Üksikasjad

Avaldatud: 26 mai 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Kui hüvi­tis on suu­rem kui 4350 kroo­ni, võib sa­mal ajal maks­ta­v va­ne­ma­pal­k vä­hen­da­da.

Toi­me­tus­se pöör­dus noor nai­ne, kes oli mu­res oma ra­ha­li­se olu­kor­ra pä­rast siis, kui ta sep­temb­ris emaks saab. Ni­melt ei õnnes­tu­nud tal jää­da töölt ra­se­dus- ja sünni­tus­puh­ku­se­le, sest en­ne läks et­tevõtte, kus ta töö­tas, pank­rot­ti. See tä­hen­das kõiki­de töö­le­pin­gu­te lõpe­ta­mist, ka lap­seoo­tel töö­ta­ja­ga. Loo­tes veel tööd lei­da, võttis ta end töö­tu­kas­sas ar­ve­le.

„Olen kuuen­dat kuud bee­bioo­tel ja saan töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist 388,37 kroo­ni ka­lend­rip­äe­vas,” kir­ju­tab nai­ne. „Sel­le maks­mi­se pe­riood kat­tub min­gis osas aja­ga, mil­le eest peak­sin saa­ma ka va­ne­mahüvi­tist. Tun­nen mu­ret, kui­das peak­sin toi­mi­ma, et va­ne­mahüvi­ti­se ar­ves­ta­mi­ses ja väl­ja­maks­mi­ses ei te­kiks tõrkeid ja se­da ei vä­hen­da­taks.”

Kir­ju­ta­ja töö­le­ping lõpe­ta­ti töö­le­pin­gu­sea­du­se pa­rag­rah­vi 86 punk­ti 2 alu­sel (töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne tö­öand­ja pank­ro­ti väl­ja­kuu­lu­ta­mi­sel või pank­ro­ti­me­net­lu­se rau­ge­mi­sel pank­ro­ti­sea­du­ses sä­tes­ta­tud kor­ras). Ta ot­sis üles va­ne­mahüvi­ti­se sea­du­se, mil­le pa­rag­rahv 3 lõige 7 ütleb, et „hüvi­ti­se vä­hen­da­mist töö­tus­kind­lus­tu­se sea­du­se alu­sel tö­öand­ja mak­sejõue­tu­se kor­ral maks­ta­va hüvi­ti­se osas ei ra­ken­da­ta, kui see maks­tak­se väl­ja va­ne­mahüvi­ti­se maks­mi­se ka­lend­ri­kuu­l”. Noor ema küsib: „Kas an­tud sea­du­se­le tu­gi­ne­des maks­tak­se mul­le töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist sa­mal ajal va­ne­mahüvi­ti­se­ga ku­ni 26. ok­toob­ri­ni, il­ma et va­ne­mahüvi­tist min­gil mää­ral kor­ri­gee­ri­taks? ”

Olu­kor­rale pakkus la­hen­duse töö­tu­kas­sa ju­rii­di­li­se osa­kon­na ju­ha­ta­ja Ira Son­gi­sepp, kes vas­tas küsi­ja­le nii: „Va­ne­mahüvi­ti­se saa­mi­ne ei vä­lis­ta sa­mal ajal töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­mist. Vii­ma­ti ni­me­ta­tut ei vä­hen­da­ta põhju­sel, et end töö­tu­na kir­ja pan­nud ini­me­sel jõuab kät­te va­ne­mahüvi­ti­se saa­mi­se aeg.” Son­gi­sepp sel­gi­tas, et töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist maks­tak­se siis, kui ini­me­ne on töö­tu­na ar­vel ja täi­dab tö­öot­si­mi­se nõudeid. Töö­tu ot­sib tööd, kui ta täi­dab in­di­vi­duaal­set tö­öot­si­mis­ka­va, on val­mis vas­tu võtma so­bi­va töö ja ko­he ka töö­le asu­ma. Kui töö­tu ei ole tööd leid­nud ja ot­sib ik­ka eda­si, ei pea ta pä­rast töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se pe­rioo­di lõppe­mist en­nast töö­tu­na ar­velt ma­ha võtma.

