Artiklid

Üksikasjad

Agne Narusk

Uus töölepinguseadus ei nõua uute töölepingute sõlmimist. Piisab lepingu lisast.

Uue töö­le­pin­gu­sea­du­se tu­lek ei tä­hen­da se­nis­te töö­le­pin­gu­te keh­te­tuks muu­tu­mist, üks­ki pa­rag­rahv ei nõua va­na­de le­pin­gu­te lõpe­ta­mist ja uu­te sõlmi­mist. Küll tu­leb le­pin­gud krii­ti­li­se pil­gu­ga üle vaa­da­ta, et kõik punk­tid oleks vas­ta­vu­ses uue sea­du­se­ga.

„Sa­ma le­ping lä­heb eda­si, ai­nult et see tu­leb krii­ti­li­selt üle vaa­da­ta ja väl­ja jät­ta need tin­gi­mu­sed, mis ei ole uue sea­du­se­ga kooskõlas,” ütles tö­öins­pekt­sioo­ni töö­su­he­te osa­kon­na ju­ha­ta­ja Nii­na Sii­tam Maa­le­he­le. „N­äi­teks hüvi­ti­sed ja li­sa­ta­sud lä­he­vad 1. juu­lil jõus­tu­va sea­du­se­ga vas­tuol­lu. Neid tin­gi­mu­si, mi­da on va­ja muu­ta uuest sea­du­sest läh­tu­valt, muu­de­tak­se le­pin­gu li­sa­ga.”

Tea­tud tin­gi­mus­tel võib uue töö­le­pin­gu sõlmi­mi­ne ise­gi ol­la uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­des õigus­ta­tud, ütles Ees­ti Päe­va­le­he­le kau­ban­dus-töös­tus­ko­ja ju­rist Mait Palts. „Kui vä­ga am­mu sõlmi­tud le­pin­gut tu­leb vä­ga suu­res ma­hus uue­le sea­du­se­le ko­hal­da­da, siis võib kõne al­la tul­la täies­ti uue le­pin­gu vor­mis­ta­mi­ne,” sel­gi­tas ta. „Kuid see peab toi­mu­ma pool­te kok­ku­lep­pel.”

Vassimist jagub

Vii­ma­sel ajal on üha roh­kem ini­me­si toi­me­tu­selt küsi­nud, kas peab ik­ka pai­ka tö­öan­d­ja väi­de, et ju­ba nüüd tu­leb sõlmi­da uus töö­le­ping, et as­jad olek­sid kor­ras sel­leks ajaks, kui sea­dus keh­ti­ma hak­kab. Ini­mes­te hu­vi sel­le tee­ma vas­tu kin­ni­tas ka ju­rist Hel­ve Toom­la, kes vas­tab kord nä­da­las tö­öins­pekt­sioo­ni nõuan­de­te­le­fo­ni­le. „Tö­öand­ja esi­tas all­kir­jas­ta­mi­seks uue töö­le­pin­gu, mil­les on se­ni­se­ga võrrel­des pal­ju muu­da­tu­si, seal­hul­gas väik­sem palk. Väi­de­tak­se, et uue le­pin­gu sõlmi­mist nõuab uus töö­le­pin­gu­sea­dus,” re­fe­ree­ris Toom­la tüüpi­list küsi­must.

Va­hel kaas­neb uue le­pin­gu­ga uue kat­sea­ja keh­tes­ta­mi­ne, mis tä­hen­dab töös­taaži uut al­gust sa­ma tö­öand­ja juu­res. Üht­la­si an­nab see tö­öand­ja­le õigu­se lõpe­ta­da töö­le­ping hüvi­tist maks­ma­ta, kui tö­öand­ja leiab, et kat­seae­ga ei lä­bi­tud edu­kalt. Ena­mik muu­da­tu­si, mi­da tööand­jad püüavad uut sea­dust et­tekään­deks tuues uu­de töö­le­pin­gus­se kir­ju­ta­da, tee­ni­vad üht eesmär­ki: kui tu­leb koon­da­da, peab se­ni­sest vä­hem hüvi­tist maks­ma. Nii praeguse kui ka uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jär­gi, mis peaks jõus­tu­ma 1. juu­lil, saab keh­ti­va töö­le­pin­gu tin­gi­mu­si muu­ta üks­nes pool­te kok­ku­lep­pel, rõhu­tas Toom­la. Pal­ga ja tö­öa­ja vä­hen­da­mi­ne jms muu­da­tu­se­d tuleb pool­te kok­ku­lep­pel panna kirja ju­ba ole­ma­so­le­vas­se töö­le­pin­gus­se.

