Üksikasjad

Avaldatud: 07 mai 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Postimees

«Mees jättis mu maha, alimente ei maksa, tema firmas makstakse palka, aga seda ei deklareerita,» selline näeb välja üks paljudest ümbrikupalga vihjetest maksuametile.

Kui mullu kaebasid töötajad rohkem kui 600 korral ümbrikupalka maksva tööandja peale, siis tänavu on neid kolme kuuga kogunenud juba üle 300.

Ümbrikupalkade maksmise puhul on tänavu selgeks trendiks, et töötajad ise kaebavad ebaseadusliku tegevuse peale ja vähem on konkurentide peale kaebamisi. Kui läinud aasta esimese kolme kuuga laekus maksu- ja tolliametile (MTA) 175 vihjet ümbrikupalga maksmise kohta (terve aasta jooksul 655), siis tänavu on kolme kuuga juba 301 vihjet.

MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe tunnistas, et kõigi neile saabuvate vihjete seas domineerivad selgelt ümbrikupalga vihjed. «Kõiki vihjeid kontrollitakse põhjalikult ning peamiselt on tegemist olukordadega, kus tööandja on jätnud palga maksmata ning töötajad kurdavad mustalt raha jagamist,» lausus ta.

Ebaausa konkurentsi vastu

Üsna sage on ka olukord, kus vihjajaks on eksabikaasa, kes on probleemi ees, et ei saa mehelt alimente kätte ja teatab siis, et seal firmas tegelikult makstakse palka, aga seda ei deklareerita. Ümbrikupalga maksmise juhtude uurimisel saadab MTA hoiatuskirju, tehakse kontrolle ning mõeldakse välja uusi lahendusi, kuidas patustajad vahele võtta.

«Tõendamine pole lihtne ja seepärast oleme hakanud uurima ka kahtluse all olevate firmade töötajate elukvaliteeti,» tõdes Veermäe. See on küll kulukas, kuid vajalik, kui firma pole varasematele hoiatustele reageerinud ning kontrolli ajaks on töötajad «sobiva ja vajaliku jutu koolitused» läbinud. «Siis tuleb nende elustandardit uurida,» tõdes Veermäe.

Sel aastal on MTA alustanud 51 ja juba lõpetanud 37 ümbrikupalga kontrolli. Kokku on patufirmadele määratud 8,7 miljoni krooni ulatuses lisamakse.

Veermäe sõnul on positiivne trend, et erineva ala ettevõtjad soovivad teha maksuhalduriga koostööd, et võidelda ebaausa konkurentsiga. «See on positiivne aja märk, sest tänases olukorras on paljudel turul olevatel ettevõtjatel kindlasti tugevam surve otsida lahendusi maksude optimeerimiseks,» sõnas ta.

Ohtralt fiktiivseid arveid

Veermäe tunnistas, et ka töötajatel on praegu suurem motivatsioon pettusega kaasa minna, sest piirkonnas, kus on tööd raske leida, lepitakse vähese palgaga, mida makstakse seejuures mustalt.

MTA tuvastas selle aasta esimeses kvartalis läbi viidud kontrollitegevuste tulemusel deklareerimata ja tasumata makse 389 miljoni krooni ulatuses. Lisaks ümbrikupalkadele tuli tegelda taksojuhtide maksukäitumisega ning fiktiivsete arvete ehk käibemaksupettustega.

Veermäe sõnul on sellest aastast näha selget trendi inimeste maksukäitumise muutumises. «Kui varasemalt korrigeerisid vabatahtlikult oma maksudeklaratsiooni ligi pooled hoiatuskirja saanutest, siis tänavu on olukord halvenenud,» selgitas ta.
Märtsis tegid politsei, pealinna transpordiamet ja MTA Tallinnas ühisreidi taksojuhtide kontrollimiseks. Vaatluse alla võetud 49 taksojuhist oli enamikul probleeme maksuarvestusega.

Tuuli Koch

Üksikasjad

Avaldatud: 07 mai 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Töötukassa kinnitusel saab 2/3 töötutest alla 6000 krooni hüvitist, maksimummääras makstakse seda vaid üksikutele.

