Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sotsiaalministeerium

Kolmapäeval, 3. juunil toimuval töömessil „Abiks tööotsijale” tutvustatakse uut töölepinguseadust, mis jõustub 1. juulil. Töövaldkonna spetsialistid jagavad kasulikke nõuandeid, tööandjad pakuvad tööd ja ametikoolid õppimisvõimalusi.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on mess mõeldud kõikidele, kes soovivad tutvuda erinevate tööandjate ja koolitajate poolt pakutavaga ning saada nõu või kasulikke näpunäiteid tulevikuks. „Mess on kohtumispaik tööotsijaile ning tööpakkujaile. Tööotsijad saavad informatsiooni vabadest töökohtadest otseallikast ning seminaril saab tutvuda uue töölepinguseadusega. Oma ala parimad spetsialistid jagavad nõu, kuidas ka keerulisest olukorrast on võimalik väljapääsu leida,” ütles Pevkur.

Töömessil „Abiks tööotsijale” annavad nõu spetsialistid sotsiaalministeeriumist, tööinspektsioonist ning töötukassast. Tutvustatakse uut töölepinguseadust, räägitakse töötajate õigustest ning olukorrast majanduses, finants- ja kinnisvaraturul.

Messil on kohal paljud tööandjad. Samuti on väljas ametikoolid ning koolitusfirmad, kes tutvustavad õppimisvõimalusi täiskasvanutele.

Üritus on osalejatele tasuta.

Töömess „Abiks tööotsijale” toimub kell 9–17 Tallinnas Eesti Näituste Messikeskuses, Pirita tee 28.

Töömessi "Abiks tööotsijale" rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Jana Zdanovitš
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
jana.zdanovits|ä|sm.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Äripäev

Valitsus kinnitas eile töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis jätab ära esialgu plaanitud töötuskindlustushüvitise tõusu.

"Töötuskindlustushüvitiste määrad jäävad endiseks - 50% viimasest töötasust esimese saja päeva jooksul ja 40% järgneva 200 päeva jooksul," ütles justiitsminister Rein Lang. "Vabatahtliku töötuse ehk siis omal soovil töölt ära läinud inimeste puhul jääb kõik samaks ehk nemad mingisugust hüvitist töötukassast saama ei hakka," lisas ta.

Langi kinnitusel lükatakse uute hüvitiste saamine edasi kuni aastani 2013. Tema sõnul tähendanuks hüvitiste aasta eest kokku lepitud tasemele jätmine töötukassa pankrotistumist aasta lõpus, järgmise aasta lõpuks oleks seal ca neli miljardit krooni miinust.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4331/uud_uudidx_433104.html
(originaalartikli viitelt).

Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2009

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Töötan osalise tööajaga, ühes kuus 80 tundi. Nüüd läheb kolleeg kaheks nädalaks puhkusele ja mina pean teda asendama. Nii tuleb mul töötunde kokku 104. Tööandja ei ole nõus ületundide eest maksma, vaid pakub selle eest järgmisel kuul vabu päevi. Mina vaba aega ei soovi. Kas võin nõuda ületundide eest lisatasu?

Kui teist töö­ta­jat tu­leb asen­da­da en­ne uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­mist, s.t en­ne 1. juu­lit, tu­leb tö­öand­jal maks­ta töö­le­pin­gus kok­ku le­pi­tud tö­öa­ja­nor­mi üle­ta­va aja eest li­sa­ta­su 50% töö­ta­ja tun­ni­pal­ga mää­rast, kui ei ole le­pi­tud kok­ku va­ba aja and­mi­ses. Küsi­ja peaks saa­ma li­sa­ta­su 24 tun­ni eest.

Pä­rast uue sea­du­se jõus­tu­mist hüvi­ta­tak­se üle­tun­nitöö va­ba aja­ga, kui ei ole kok­ku le­pi­tud hüvi­ta­mist ra­has. See­ga tu­leks edas­pi­di ra­ha­li­se hüvi­tu­se (1,5-kord­se töö­ta­su) saa­mi­seks en­ne üle­tun­nitöö te­ge­mist sõlmi­da sel­le­ko­ha­ne le­pe.

•• Kas ka osalise tööajaga töötajal on enne riigipüha kolm tundi lühem tööpäev?

On küll. Näi­teks peat­selt saa­bu­va­le võidupüha­le va­he­tult eel­ne­val tööp­äe­val 22. juu­nil on ka osa­li­se tö­öa­ja­ga töö­ta­va ini­me­se tööp­äev kol­me tun­ni võrra lühem. Sea­du­se alu­sel lühen­da­tak­se tööp­äe­va ai­nult en­ne uu­s-aas­tat, Ees­ti Va­ba­rii­gi aas­tap­äe­va, võidupüha ja jõulu­laup­äe­va.

•• Mida pean tegema, kui minu neljakuuline katseaeg lõpeb, kuid tööandja ütles, et pikendab katseaega veel ühe kuu võrra?