Kirjalik tööleping ei kao kuhugi

•• Töölepinguseaduse eelnõu ühes variandis nähti ette, et kirjalik tööleping kaob, piisab suulisest lepingust. See on ilmne liialdus, tööleping peab endiselt olema kirjalik, rõhutas jurist Niina Siitam aprillis Maalehele antud intervjuus.

•• „Tulevane seadus aktsepteerib aga kõiki kirjalikke vorme, mida on võimalik taasesitada. Seega võib kokku leppida ka näiteks meili teel,“ selgitas Siitam.

•• „Näiteks tööandja saadab töötajale meili, et ta teeb ettepaneku muuta töölepingu tingimusi. Ja töötaja vastab talle meili teel, et jah, ta on nõus. Või ei ole nõus. Prindib meili välja, paneb lepingu juurde ja see kirjutatakse alla. SMS näiteks aga lepingu sõlmimiseks ei sobi, sest SMS-i ei ole hiljem võimalik taasesitada. Lepinguid võib sõlmida ka interneti teel, kui need on digiallkirjastatud.“

•• Pikemalt loe: www.ti.ee

Üksikasjad

Täna toimunud kahepoolsel kohtumisel tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu juhtide vahel tõdeti, et kokkulepe uue töölepingu seaduse muutmiseks jäi saavutamata. Sellega loevad osapooled kahepoolsed läbirääkimised töölepingu seaduse jõustumise küsimuses lõppenuks.

Tööandjate keskliidu hinnangul peab töölepingu seadus jõustuma muutumatul kujul ning kokkulepitud ajal 01. juulil 2009.a. ning töölepingu seaduse jõustumisega kaasnevad kulud tuleb katta laekuvatest töötuskindlustuse maksetest.

Ametiühingute keskliit on korduvalt rõhutanud, et uut töölepingu seadust ei saa jõustada valikuliselt ning et töötuskindlustuse maksemäärade tõus on tingitud eelkõige majanduskriisist ja töötute arvu kasvust.

Poolte hinnangul ei ole välistatud töötuskindlustuse maksete suurendamine üle 3% alates 01.01.2010. Ettepaneku konkreetsete maksemäärade kehtestamiseks teeb Töötukassa nõukogu sügisel sõltuvalt tööturul valitsevast olukorrast. Kõrgemate maksemäärade rakendamine alates 01.01.2010.a. eeldab töötuskindlustuse seaduses töötuskindlustuse maksemäärade ülempiiri tõstmist tänavu sügisel.

Lisainformatsioon:

Tarmo Kriis 6999301
Harri Taliga 55534840

Üksikasjad

Kuigi riigiametnikele makstakse palka ühtse palgaastmestiku alusel, on tekkinud olukord, kus ühes ministeeriumis teenib personalijuht 21 000 krooni, tema kolleeg saab aga kuu lõpus kaks korda rohkem palka.

Uurides Eesti 11 ministeeriumis ametnikele makstavat palka, selgub, et sama tööd tegevate ametnike sissetulekute vahe võib olla pea kahekordne.

Näiteks sotsiaalministeeriumi personalijuhi kuuteenistus on 21 000 krooni, 900 krooni enam teenib tema kolleeg kultuuriministeeriumist. Rahandus- ja välisministeeriumi personalijuhid saavad neist aga 20 000 krooni rohkem palka, kusjuures lõviosa sellest moodustavad erinevad lisatasud.

Välisministeeriumi selgituse kohaselt on tegemist diplomaatilise ametikohaga. «Tavapäraselt on sellel kohal suursaadiku tasemeni jõudnud diplomaat, kellel on juba märkimisväärne välisteenistuse staaž ja diplomaatiline teenistusaste ning sellele vastavad lisatasud,» selgitas ministeerium personalijuhile makstavaid lisatasusid, mis kergitavad 19 500-kroonise põhipalga kahekordseks.