«Valdav osa ehk ligi kaks kolmandikku töötuskindlustushüvitise saajatest saab hüvitist alla 6000 krooni kuus,» ütles töötukassa analüüsi osakonna juhataja Kadri Lühiste.

Maksimumhüvitist, mis on esimesel sajal päeval 15 218 krooni kuus ja seejärel 12 174 krooni kuus, on saanud 2,4 protsenti sel aastal hüvitist saama hakanutest.

Üle 12 000 krooni on küündinud esimesel sajal päeval kuuel protsendil hüvitistest ja alates 101. päevast 3 protsendil hüvitistest.

Tänavu määratud töötuskindlustushüvitisest on 64 protsenti on olnud esimesel sajal päeval alla 6000 krooni kuus.

«Kuna 101. päevast hüvitise asendusmäär langeb 40 protsendini, on alates 101. päevast alates kuni 6000-kroonise hüvitiste osakaal suurem. Sel aastal hüvitist saama hakanutest 78 protsenti sai alates 101. päevast alla 6000 krooni kuus,» selgitas Lühiste.

Täna hommikul teatas peaminister Andrus Ansip rahvusringhäälingu raadiouudistele antud intervjuus, et praegusel ajal ei ole ilmselgelt riigile võimete kohane maksta selliseid hüvitisi, nagu heade aegade tulles kokku lepiti. Seetõttu on riigikulusid kärpides kavas minna just töötuskassa makstavate hüvitiste vähendamise teed.

Ansipi kinnitusel ei ole praegustes oludes võimalik maksta töötutele aasta läbi 15 000-kroonises maksimummääras hüvitist.

Toimetas Hanneli Rudi, reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 07 mai 2009

• Palgaseadus
• Postimees

BNS

Töötaja ühe kuu keskmine brutosissetulek esimeses kvartalis langes ning oli märtsi lõpus 3,5 protsenti ehk 450 krooni väiksem kui aastavahetusel.

Ühe kuu keskmine brutosissetulek oli märtsi lõpu seisuga Eestis 12 449 krooni.

Maksu- ja tolliameti andmetele tuginevast statistikast selgub, et proportsionaalselt on brutosissetulekud ühes kuus vähenenud pigem rohkem maapiirkondades ja vähem linnades või linnade lähivaldades.

Ebavõrdsuse kasvu näitab seegi, et kui varem erines Eesti rikkaima ja vaeseima valla elanike brutosissetulekute vahe kolmekordselt, siis nüüd on Viimsi ja Piirissaare elanike keskmise brutosissetuleku vahe ligi neljakordne.

Kui väljaspool Harjumaad oli mõni üksik omavalitsus, kus töötaja keskmine brutosissetulek kolme kuuga kasvas, siis Tallinna lähivaldade seas oli selliseid mitmeid.

Enim kasvas töötaja keskmine brutosissetulek Loksa linnas - 2,35 protsenti 12 296 kroonini.
Kõige rohkem langes kvartaliga töötaja ühe kuu keskmine brutosissetulek Piirissaare vallas ja Mõisaküla linnas vastavalt 21 protsenti 5456 kroonini ja veidi üle 16 protsendi 8145 kroonini.

Töötaja keskmine brutosissetulek kuus kasvas mullu 2007. aastaga võrreldes 14,5 protsenti 12 900 kroonini.

Maksu- ja tolliamet kogub omavalitsuses elavate inimeste brutosissetulekute statistikat tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni põhjal.

Andmed kajastavad kõiki väljamakseid, mida võetakse arvesse tulumaksueraldiste tegemisel kohalikele omavalitsustele, nagu vanemahüvitis, koondamistasud, töötuskindlustushüvitis.

Maksu- ja tolliameti andmete põhjal koostatud elanike sissetulekud kohalike omavalisuste kaupa ei sisaldanud pensionit ega kogumispensionit, mis on valdavalt tulumaksuvabad.

