Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Pensionikeskus

Riigikogu rahanduskomisjon tegi olulise muudatuse pensioni teise samba sissemaksete hüvitamise skeemi juurde, mille kohaselt säilib 1954. aastal ja varem sündinuile riigipoolsete sissemaksete vana 2+4 süsteem.

„Eelmises väljatöötatud kavas oli üks puudujääk, mis ei arvestanud küllalt korrektselt sellega, et mehed ja naised lähevad kuni aastani 2016 pensionile erinevas vanuses,“ ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor erakonna teates.

Esialgses II samba hüvitamise skeemis oli õigus 2+4 süsteemi säilimisele isikutel, kes on sündinud 1951 ja varem.

Tänased pensionieelikud, kes on sündinud 1954 ja varem, saavad teha oma kontohaldurile avalduse selle aasta 1. oktoobrist – 30. novembrini, mille alusel säilib neile 2+4 süsteem.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2009

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Haigekassa

Alates 01.07.2009 muutus haigushüvitiste maksmise kord, mis rakendub haiguslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem.

Muudatused on tingitud järgnevate õigusaktide uuenemisest:

• ravikindlustuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13189244),
• töötervishoiu ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13188833),
• sotsiaalministri 26. septembri 2002.a määrus nr 114 “Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid” (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13190799) ja
• sotsiaalministri 19. septembri 2002.a määrus nr 109 “Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord” (http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13189367)

Muudatused haigushüvitise maksmisel:

• haigushüvitist makstakse alates haigestumise või vigastuse 4.päevast (varasemalt maksti alates 2.päevast);
• haigestumise või vigastuse 4.päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust;
• alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust);
• raseda haigestumise või vigastuse puhul tööandja hüvitist maksma ei pea. Sellistel juhtudel maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust);
• tööandja ei pea hüvitist maksma:
sünnituslehtede, lapsenduslehtede ja hoolduslehtede puhul ning haiguslehtede puhul nendel juhtudel, kus töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus (2), tööõnnetus (5), tööõnnetus liikluses (6), tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine (7), vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel (8) ning kergemale tööle viimine (17).
Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates 2. päevast jätkuvalt haigekassa vastavalt enne 1. juulit 2009.a kehtinud korrale ja määrades.

Täpsemalt on loetletud liikide korral hüvitise määradest võimalik lugeda haigekassa kodulehelt: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/tvhmaksmine/tvhtabel/

Peamised muudatused töövõimetuslehtede esitamisel:

Kui kindlustatul on mitu tööandjat, annab arst isikule nii mitu sama numbriga töövõimetuslehte, kui palju on kindlustatud isikul tööandjaid.

Tööandja jätab tema poolt väljamakstavate haiguslehtede originaalid alates 1.07.2009 endale ja esitab haigekassale nendest lehtedest koopiad, kuhu teeb nõuetekohased kanded.

Kõikide haiguslehtede (s.h kuni 8 päeva kestvate, mille alusel tööandja on ise hüvitist maksnud) haigekassale esitamine on kohustuslik, sest järglehtede maksmisel lähtub haigekassal esmaste lehtede kannetest. Samuti on jätkuvalt vaja pidada riikliku haigushüvitiste statistikat (s.h lehtede ja haiguspäevade kasutamine) ning teostada haigushüvitiste põhjendatuse järelvalvet.

Tööandja esitab töövõimetuslehe või selle koopia koos töövõimetuslehe saatekirja ja muude vajalike dokumentidega haigekassa piirkondlikule osakonnale seitsme kalendripäeva jooksul arvates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast järgmiselt:
• kindlustatud isiku hoolduslehe, sünnituslehe ja lapsendamislehe originaali,
• haiguslehe originaali, juhul kui haigusleht ei kuulu väljamaksmisele tööandja poolt,
• kõigi tööandja poolt väljamakstavate haiguslehtede koopiad

Tööandja haigushüvitise maksmist sätestab TTOS § 12²

Tööandja maksab haigushüvitist 4-8 kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.09.a.määruse nr. 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lõigete 2 ja 3 alusel ehk sarnaselt puhkusetasu arvutamisega. Haigushüvitis arvutatakse kalendripäevades seetõttu, et haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse tõttu kalendripäevade alusel ja haigushüvitist makstakse kalendripäevade eest. Erinevalt puhkusetasu arvutamisest, ei jäeta haigushüvitise arvutamisel arvestusest välja riigipühi ega rahvuspüha.

Näide haiguslehtede esitamisest ja hüvitise maksmisest alates 01.07.2009:

Tööandjale esitavad haiguslehed Martin, Kalle ja Kati:

1) Martini haiguslehe töövabastuse põhjus on „Haigestumine” ning töövabastuse periood 29.06.2009 – 03.07.2009.

Martini tööandja täidab ära töövõimetuslehe saatekirja ning esitab koos haiguslehega 7 päeva jooksul haigekassale. Kuna Martini haigusleht algab varem kui 1. juuli 2009, siis tema puhul haigushüvitise maksmisel uut korda ei rakendata.

