Üksikasjad

Avaldatud: 27 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Mikk Salu

Tööotsijate puhul on diplomi puudumisest suuremaks probleemiks suhtumisene.

„Pooled neist, kellega lepitakse töövestlus kokku, ei ilmu kohale,” ütles Renrekon Tradingu juht Veiko Tamm, kes müüb vett säästvaid dušiotsikuid. Paar kuud on aktiivselt tegutsetud, käive kasvab ja töötajaid otsitakse juurde. Praegu on tööl 20 inimest, suve jooksul tahetakse jõuda 50 töötajani. Parajaks üllatuseks on aga see, et isegi suure tööpuuduse kontekstis on raske leida tublisid töötajaid.

„Korralikud müüjad saavad 10 000 krooni kätte, aga tundub, et see polegi raha,” tõdes Tamm retooriliselt. „Olgu, müügitöö ei sobi kõigile, kuid hilinemine, lohakus, laiskus, ebakorrektsus, kirjavigadest kubisevad CV-d? Telefonis on paljud indu täis, lepid kohtumise kokku, kuid töövestluse aja saabudes helistatakse: ei saa tulla, kas homme sobib? Järgmine päev helistatakse uuesti: ikka ei saa tulla, kas homme sobib?”Ja ka nendega kes tööle võetud, on aeg-ajalt probleeme. „Üks vend ütles, et läheb suitsu ostma, aga siiamaani vist ostab, sest tagasi pole igatahes tulnud,“ meenutab Tamm ühte juhtumit.

„Ega see jutt ei tule mulle üllatuseks,” ütles elamute tootmisega tegeleva AS-i Kodumaja juhataja Lembit Lump. Tippajal oli Kodumaja palgal üle 400 inimese, praegu on alles jäänud 220. Lump ütleb oma kogemusele tuginedes, et tema arvates ei ole suurim probleem Eesti tööturul mitte diplomid, koolitused ega ümberõpe, vaid distsipliin, täpsus, vastustunne. „Töökultuur laiemalt,” sõnab Lump. „Ühele osale pole olukorra tõsidus veel kohale jõudnud, aga ilmselt on tegu lihtsalt lastetoa küsimusega. Kui inimesed ikkagi on lohakad ja laisad, siis poole aastaga suhtumist ei muuda.”

Murelapseks töölisklass

Nii Tamm kui ka Lump lisavad, et loomulikult ei saa niimoodi öelda kõigi töötajate kohta. On palju tublisid, täpseid ja korralikke, aga ülal kirjeldatud probleemid on liiga igapäevased, et neid ainult üksikjuhtumite kraesse ajada. Tamm räägib, et elas varem Soomes ja kuigi ka seal leidus igasuguseid inimesi, oli töökultuur kraadi võrra parem. „Juhtide ja kontoritöötajatega niisuguseid probleeme pole,” lisas Lump. „Aga see ametiühingute kaader, kuvaldamehed…”

„Tuttav teema,” tõdeb ka CV-Online’i turundusjuht Raimo Matvere. „Meie klientidest ettevõtjad räägivad sama.” Matvere sõnul on tööpuuduse kasv küll suurendanud kandideerijate arvu, aga mitte kvaliteeti. „Lohakus algab CV-de vormistamisest kuni kokkulepetest mitte kinnipidamiseni,” lisas Matvere.

Põhjuseid võib-olla mitmeid. Kriisiajal jõuab tööturule ka neid, kes on paarkümmend aastat juba Nõukogude ajast saadik ühes firmas töötanud. Nende jaoks on tööotsimine esmakordne kogemus ja nad lihtsalt ei oska. Teisalt on ikkagi väga palju ka hoolimatust ja üleolevat suhtumist. „Meri on ikka veel põlvini,” nentis Matvere.

Kommentaar

Kaire Võitra
Fontese partner

Kuna Fontes tegeleb spetsialistide ja juhtide personaliotsinguga, siis nii suuri probleeme pole, kuid mõni tõrvatilk satub meepotti ikka. Loomulikult on ka spetsialistitasandil praegu ärevamad ajad. Spetsialist, kellele tehakse tööpakkumine konkureerivast firmast, eelistab pigem stabiilsust ja oma senist töökohta isegi siis, kui pakkumine tähendab sissetuleku kasvu.

Nende töökohtade puhul, kus väga kõrgeid nõudmisi ei ole, võib massiline kandideerimine kaasa tuua taseme langust. Elektrooniline suhtlus ise soodustab mõnevõrra lohakust, kandideerimine iseenesest on ju lihtne. Ka tööotsijad ei kes­kendu piisavalt ega mõtle kõike korralikult läbi.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Tööandjate keskliit taunib ametiühingute streigiähvardusi, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ja sotsiaalpartnerluse heade tavadega. Tööseisakud süvendavad eelarvekriisi ja mõjutavad selgelt negatiivselt nii tööhõivet kui ka palku, mille säilitamine peaks kehtivas majandusolukorras olema töövõtjate esmahuvi. Streik majanduskriisi tingimustes on ebakonstruktiivne ega too raha juurde ei riigieelarvesse ega töötukassasse.