Kat­sea­ja mak­si­maal­ne pik­kus on sea­du­se­ga mää­ra­tud, tö­öand­jal ei ole õigust se­da üle nel­ja kuu pi­ken­da­da ega uut kat­seae­ga mää­ra­ta. Kui ta se­da siis­ki teeb ja lõpe­tab siis sel ajal ehk pä­rast töö­le­pin­gus kok­ku le­pi­tud nel­ja kuu möö­du­mist töö­le­pin­gu kat­sea­ja eba­ra­hul­da­va­te tu­le­mus­te tõttu, on töö­ta­jal õigus nõuda töö­vaid­lus­ko­mis­jo­ni või koh­tu kau­du sel­li­se le­pin­gu lõpe­ta­mi­se eba­sea­dus­li­kuks tun­nis­ta­mist ja töö­le en­nis­ta­mist või hüvi­tust.

Saada oma tööalane küsimus:

Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
Loe ka varasemaid: www.epl.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Sotsiaalministeerium saab üha rohkem kaebusi selle kohta, et eratööbürood võtavad tasu töövahenduse eest või annavad tühje lubadusi töö kohta välisriigis.

Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste rääkis tänasel pressikonverentsil, et kuigi Eestis ei tohi seaduse järgi töö vahendamise eest tasu küsida, eksitakse selle vastu sageli.

Lisaks peavad kõik tööturuteenuseid osutavad eraõiguslikud isikud olema majandustegevuse registris registreeritud, tänavu 1. juulist peavad aga sama tegema ka renditööjõu vahendajad. Ometi tuleb ka ette ka seda, et töövahendusega tegeldakse ilma registreerimata.

Jõgiste sõnul ei tea ka paljud tööotsijad, et töövahenduse eest ei tohi nende käest raha küsida. «Kaebusi hakatakse esitama alles siis, kui raha on makstud, tööd ei ole ja raha enam ei tagastata,» rääkis Jõgiste. Sageli pole kaebajal alles ka lepingut, mille alusel ta töövahenduse eest tasus, kuigi see on kaebuse läbivaatamisel väga oluline.

Üks võimalus raha tagasinõudmiseks on Jõgiste sõnul küsida seda otse tööbüroost selle alusel, et seadusega vastuolus olev tehing on tühine ja selle eest tasutud raha tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kui selle peale keeldutakse endiselt raha tagastamast, tuleb pöörduda kohtu poole.

Kui mõni töövahendaja on lubanud tööd välismaal, kuid seda tööd ei järgne, siis tuleb pöörduda politsei poole ning politsei menetleb asja karistusseadustiku kelmuse paragrahvi alusel.

Tasu lisateenuse eest

Jõgiste sõnul võib töövahendaja tasu küsida vaid siis, kui selle eest saab mingi lisateenuse. Näiteks kui tööotsija ei oska CV-d koostada ja tahab, et tööbüroo seda tema eest teeks, siis võib selle eest maksta. Samas märkis Jõgiste, et paljude tööbüroode kodulehtedel on väga head juhendid, kuidas CV-d koostada.

Välisriigis pakutava töö puhul võib tasu võtta näiteks CV tõlkimise eest võõrkeelde või töökohta korraldatud transpordi eest, samuti siis, kui on vaja näiteks tasuda sihtkohas elamise üüri ettemaksu vms.

Seega peaks enne raha maksmist ja lepingu sõlmimist kindlasti välja selgitama, mille eest täpselt tasu küsitakse ja kas see on seaduslik. Infot elamis- ja töötingimuste kohta Euroopa majanduspiirkonna riikides saab Jõgiste sõnul näiteks täiesti tasuta Eurese kodulehelt.

Töövahendaja peaks oma kulud katma kas tööandjalt tasu küsides või reklaami müües, kuid mitte mingil juhul ei tohi ta seda teha tööotsijalt tasu küsides.

Tööotsijalt töövahenduse eest tasu võtmise eest karistatakse rahatrahviga, samuti kustutatakse selline töövahendaja majandustegevuse registrist ning ettevõtjal puudub õigus tööturuteenuseid osutada.

Ilma registreeringuta tööturuteenuste osutamine on ebaseaduslik majandustegevus ning sellele järgneb karistus aresti või rahatrahvi näol.

Ebaseaduslikult tegutsejaid jagub

Jõgiste sõnul on seni sotsiaalministeeriumile laekunud kaebused olnud enamasti sellised, kus töövahendaja pole majandustegevuse registrisse kantud ja need kaebused on edastatud politseile.

Selle nädala jooksul on aga Jõgiste sõnul tulnud kaks kaebust majandustegevuse registris registreeritud ettevõtete kohta ja mõlemad kaebused puudutavad seda, et inimesed on maksnud 3000 krooni, neile on lubatud tööd Inglismaal ja mõlemal juhul Inglismaale jõudes ei ole seda tööd olnud.

«Kolmas kaebus on ühe ettevõtja kohta, kelle suhtes on väga raske öelda, kas ta tegeleb tööturuteenuse osutamisega või mitte, seda tuleb uurida, selle pärast, et kodulehel nimetab ta tööotsijaid kandidaatideks ja tööpakkumist projektiks. Selle ettevõtte nime on Job Keskus,» rääkis Jõgiste.

«Inimesed usaldavad väga palju, aga praeguses olukorras võiks nad olla natuke tähelepanelikumad ja vaadata, kas kõik asjad on ikka korras ja kas see leping, mille nad alla kirjutavad, on nüüd see, mille eest nad tahavad maksta ja kas see teenus, mis nad selle lepingu alusel saavad, on üldse töökoht,» pani Jõgiste kõikidele tööotsijatele südamele.

Marina Lohk