2) Kalle haiguslehe töövabastuse põhjus on „Haigestumine” ning töövabastuse periood 01.07.2009 – 18.07.2009.

Kalle tööandja teeb haiguslehest koopia, täidab sellel tööandja osa ja lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ning edastab need haigekassale 7 päeva jooksul.
Seejärel arvutab ja maksab tööandja hiljemalt palgapäevaks (kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale) välja Kalle haigushüvitise 04.07.2009 – 08.07.2009 perioodi eest.
Selleks arvutab ta välja Kalle 6 kuu töötasu andmetelt keskmise kalendripäevatasu suuruse vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise korrale (oletame, et see summa on 500 kr).
6 kuu töötasu arvutamise aluseks on arvutamise vajaduse päevale (palga päev või 30. kalendripäev arvates lehe esitamisest tööandjale) eelnev 6-kuuline periood.
Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 500 kroonist 70% ning korrutab 5 päevaga (350 x 5 = 1750).
Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 1750 = 367,5.
Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist 1382,5 kr.

Lisaks maksab Kallele haigushüvitist haigekassa 09.07.2009 – 18.07.2009 perioodi eest. Selleks arvutab haigekassa kalendripäeva keskmise tulu Maksu- ja Tolliameti 2008. aastal Kalle eest arvestatud sotsiaalmaksu andmete alusel.
Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati Kalle eest 2008. aastal sotsiaalmaksu 39 600 krooni, seega oli Kalle tulu 2008. aastal 39 600/ 0,33 = 120 000 krooni. Kalendripäeva keskmise tulu saamiseks jagatakse tulu 365-ga (120 000 / 365 =328,77).
Hüvitise summa saamiseks arvutatakse kalendripäeva keskmisest tulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (10 x 328,77 x 0,7 = 2301,39 kr.
Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 2301,39 = 483,29.
Seega maksab haigekassa Kallele haigushüvitist 1818 kr (haigekassa ümardab hüvitised väljamaksmisel täiskroonideks).

3) Kati haiguslehe töövabastuse põhjus on „Haigestumine või vigastus raseduse ajal” ning töövabastuse periood 01.08.2009 – 10.08.2009.

Kuna töövabastuse põhjus on „Haigestumine või vigastus raseduse ajal”, siis tööandja ei maksa haigushüvitist ja Katile maksab haigushüvitist haigekassa sarnaselt varem kehtinud korrale (alates haigestumise 2.päevast ning 70% kalendripäeva keskmisest tulust). Kati tööandja võib esitada soovi korral haigekassale haiguslehe originaali, kuid võib esitada ka haiguslehe koopia. Lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ning edastab dokumendid haigekassale 7 päeva jooksul.

Muudatused hooldushüvitise maksmisel

Alates 01.juulist algavate hoolduslehtede korral on Haigekassa poolt makstava hooldushüvitise määr alla 12 a lapse hooldamisel varasema 100% asemel 80% kalendripäeva keskmisest tulust.

Muudatused töövõimetuslehe vormil

Alates 01.07.2009 muutuvad ka osade andmeväljade sõnastused ja nimetused töövõimetuslehe vormil. Näiteks andmeväli „Tööinspektsiooni otsuse kuupäev teisele tööle üleviimise võimatuse korral” asendatakse andmeväljaga „Ajutiselt tööülesannete täitmisest keeldumine või teenistuskohustuste täitmisest vabastamine”, kuhu tööandja märgib kuupäeva, millest alates töötaja keeldus töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest või avaliku teenistuse seaduse alusel vabastati teenistuja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.

Töövõimetuslehe uue vormiga on võimalik tutvuda haigekassa kodulehel:
http://www.haigekassa.ee/blanketid/raviasutus/toovoimetuslehe-vorm-alates

Täiendavaid küsimusi alates 01.07.2009 jõustuvate muudatuste kohta töövõimetushüvitiste maksmisel on võimalik haigekassale esitada meiliaadressil:

Üksikasjad

Avaldatud: 13 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Mai lõpuks võib töö­inspektsiooni luba olla antud juba 20 000 töötaja koju jätmiseks.

Kui ettevõttel töötajaile piisavalt tööd pakkuda ei ole, saab töölepinguseaduse järgi rakendada osalist tööaega või saata inimesed nn sundpuhkusele.

Tööinspektsioon on tänavu aprillist eile lõunani vastava nõusoleku andnud 237 ettevõttele. Kokku puudutab see enam kui 17 000 inimest. Võrdluseks: 2005.–2008. aastani tehti igal aastal kahe kevadkuu jooksul sama otsus umbes 50 ettevõtte kohta.

„Arvestades, et tegu on alles mai keskpaigaga, võib kuu lõpuks selliseid ettevõtteid olla juba üle 300 ja inimesi 20 000 ringis,” ütles tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Ilona Torn mureliku häälega.

