Üksikasjad

Avaldatud: 28 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Kadri Paas

Sotsiaalminister Hanno Pevkur lubab lähipäevil valitsusse saata uue töölepingu seaduse rakendusmääruste eelnõud, et selle aasta olulisim seadus saaks ka sisuliselt 1. juulist jõustuda.

Sotsiaalministeerium saatis tänavu 27. aprillil suurele kooskõlastusringile uue töölepinguseaduse rakendusaktide eelnõud. Need on valitsuse määruse eelnõud, milleta 1. juulist jõustuvat töölepinguseadust sisuliselt kasutada ei saaks.

Paraku ei ole üliolulised eelnõud senini valitsusse kinnitamiseks jõudnud. Eelnõude paketi kooskõlastusring lõppes 13. mail. Kuigi hilinemisega, kogus ministeerium lõpuks kokku kõik eeldatud 18 kooskõlastust.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur lubas, et 1. juunil saadab ministeerium töölepinguseaduse rakendusmäärused valitsusse kinnitamiseks.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4330/uud_uudidx_433005.html
(originaalartikli viitelt).

Üksikasjad

Avaldatud: 27 mai 2009

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

2009. aasta 28. mail jõustub kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seadus (RT I 2009, 26, 161), millega reguleeritakse kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemise korda aastatel 2009 - 2017.

Seadusega nähakse ette, et alates 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta 31. detsembrini on sissemaksete tegemine kohustuslikesse pensionifondidesse ajutiselt peatatud ning aastal 2011 on sissemaksed senisega võrreldes poole väiksemad. II sambaga liitunutele antakse seaduse kohaselt võimalus soovi korral avalduse alusel jätkata 2010. aastast kohustusliku kogumispensioni makse tasumist, samuti nähakse ette võimalust kõrgendatud määradega sissemaksete tegemiseks aastatel 2014 - 2017 (vt lisaks http://www.fin.ee/?id=80979 , http://www.fin.ee/doc.php?82392).

Nagu oli ette nähtud 2002. aasta 1. juulist jõustunud pensioni II samba süsteemiga, koosnevad kohustusliku kogumispensioni süsteemi sissemaksed kahest komponendist – kohustusliku kogumispensioni maksest (2% - reguleeritud kogumispensionide seaduses) ja sotsiaalmaksu osast (4% - reguleeritud sotsiaalmaksu seaduses).

Kuna kogumispensioni kohustatud isiku (v.a FIE) kogumispensioni maksete (2%) tasumine toimub väljamakse tegija poolt makse kinnipidamise teel, selgitame järgnevalt makse kinnipidajatele (tööandjatele) muudatusi kogumispensioni makse kinnipidamisel ja deklareerimisel.

1. Muudatused kogumispensioni makse (2%) kinnipidamise korras

Makse kinnipidaja peab arvesse võtma järgmist:

1.1. Maksuarvestuses kehtib kassapõhine arvestusprintsiip, mis tähendab, et makse peetakse kinni maksustamisperioodil e kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest tasu on arvestatud. Makse kinnipidamisel tuleb lähtuda väljamakse tegemise päeval kehtinud seaduse regulatsioonist. Seega kohustusliku kogumispensioni makset peetakse 2009. aastal kinni kuni 31. maini tehtud väljamaksetelt.

Näiteks kui II sambaga liitunud töötajale makstakse maikuu jooksul välja aprillikuu palk 10 000 krooni ja juunikuu puhkusetasu 10 000 krooni, tuleb maikuus tehtud väljamaksete kogusummalt e 20 000 kroonilt kinni pidada kogumispensioni makse määraga 2% e 400 krooni ja deklareerida see maksudeklaratsioonil TSD maikuu kohta, mille esitamise tähtaeg on 10. juunil (maikuu deklaratsioon tähendab, et maksustamisperioodiks on mai, mitte juuni, mille 10. kuupäevaks tuleb deklaratsioon Maksu- ja Tolliametile esitada).

1.2. Ajavahemikul 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 kogumispensioni kohustatud isikule tehtud väljamaksetelt kohustusliku kogumispensioni makset enam kinni ei peeta ja maksudeklaratsioonil TSD ei deklareerita. Esimeseks maksudeklaratsiooniks ilma kogumispensioni makseta 2009. aastal on vorm TSD, mis esitatakse juunikuu kohta ja mille esitamise tähtaeg on 10. juulil.

Näiteks kui maikuu palk (10 000 krooni) makstakse töötajale välja juunis, siis sellelt palgalt kogumispensioni makset kinni ei peeta ega deklareerita. Seega 2009. aasta juuni kuni detsembri maksustamisperioodide kohta esitatavatel maksudeklaratsioonidel TSD põhivormi rida 6 ja lisa 1 veergu 10 ei täideta.