Vanemahüvitist vähem

Kui maks­tav töö­tus­kind­lus­tushüvi­tis on suu­rem kui va­ne­mahüvi­ti­se määr (2009. aas­tal on see 4350 kroo­ni), võidak­se maks­ta­vat va­ne­mahüvi­tist vä­hen­da­da. Ni­melt ütleb va­ne­mahüvi­ti­se sea­du­se pa­rag­rahv 3 lõige 7, et „kui va­ne­mahüvi­ti­se saa­ja saab hüvi­ti­se maks­mi­se ka­lend­ri­kuul va­ne­mahüvi­ti­se mää­rast suu­re­mat sot­siaal­mak­su­ga mak­sus­ta­ta­vat tu­lu (väl­ja ar­va­tu­d ­FIE et­tevõtlus­tu­lu), võrdub te­ma va­ne­mahüvi­ti­se suu­rus hüvi­ti­se ja hüvi­ti­se mää­ra üle­ta­va tu­luo­sa sum­ma ning ar­vu 1,2 ja­ga­ti­se­ga, mil­lest la­hu­ta­tak­se hüvi­ti­se mää­ra üle­tav tu­luo­sa.” Va­ne­mahüvi­ti­se sea­du­se pa­rag­rahv 3 lõige 7 loet­leb ju­hud, mil­lal va­ne­ma-hüvi­ti­se vä­hen­da­mist ei ra­ken­da­ta. „An­tud ju­hul see ei ko­hal­du, sest küsi­ja­le maks­tak­se töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist. Eel­too­dud sät­te ko­ha­selt aga ei ra­ken­da­ta va­ne­mahüvi­ti­se vä­hen­da­mist mak­sejõue­tu­se hüvi­ti­se osas,” sel­gi­tas Ira Son­gi­sepp hüvitiste erinevust.

„Va­ne­mahüvi­ti­se vä­hen­da­mi­ne sõltub isi­ku tu­lu saa­mi­se ajast ja muu­dest as­jao­lu­dest va­ne­mahüvi­ti­se väl­ja­maks­mi­se ajal, abi saab sotsiaalkindlustusame-tist.” ­Ta julgustab töötuskind­lus­tushüvi­tist ning töötuna arvele-olekut puu­du­ta­va­tes küsi­mustes töötukassa poole pöörduma, sest juhtumid on erinevad.

Hüvitised
Töötukassast on võimalik taotleda:

•• töötuskindlustushüvitist;
•• töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist;
•• tööandja maksejõuetuse hüvitist.
•• Loe: www.tootukassa.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 25 mai 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Õhtuleht

Allar Viivik

Mais sokutas riik tööturuameti üle 300 töötaja palgaraha maksmise töötukassa kaela, liites ameti ja kassa üheks asutuseks. 404 töötajaga asutuse ülalpidamine neelab 3,7 miljardist kroonist töötuskindlustusrahast 140 miljonit.

Riik tegi töötukassa ja tööturuameti ühendamisega kavala vangerduse – kui siiani said ameti 322 töötajat palgaraha riigieelarvest ja töötuskindlustusrahast peeti ülal vaid kassa 40 töötajat, siis alates maist on kogu ametnikearmee pandud elama kindlustusrahast. Kusjuures ühendatud töötukassa personal on lühikese ajaga paisunud juba 404 inimeseni.

"Ühendasutuses on töötajaid rohkem, sest töötute arv on ülikiirelt kasvanud," õigustab töötukassa avalike suhete peaspetsialist Anu Ojasalu 42 inimese juurdevõtmist. "404 inimese hulgas on ka 34 Euroopa Liidu rahastatavat kohta. Juurde on tulnud konsultante, kes töötuid iga päev teenindavad," selgitab küsitletu.

Kui mullu kulus töötukassa ülalpidamiseks 16,2 ja tööturuametil 62,7 miljonit krooni, siis ühendasutus neelab ligi kaks korda suurema summa – 140,2 miljonit krooni ehk neli protsenti töötukassa 3,7miljardilisest eelarvest.