Rekord Eesti Põlevkivile

Tema sõnul on paljud firmad palunud inspektsioonilt luba saata puhkusele vaid paar-kolm inimest, ent on ka ettevõtteid, kus otsus mõjutab mitutsada inimest. Nii on pooleteise kuu jooksul tööinspektsioonilt nõusoleku saanud Elisa Eesti 191, Viisnurk 218, Põlevkivi Raudtee 276, Narva Elektrijaam 294 ja ABB 358 inimese kohta. Rekordi püstitas Eesti Põlevkivi, kes kavatseb aasta lõpuni jao kaupa sundpuhkusele saata 3184 töötajat.

ABB kommunikatsioonispetsialist Sven Sommer selgitas, et ettevõte on alates möödunud aasta lõpust otsinud võimalusi reageerida majanduses toimuvale võimalikult operatiivselt.

„Saime nõusoleku osalise tööaja rakendamiseks elektrimasinate tehases kokku 358 tootmistöötaja suhtes. Sada protsenti ei pruugi me taotletud mahus osalist tööaega siiski rakendada, sest tellimused on praegu ebastabiilsed ja ka üks suurem tellimus võib olukorda oluliselt muuta,” sõnas ta.

Kuigi seadusesätte eesmärk peaks olema aidata ettevõtteil raske aeg üle elada, ei pruugi see päris nii olla. Karta on, et ka perioodi lõppedes on ettevõtted sunnitud koondama. Sellisel juhul jäävad inimeste koondamishüvitised aga väiksemaks, sest vahepeal piskut teenides on kuue kuu keskmine palk langenud.

Töölepinguseaduse 68. paragrahvi alusel võivad tööandjad töötajaid saata osalt tasustatud puhkusele. Sel ajal peab tööandja maksma töötajale vähemalt 60 protsenti miinimumpalgast ehk 2610 krooni. Tööaega võib lühendada kuni 40 protsenti ja selle võrra võib vähendada ka töötasu.

Kaht võimalust võib kas üksi või kombineerituna 12 kuu jooksul kasutada maksimaalselt kolm kuud.

E-Betoonelement pääses napilt

•• Tööinspektsioonilt juba meeste sundpuhkuseks loa saanud ehitusmaterjalitootja E-Betoonelement jättis võimaluse kasutamata.

•• „Jah, tegime taotluse ja isegi plaanisime umbes 40 meest puhkusele saata, aga praegu tuli uus tellimus, nii et meie jaoks lahenes küsimus positiivselt,” ütles üle 200 töötajaga ettevõtte personalijuht Virve Kuuda, kelle sõnul on nüüd vähemalt kuu aega tööga mureta.
Firma taotles inspektsioonilt luba saata mehed kaheks kuuks töölt koju. Sama loaga töötajaid hiljem puhkama sundida ei saa.

•• „Praegu ei tea, kas peame kunagi uue taotluse tegema, aga kui ikka absoluutselt tööd ei ole, siis ei saa inimesi tööl hoida,” märkis Kuuda.

•• Reklaamiagentuuri Baltic FCB tegevjuht Tanel Taut lausus, et pole tööinspektsiooni poole pöördunud. Ajutised mured lahendatakse aga töötajate puhkusegraafiku muutmisega, pidades suvel nädala kollektiivpuhkust.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2009

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

Kas tööandja saab ilma minu nõusolekuta saata mind põhipuhkusele või palgata puhkusele?

Põhi­puh­ku­se aeg peaks ole­ma näi­da­tud jaa­nua­ris koos­ta­tud puh­kus­te aja­ka­vas. Aja­ka­va saab muu­ta ai­nult pool­te kok­ku­lep­pel, st töö­ta­ja peab tö­öand­ja pa­ku­tud uue puh­ku­sea­ja­ga nõus ole­ma. Tö­öand­ja ei saa min­gil ju­hul töö­ta­jat te­ma soo­vi vas­ta­selt väl­jas­pool aja­ka­vas näi­da­tud ae­ga puh­ku­se­le saa­ta. Kui aja­ka­va puu­dub või ei ole se­da töö­ta­ja­le tea­ta­vaks teh­tud, on töö­ta­jal õigus jää­da puh­ku­se­le siis, kui tal­le meel­dib, tea­ta­des sel­lest tö­öand­ja­le kir­ja­li­kult et­te vä­he­malt kaks nä­da­lat.

Pal­ga­ta puh­ku­se­le ei saa tö­öand­ja sa­mu­ti ühe­pool­selt ke­da­gi saa­ta, sel­leks peab töö­ta­ja ise soo­vi aval­da­ma. Kui töö­ta­ja pa­ku­tud puh­ku­se­ga nõus ei ole, tu­leb tal töö­le min­na ja tööd nõuda. Ko­ju jää­mi­ne võib tä­hen­da­da puh­ku­se­ga nõus­tu­mist.

Saada oma tööalane küsimus: