miljoni krooni võrra.

Kärpeplaani üle on avaldanud nördimust endine sotsiaalminister Jaak Aab opositsioonilisest Keskerakonnast. „Nii nagu esimeste kärbetega, nii kaasneb ka nende uutega siiski väga suur oht. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et sellisel juhul läheb inimene pigem haigena tööle, mille tagajärjel tekivad veelgi raskemad haigused, omakorda nakatavad nad tööl veel teisigi,” selgitas Aab. Ühtlasi tõi ta välja, et kurvalt mõjub see just madalama sissetulekuga inimestele, kuna tegemist oleks väga suure sissetuleku kaotusega.

„Kogu selline lähenemine on lubamatu,” sõnas Aab. „Sellega selgelt suurenevad vahed, kuidas inimesed saavad arstiabi, tekib suurem ebavõrdus ning see on suurte ja raskete tagajärgedega,” hoiatas ta. „Selliseid kärpeid pooldada ei saa ja olen selgelt selle vastu,” ütles ta. Aabi meelest oleks väga lihtne kärbetest hoiduda.

Aabi sõnul peaks valitsus otsima haigekassale lisatulusid ja ta pakkus välja, et dividendidelt võiks võtta 13-protsendist ravikindlustusmaksu. „Meil räägitakse pidevalt, et tuleb kärpida, aga sellele ei mõelda, et tuleks hoopis suurendada tulu.”

Patsiendid: suurima löögi saavad vaesed

•• Patsientide esindusühingu juht Pille Ilves avaldas nördimust, et riik pistab käe kõige nõrgemate rahakotti. „See on ainult tehniline küsimus, kas vähendatakse haiguspäevade arvu või haigushüvitise protsenti, inimene kannatab igal juhul ja praegu saavad kahjuks kõige suurema löögi vaesemad,” märkis ta.

•• Eriti suurt meelehärmi valmistab Ilvesele see, et nüüd minnakse ka laste kallale. Tema sõnul on haige lapsega kodus olevale vanemale antud seni hüvitist 100 protsenti palgast just selle eesmärgiga, et lapsed ei kannataks. „20-protsendiline kärbe on piisavalt suur, et vanemad mõtlevad siis juba hoolega, kas tasub lapsega koju jääda või pigem minna tööle ja laps poo­leldi haigena kas lasteaeda viia või kooli saata,” rääkis ta.