Ojasalu põhjendab ühendasutuse ülalpidamiskulu hüppelist kasvu suuresti infotehnoloogiakuluga – hädavajalik olnud välja vahetada vananenud arvutipark ja välja ehitada hulk uusi IT-lahendeid, millest osa olevat siiani pooleli.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Mis juhtub välja võtmata puhkusepäevadega pärast uue töölepinguseaduse jõustumist? Kas enne 1. jaanuari 2002 teenitud puhkused jäävad aegumatuks, nagu oli seni? Millal aeguvad pärast uue seaduse jõustumist välja töötatud puhkused?

Prae­gu­se sei­su­ga po­le en­ne 1. jaa­nua­ri 2002 väl­ja tee­ni­tud töö-aas­ta­te puh­kus tões­ti ae­gu­nud, kuid uues töö­le­pin­gu­sea­du­ses (TLS) nä­hak­se ka nen­de­le puh­kus­te­le et­te ae­gu­mi­ne. Kõik en­ne 1. juu­lit väl­ja töö­ta­tud põhi- ja li­sa­puh­ku­se nõuded ae­gu­vad nel­ja aas­ta jook­sul ar­va­tes uue TLS-i jõus­tu­mi­sest, s.t va­nad puh­ku­sep­äe­vad tu­leb ära ka­su­ta­da hil­je­malt 30. juu­niks 2013, mui­du muu­tu­vad need keh­te­tuks ja töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­sel neid ei hüvi­ta­ta.

Prae­gu veel võib TLS-i § 137 lu­ge­da en­ne sea­du­se vas­tuvõtmist väl­ja töö­ta­tud puh­ku­se nõude ae­gu­mi­sest, kuid see õigus­lik aps pa­ran­da­tak­se sea­du­se muut­mi­se­ga loo­de­ta­vas­ti üsna pea. Nii et õige on ar­ves­ta­da ae­gu­mi­se­ga ik­ka ala­tes sea­du­se jõus­tu­mi­sest, mit­te vas­tuvõtmi­sest. Pä­rast 1. juu­lit väl­ja töö­ta­tud puh­kus­te­le ko­hal­da­tak­se üheaas­tast ae­gu­mistäh­tae­ga, s.t sel­le aas­ta tei­se poo­le eest tee­ni­tud puh­ku­sep­äe­vad pea­vad ole­ma ka­su­ta­tud järg­mi­se aas­ta 31. det­semb­riks. Poo­led võivad töö-, kol­lek­tiiv- vm le­pin­gus kok­ku lep­pi­da pi­ke­ma­tes ae­gu­mistäh­tae­ga­des, see ei ole kee­la­tud.

•• Töötaja oli tööl lõunani, tundis siis end halvasti, läks arsti juurde ja sai töövõimetuslehe samast päevast. Kas selle päeva eest maksab tööandja palka või haigekassa hüvitist?

Teh­tud töö­tun­di­de eest mak­sab pal­ka tö­öand­ja. Se­ni keh­ti­va ra­vi­kind­lus­tu­se sea­du­se ko­ha­selt hak­kab hai­ge­kas­sa maks­ma hüvi­tist ala­tes töövõime­tus­le­hel mär­gi­tud töö­ko­hus­tus­te täit­mi­sest va­bas­tu­se tei­sest päe­vast.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 25 mai 2009

• Palgaseadus
• Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta I kvartalis 12 147 krooni ja brutotunnipalk 76,53 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 1,5% ja brutotunnipalk tõusis 2,4%. Alates 1993. aastast langes keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes esmakordselt.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jätkas I kvartalis langemist. Kui eelmise aasta II ja III kvartalis kasvas reaalpalk veidi üle kolme protsendi, siis IV kvartalis langes 1,3% ja tänavu I kvartalis 4,5%. Samuti oli märtsi lõpu seisuga palgatöötajaid 6,7% vähem kui eelmise aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (14,0%). Brutokuupalk langes kõige enam nii finants- ja kindlustustegevuse kui ka ehituse tegevusalal (mõlemas 10,2%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (16,4%). Brutotunnipalk langes kõige enam nii kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse kui ka ehituse tegevusalal (mõlemas 3,6%).

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 12 207 krooni, veebruaris 11 884 krooni ja märtsis 12 373 krooni.

2009. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 512 krooni ja tunnis 112,23 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes 0,4% ja tunnis tõusis 4,1% eelmise aasta I kvartaliga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (16,7%) ning langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal (8,1%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (19,2%) ning langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal (4,0%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal on valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.