Tabelis on esitatud töötaja keskmine brutosissetulek maakondade kaupa märtsi lõpu seisuga ning muutus mulluse keskmisega.

keskmine muutus 2008.
brutosissetulek aasta keskmisega
märtsi seisuga protsentides

Harjumaa _____ 15 160 _____ -2
Tallinn _____ 14 228 _____ -1,5
Viimsi _____ 20 488 _____ 0,11
Hiiumaa _____ 11 933 _____ -5,3
Ida-Virumaa _____ 9629 _____ -4,3
Jõgevamaa ______ 10 109 _____ -9
Järvamaa _____ 11 004 _____ -7
Läänemaa _____ 11 104 _____ -6,4
Lääne-Virumaa _____ 10 848 _____ -5,9
Põlvamaa _____ 10 344 _____ -5,7
Pärnumaa _____ 10 894 _____ -6,6
Raplamaa _____ 11 766 _____ -5,4
Saaremaa _____ 11 241 _____ -6,2
Tartumaa _____ 12 412 _____ -4,5
Tartu _____ 11 894 _____ -4
Valgamaa _____ 9873 _____ -6,4
Viljandimaa _____ 10 540 _____ -7,5
Võrumaa _____ 10 137 _____ -5,8

Üksikasjad

Avaldatud: 06 mai 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Mait Palts ,
Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist

Inimesel, kes soovib välismaale tööle minna, tasub kindlasti enne tutvuda maksustamise, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse põhimõtetega.

Riigiti on need erinevad ja kui töötada teisel maal püsivamalt, on suur tõenäosus, et mõnda maksu tulebki hakata tasuma töökohariigis. Pikemat aega mujal töötajate puhul muutub oluliseks ka residentsuse küsimus: kas isikut saab enam pidada Eesti residendiks? Sellest sõltub suuresti tulu- ja sotsiaalmaksu kohustus.

Üldjuhul jääb inimene Eesti residendiks, kui ta töötab ja elab välisriigis alla 183 päeva. Kui ta viibib teises riigis aga kauem kui kuus kuud, võivad mõlemad riigid pidada teda juba oma residendiks. Kummale riigile sellisel juhul makse maksta, sõltub sellest, kas riikide vahel on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise kokkulepe.

Kui aga välisriigis viibitakse töö tõttu 12 järjestikust kalendrikuud, vabastatakse palgatulu Eestis tulumaksust, juhul kui see on välisriigis maksustatud ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa. Siiski on selline palgatulu vaja füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerida.

Et maksuküsimustes selgusele jõuda, on kõige mõistlikum uuri­da maksu- ja tolliametist varakult, milline maksukohustus on võimalik konkreetses riigis töötades.

Välisriigis tööle asudes tuleks tööandjalt ka uurida, kas ja kuidas toimub palgalt maksude maksmine (kas selle peab kinni tööandja või tuleb ise tasuda). Võimatu pole seegi, et töötajal endal tuleb välisriigis saadud tulu kohapeal deklareerida ja deklaratsioonid sealsele maksuhaldurile esitada.

Välisriigis tööta jäämine

Nii ravi- kui ka töötuskindlustuse puhul kehtib üldjuhul põhimõte, et hüvitist saadakse riigilt, kuhu on laekunud maksud. Töötuks jäädes on isikul niisiis tavaliselt õigus töötushüvitisele riigis, kus ta viimati töötas. Kui enne töötuks jäämist töötati mõnes teises riigis, peaks ka hüvitist taotlema seal. Jälle tulevad mängu näiteks kindlustusstaaži arvutamise erinevad reeglid. Näiteks Eestis töötuskindlustushüvitise saamiseks peab isikul olema töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Ühtaegu võib vastav töötuskindlustusstaaž olla kogutud ka teistes liikmesriikides töötades, kui seda tõendatakse ametliku tõendiga.

Lisaks maksuhalduri käest saadavale infole tasub enne välisriiki tööle suundumist, aga ka enne töötajate pikaajalist välisriiki lähetamist uurida võimalikke maksu- ja kindlustusküsimusi haigekassast ja töötukassast. Viimati nimetatu koordineerib ka Euroopa Komisjoni poolt loodud töövahendusvõrgustikku EURES, kust saavad infot nii tööotsijad kui ka tööandjad.