Samuti saab välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor lisatasu näiteks ligi 600 inimese roteerimist ja tagasipöördumist korraldava komisjoni töö juhtimise ja ministeeriumi majanduslike huvide deklaratsiooni hoidjaks olemise eest.

Lisatasu kergitab palka

Tänu lisatasudele kahekordistus ka justiitsministeeriumi personalitalituse juhi sissetulek. Ministeeriumi arendus- ja personalitalituse juhataja põhipalk on 15 000 krooni, kuid koos lisatasudega kujunes mullu tema keskmiseks kuusissetulekuks aga ligi 34 000 krooni.

Millised lisatasud konkreetselt personalijuhi palka kergitasid, ministeerium täpsustada ei soovinud. Vastuses viidati vaid avaliku teenistuse seadusele, mis lubab maksta lisatasusid näiteks nii tööstaaži, võõrkeelte oskuse kui ka akadeemilise kraadi eest.

Üks referent teenib poole rohkem

Ka sama tööd tegevate madalamate ametnike sissetulekud erinevad eri ministeeriumides üsna palju.

Näiteks kultuuriministeeriumis teenib sekretäri ülesandeid täitev referent ligi 9700 krooni kuus, umbes kilomeetri kaugusel rahandusministeeriumis on sama tööd tegeva ametniku sissetulek poole suurem ehk 15 000 krooni.

Rahandusministeeriumi kinnitusel koondati mullu pea pooled referendid, mistõttu kasvas nii tööle jäänud ametnike vastutus kui ka töökoormus. Ministeeriumi kinnitusel on selle töö tegijate keskmise palga tõus osaliselt seotud sellega, et koondati just madalama palgaga referendid.

Teistes ministeeriumides jääb sekretäri töö tegijate, kes on ametis referentide, dokumendihalduse konsultantidena, kantseleiametnikena, kuupalk 10 000 ja 12 000 vahele. Ligi 13 500-kroonist palka makstakse vaid sise-, majandus- ja keskkonnaministeeriumis.

IT-juhtide sissetulek

IT-juhtidest on õige suurem sissetulek rahandusministeeriumi IT-juhil, kelle kuupalk oli mullu 44 000 krooni. Enamik ministeeriumide IT-juhte teenib 35 000 kuni 40 000 krooni, kusjuures reeglina on nende põhipalk veerandi võrra väiksem.

Tänu lisatasudele kahekordistub välisministeeriumi infotehnoloogia osakonna peadirektori palk. Tema põhikuutasu on 19 500 krooni, millele lisanduvad lisatasud staaži ja diplomaatilise teenistusastme eest. Samuti on talle makstav lisatasu seotud üle 40 välisesinduse IT-üksuste arenduse ja hooldusega ning ta saab asendustasu diplomaatilise julgeoleku osakonna peadirektori ülesannete täitmise eest. Kõik need lisatasud kergitavad kuusissetuleku 40 000 kroonini.

Põhipalgast veidi väiksemat lisatasu saab ka haridusministeeriumi IT-juht, kellel iga kuu lisandub pangaarvele lisaks 19 000-kroonisele palgale ka pea 16 000-kroonine lisatasu. Selle maksmist põhjendatakse sellega, et IT-juht koordineerib ka ministeeriumi hallatavate asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaseid tegevusi, kus puudub eraldiseisev IT üksus.

Postimehel ei õnnestunud saada põllumajandusministeeriumi IT-juhi palgaandmeid. Justiitsministeeriumi kinnitusel neil IT-juht puudub, kuna nii ministeeriumi kui ka selle haldusala IT- küsimustega tegeleb registrite ja infosüsteemide keskus.

Postimees.ee uuris ka ministeeriumide nõunike ja osakonnajuhatajate sissetulekute suurust ja selgus, et siin valitsevad suured palgavahed mitte eri ministeeriumide, vaid ühe asutuse siseselt.

Näiteks rahandusministeeriumis jäävad nõunike palgad 17 400 ja 40 000 krooni vahele. Siseministeeriumis teenib üks osakonnajuhataja kuus 25 000 krooni, samal ajal kui tema sama ametinimetust kandvale kolleegile makstakse 20 000 krooni rohkem palka.