* Deklaratsioone kontrollitakse e-maksuametis/e-tollis sisestamisel automaatselt ja ei lasta kinnitada selliseid TSD deklaratsioone juuni ja järgnevate maksustamisperioodide kohta kuni 2009. aasta lõpuni, kus on täidetud lisa 1 veerg 10.
* Pärast infotehnoloogiliste muudatuste teostamist deklaratsioonide sisestamise ja kontrollimise rakendustes võimaldatakse e-maksuametis/e-tollis juunikuu vormi TSD (esitamise tähtaeg 10. juulil) täitmist alates 1. juulist.
* Töötuskindlustusmakse määrade muutmise kohta loe: http://www.emta.ee/24999.

1.3. Vigaste TSD maksudeklaratsioonide parandused tehakse senises korras, st parandatakse vastava maksustamisperioodi deklaratsiooni, lähtudes tol perioodil kehtinud maksustamise reeglitest.

1.4. 2009. aasta lõpus tuleb tööandjal kontrollida Pensionikeskuse kodulehelt, kes tema töötajatest on avaldanud soovi jätkata 2010. aasta 1. jaanuarist kogumispensioni makse tasumist. II sambaga liitunud inimesed (sh need, kes liituvad 2009. aastal) saavad soovi korral jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist avalduse alusel 2010. aasta algusest. Kui inimene otsustab kogumispensioni maksete tegemise jätkamise kasuks, peab ta esitama selle kohta avalduse 2009. aasta 1. oktoobrist kuni 30. novembrini pankadele või Pensionikeskuse kodulehel „Minu konto" rubriigis). Tööandja jaoks tähendab see kahte erinevat makse kinnipidamise skeemi:

* Kui töötaja on esitanud eelnimetatud avalduse, siis peab tööandja alates 2010. aasta 1. jaanuarist tehtud väljamaksetelt uuesti hakkama kinni pidama kogumispensioni makset 2%-lises määras.
* Kui töötaja ei ole vabatahtliku kogumispensioni jätkamise avaldust esitanud, siis tööandja ei pea kogumispensioni makset kinni ka 2010. aasta jooksul. Avaldust mitteesitanud isikute palkadelt taastatakse kogumispensioni makse kinnipidamine seaduse kohaselt alates 2011. aasta 1. jaanuarist 1%-lises määras ning 2012. aasta 1. jaanuarist 2%-lises määras.

1.5. Aastast 2012 jätkub tavapärane sissemaksete režiim kõikide kohustatud isikute suhtes.

2. Muudatused sotsiaalmaksu kogumispensioni osa (4%) eraldamise korras

2.1. Sotsiaalmaksu maksja (tööandja) maksab sotsiaalmaksu endiselt 33% sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt. Tööandja ei tegelenud senise korra järgi ja ei tegele ka edaspidi sotsiaalmaksu kogumispensioni osa arvestamisega. Sotsiaalmaksu osa (seni 4%), mida lisatakse töötaja enda maksele maksumaksja eest tasutava sotsiaalmaksu arvelt, arvutab Maksu- ja Tolliamet ise.

2.2. Lisaks kinnipeetud maksele (2%) kannab Maksu- ja Tolliamet 2009. aasta 31. maini kohustatud isikule tehtud väljamaksetelt tasutud sotsiaalmaksust isiku pensionifondi 4%, riikliku pensionikindlustuse eelarvesse 16% ning ravikindlustuse eelarvesse 13%.

2.3. Ajavahemikul 2009. aasta 1. juunist kuni 31. detsembrini tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu osa II samba pensionifondidesse ei kanta. Nimetatud perioodil kantakse kogu isiku eest makstava sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) riikliku pensionikindlustuse eelarvesse.

2.4. Kui aastatel 1942 - 1954 sündinud kohustatud isik esitab vabatahtliku kogumispensioni maksete jätkamise avalduse (vt p 1.4), siis alates 2010. aasta 1. jaanuarist jätkatakse nende isikute osas II samba pensionifondidesse sissemaksete tegemist ka 4% ulatuses sotsiaalmaksust (kohaldub tavaline sissemaksete skeem 2 + 4%).

2.5. 1955. aastal ja hiljem sündinud kohustatud isiku eest tasutud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20%) kantakse 2010. aastal riikliku pensionikindlustuse eelarvesse, 2011. aastal 2% II samba pensionifondidesse ja 18% I samba eelarvesse.

2.6. Aastast 2012 jätkub tavapärane sissemaksete režiim kõikide kohustatud isikute suhtes.

Allikas: seaduseelnõu 476 SE seletuskiri.