Ametiühingute keskliit seab töötute huvid kõrgemale töövõtjate huvidest. Ametiühingud eksitavad avalikkust väites, et uus töölepingu seadus on töötajavaenulik. Selle kinnituseks, et uus seadus arvestab täiel määral töövõtjate huvidega, sõlmiti aasta tagasi kolmepoolne kokkulepe ja kõik töövõtjate huvides olevad kokkulepitud sätted jõustuvad muutumatul kujul. Passiivsete tööturumeetmete asemel seatakse esikohale aktiivsed meetmed.

Seadusemuudatus ei vähenda töötajate õigusi, küll aga piirab töötutele ette nähtud kõrgemaid hüvitisi, mis majanduskriisi ajal jõustudes kahjustaksid oluliselt töövõtjate huve. Töötukassa prognooside kohaselt tooksid ametiühingute poolt taotletud kõrged hüvitised töötajatele kaasa üle 9% suurused töötuskindlustusmaksed, millele järgneks tööpuuduse hüppeline tõus.

Tööandjate keskliidu hinnangul ei ole ametiühingud kahepoolseteks läbirääkimisteks võimaldatud aega mõistlikult kasutanud. Mitmed tööandjate kompromissettepanekud, mis arvestasid nii töövõtjate kui ka töötute huve, lükkas ametiühingute keskliidu juhatus jäigalt tagasi. Kavandatud muudatuste õigeaegseks jõustamiseks pidanuks kolmepoolsed läbirääkimised toimuma enne valitsuse lagunemist.

Tööandjate keskliidu hinnangul kahjustavad streigid väljakujunenud partnerlussuhteid tööandjate ja töövõtjate vahel, kuna rünnaku alla sattuvad eeskätt need ettevõtted, kes sotsiaalpartnerlust on seni kõrgelt hinnanud. Tööandjate keskliit tunnistab ametiühingute õigust seista oma huvide eest kõigi seaduslike vahenditega ja kutsub üles loobuma kehtiva õigusega vastuolus olevatest poliitilistest streikidest.

Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade, 26. mail 2009

Üksikasjad

Avaldatud: 26 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Sotsiaalminister Hanno Pevkur saatis kooskõlastusringile 1. juulist jõustuva töölepinguseaduse (TLS) muudatusettepanekud, millega riigieelarve koormust suurendavate sätete jõustumisaeg lükkuks edasi 2012. aastani.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja ütles BNS-ile, et kooskõlastusringile saadetud töölepinguseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise eelnõu eesmärk on teha peamiselt tehnilised parandused.

Eelnõu seletuskirjast selgub, et riigikogus mullu 17. detsembril vastuvõetud seaduses tehakse mitmeid sõnastust puudutavaid parandusi.

Edasi lükatavate riigieelarve koormust suurendava sätete all peab eelnõu silmas isapuhkuse hüvitamise keskmise töötasu alusel riigieelarvevahenditest ning töötutoetuse tõusu 2010. aasta 1. jaanuarist. Need sätted lükkuvad edasi 2012. aasta 1. jaanuarini.

Eelnõu parandusettepankute kooskõlastamise tähtaeg on 8. juuni.

Eelmise nädala neljapäeval jõudis riigikogu menetlusse Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsiooni töölepinguseaduse muudatusettepanek, mis jätab kehtima töötuskindlustushüvitise praegused määrad ning lükkab 2013. aastani edasi hüvitise maksmise omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele.

Allikas: BNS

Üksikasjad

Avaldatud: 26 mai 2009

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Inimestele, kes on kaotanud töö ning on arvele võetud töötukassas, kehtib ravikindlustus nii kaua, kui inimene on töötuna arvel.

Tööandja poolt kindlustatud inimestel kehtib ravikindlustus veel kaks kuud pärast töö- või teenistussuhte lõppemist. Pärast seda ravikindlustus lõppeb ning kõikide tervishoiuteenuste eest (va vältimatu arstiabi) tuleb inimesel endal tasuda. Kui inimene soovib ravikindlustatu staatust säilitada, siis ta peab ennast töötukassas arvele võtma.

Ravikindlustus tekib registreeritud töötule alates töötuks registreerimise 31. päevast. Näiteks kui töösuhe lõppes 1. märtsil, siis kehtib ravikindlustus 30. aprillini. Et ka mais oleks kehtiv ravikindlustus, tuleb end arvele võtta hiljemalt 30. märtsil.

Neile inimestele, kes saavad töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, hakkab ravikindlustus kehtima päevast, mil vastava toetuse saamise õigus tekib. Osaledes töötukassa poolt suunatud koolitusel või tööpraktikal, tekib ravikindlustuse õigus juba alates esimesest osaletud päevast.

Toimetas: Sirje Niitra