Ministeeriumid põhjendavad nõunike ja osakonnajuhatajate palkade suurt vahet erinevate tööülesannete ja vastutusega.

Hanneli Rudi

Üksikasjad

Valitsus otsustas esmaspäeva õhtul kärpida kõikide ministeeriumiametnike palku kaheksa protsenti.

Peaminister Andrus Ansip märkis ERR-le antud intervjuus, et väheneb nii tema kui ka ministrite palk.

Ansipi sõnul puudutab palgakärpe otsus ministeeriumiametnikke. Teiste riigipalgaliste kärbe tuleb ilmselt väiksem. Ansipi sõnul on palgad erinevad, mistõttu kõikide palkade võrdne kärpimine pole mõeldav.

Ministeeriumid peavad kulusid kärpima teisel poolaastal 11,8 protsenti.

Samuti leppis valitsus kokku 2,3 miljardi krooni eest uute mittemaksuliste tulude leidmises.

Veel maikuus tahab valitsus kokku saada 5,5 miljardi kroonise teise negatiivse lisaeelarve, mille eesmärgiks on mahtuda kolme protsendi valitsussektori eelarvedefitsiidi raamesse.

Valitsus otsustas moodustada uue töölepinguseaduse muutmiseks töörühma, kuhu kuuluvad koalitsioonierakondade esindajad. Ministeeriumid peavad esitama oma
kokkuhoiueelarved rahandusministeeriumisse.

Uuesti koguneb valitsus eelarvet arutama nädala pärast, esmaspäeval kell 17. Valitsus on sel aastal juba parandanud valitsussektori eelarvepositsiooni kümne miljardi krooni ulatuses.

Andrus Karnau
Toimetas: Erik Henno

Üksikasjad

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats reedesel pressikonverentsil, et töötukassa pakutavate tööturukoolituste kasutamine muudetakse senisest mugavamaks.

Kui praegu saab tööturukoolitusel osaleda ainult töötu ning kui ta saab pikema koolituse ajal tööpakkumise, siis peab ta valima tööle mineku ja koolituse jätkamise vahel, siis varsti peaks see Kääratsi sõnul muutuma.

«Selleks, et sellist olukorda vältida ja tõesti inimestele anda võimalus nendele vajalik koolitus lõpuni käia, mis omakorda tähendab, et ka seda koolitusraha me kasutaksime mõistlikult ehk et pooleli jäänud koolitus on selgelt ebamõistlik ressursikasutus, on ette valmistatud seadusemuudatus, mis lubaks juba alustatud tööturukoolituse lõpetada ka siis, kui inimene on selle koolituse ajal töö leidnud,» rääkis Käärats.

Teine muudatus on Kääratsi sõnul seotud tööturukoolituste kestusega. Tema sõnul on plaanis anda inimestele võimalus ka pikematel, kuni kaks aastat kestvatel koolitustel osalemiseks, kuid sellest ei tohiks järeldada seda, et tööturukoolitusest saaks alternatiiv tasemeõppele ehk ülikoolis käimisele.

«See on tõesti koolitus, mis põhineb individuaalsel tööotsimiskaval, see on koolitus, mis peab inimest otse objektiivselt tööle aitama,» rääkis Käärats.

Kolmandaks muudatuseks on sügiseks planeeritav individuaalne koolituskaart, mis annaks töötule võimaluse kasutada kokkulepitud summas koolitust väljaspool töötukassat. Koolituse maksaks kinni töötukassa ja see oleks seotud töötu individuaalse tööotsimiskavaga.

«See annab alternatiivse viisi kiiresti või erandlikke koolitusi kasutada, eesmärgiga saada inimesed ruttu iseseisvalt toimetama rahuldustpakkuvale tööle,» rääkis Käärats.

Marina Lohk

  1. Töötukassa tuleb inimestele lähemale
  2. Ekspert: poolik töölepinguseadus ohustab kodanikuühiskonda
  3. Kärpimine võtab töötult tuhandeid loodetud kroone
  4. Lang tahab kärpida kõigi riigitöötajate palka