Üksikasjad

Avaldatud: 27 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) leiab, et töölepingu seaduse kolmepoolsest kokkuleppest taganenud valitsus laiendab rünnakut töötajate õigustele ja tõstab küüniliste valede poliitika seninägematule tasemele.

Reformierakondlasest sotsiaalminister saatis esmaspäeval kooskõlastusringile veel jõustumata töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega tahetakse veelgi halvendada töötajate olukorda.

EAKL protesteerib kategooriliselt eelnõu vastu, mis jätaks öötööd tegevad töötajad täielikult tööandja meelevalda ja muudaks sisuliselt olematuks neile kehtivad tööaja piirangud. Eelnõu on seda reeturlikum, et mullukevadistel läbirääkimistel käsitleti teemat põhjalikult ja lepiti kokku, et öötöö tegijad vajavad erilist kaitset. "Midagi selgitamata või põhjendamata on sotsiaalministeerium teinud kannapöörde, heites kõrvale ka EAKLi ja Tööandjate Keskliidu ühiskirjas minister Pevkurile tehtud ettepanekud," on ametiühingujuht Harri Taliga nördinud. "Valitsejate sõnamurdlikkus vaevalt enam kedagi üllatab, aga nii avalikult küünilist suhtumist töötajatesse pole endale lubanud ükski varasematest valitsustest."

Ennekuulmatu on ka viis, kuidas valitsus järjekordset töötajate õiguste jalge alla tallamist menetleb. Ametiühingute Keskliidule saadetud kirjas ei mainitud vastamise kuupäeva, mis automaatselt eeldab vastamist 7 päeva jooksul. Tänases telefonikõnes Harri Taligale teatas aga asekantsler Egle Käärats, et vastata tuli teisipäevaks, kuna langetatud on poliitiline otsus, et eelnõu käsitletakse valitsuse neljapäevasel istungil. "Selline asjaajamine tõestab, et valitsejad annavad endale aru, et käituvad erakordselt alatult," tõdes EAKLi esimees. "Aga soov iga hinna eest nö ära panna on ilmselt kordades tugevam, kui elementaarne au- ja häbitunne." On ju ametlikus kooskõlastamiskeskkonnas e-Õiguses vastamiskuupäevana kirjas koguni 8. juuni.

EAKL sellist eelnõud ei kooskõlasta ja leiab, et end täielikult diskrediteerinud valitsus peaks viivitamatult tagasi astuma. “Eesti rahvas väärib paremat valitsust kui see, mis meil täna on,” märkis Taliga.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

Üksikasjad

Avaldatud: 27 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kui töövahendaja või -pakkuja küsib enne tööle asumist raha mõne koolituse, sertifikaadi või muu sellise eest, tuleb olla eriti ettevaatlik, sest tegemist võib olla lihtlabase petuskeemiga.

Eeri Luik helistas kuulutuse peale, mis lubas Soomes tööd. Mõned tema tuttavad olid juba sama kuulutuse peale vastanud.

«Mul on kaks sõpra, kes maksid ära selle - see ei olnud vahendustasu, aga see oli sertifikaadiraha 850, et võib töötada sellel alal - suitsuanduri paigaldus,» rääkis Eeri Luik Reporteri videolõigus.

Kui sõpradel oli raha makstud, tegi sama ka Luik. Tööd lubati juba 12. maist, aga kutset tööle tulla jäigi ta ootama. Nüüd ei võeta Luige sõnul enam telefoni ka vastu ning tema teab juba seitset inimest, kes on raha maksnud ja pole tööd saanud.

Luik on proovinud makstud raha ka tagasi küsida, kuid seepeale on talle vastatud, et midagi ei saa.

Mida siis teha? Tarbijakaitseamet ei ole õige koht sellise kaebusega pöördumiseks, tööinspektsioon saab aidata siis, kui on olemas tööleping.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats rääkis, et see on juba väga levinud, et ei küsita enam töövahenduse eest otsesõnu raha, vaid küsitakse andmebaasi kasutamise eest, sertfikaadi eest jne. «Tegelikult kõikide selliste küsimiste puhul tööotsija olema äärmiselt äärmiselt ettevaatlik ja võib-olla vajadusel ka rääkima juristiga - tööinspektsiooni juristiga näiteks,» ütles ta.

«Sellised petuskeemid on ikkagi käsitletavad kelmusena ja need on karistatavad karistusseadustiku järgi,» rääkis Põhja prefekturi majanduskuritegude talituse juht Rain Ruus. Töövahendamise eest ei tohi Ruusi sõnul raha võtta ja kui mingit raha ikkagi küsitakse enne tööle asumist, siis tuleb eelnevalt endale selgeks teha, millega tegemist on.

Toimetas: Marina Lohk