Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Mirko Ojakivi

Heakskiitu tahetakse ka töötuskindlustusmakse piirmäära nelja prot­sendini tõstmisele.

Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond annavad täna riigikogule üle sotsiaaldemokraatide heakskiiduta jäänud töölepinguseaduse muudatused, mis vähendavad kehtivas seaduses ette nähtud hüvitisi. See aitaks nende kinnitusel ära hoida töötukassa pankroti ja annaks lisa lootusele, et Eesti suudab 2011. aasta jaanuaris liituda euroga.

Eile pärastlõunal lootis sotsiaalminister Hanno Pevkur, et eelnõu võiks arutada ka tänasel valitsuse istungil, kuid eile õhtul otsustasid paremerakonnad, et nad ei jää ootama imet ning esitavad eelnõu ilma valitsuse heakskiiduta otse riigikogule.

Peaminister Andrus Ansip kutsus veel eile õhtulgi nii Rahvaliitu kui ka sotsiaaldemokraate töölepinguseaduse muudatusi toetama.

Samas ei julge Ansip töölepinguseaduse muudatusi valitsuse istungi päevakorda panna, sest kui sotsiaaldemokraatidest mi­nistrid ettepanekud maha hääletavad, ei saa eelnõu valitsuse heakskiitu. Nii ongi ajaliselt otstarbekam eelnõu riigikogule üle anda Isamaa ja Res Publica ning Reformierakonna fraktsioonil. Küll aga tuleb kahel parteil vaeva näha selle nimel, et saalis ja komisjonides nende ettepanekuid maha ei hääle­tataks.

Toetust keeruline saada

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles eile pärastlõunal, et tema oleks vajaduse korral nõus töölepinguseaduse muudatusi täna hommikul koguneval valitsuse istungil arutama. Samas tunnistas ka Pevkur, et sotsiaaldemokraatide toetust on eelnõule tänases poliitilises olukorras väga keeruline saada.

„Minu poolt on olemas valmisolek neid muudatusi arutada,” selgitas Pevkur.

Pevkuri sõnul on selge aga see, et 1. juulist jõustuvat töölepinguseadust on tarvis muuta, kuna vastasel juhul pole töötukassa jätkusuutlik ning valitsussektori tasakaaluarvestus saab tõsise tagasilöögi.

Selleks et seda ei juhtuks, on tarvis vähendada 1. juulist jõustuma pidanud töötuskindlustushüvitiste liike ja määrasid. Samuti plaanib valitsus esitada parlamendile arutamiseks ka idee tõsta töötuskindlustusmakse senist piirmäära kolmelt protsendilt neljale protsendile. Pevkuri sõnul ei tähendaks see seadusemuudatus kindlasti seda, et töötuskindlustusmakse tõuseb 1. juulist uuele maksimaalsele tasemele.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 mai 2009

• Puhkuseseadus
• Postimees

Haridusministeeriumi kinnitusel saavad kõik pedagoogid puhkusetasu kätte õigel ajal, sest riik arvestab juunis tavapärasest suuremate väljamaksetega haridusvaldkonnas.

Rahandusminister muutis 14. mail oma riigieelarvest väljamakseid piiravat käskkirja selliselt, et kohalikel omavalitsustel on võimalik tagada pedagoogidele puhkusetasude väljamaksmine, teatas haridusministeerium.

Ministeeriumi kinnitusel juhtisid nad aprilli viimastel päevadel pärast riigieelarvest väljamakseid piirava käskkirjaga tutvumist rahandusministeeriumi tähelepanu asjaolule, et puhkusetasude maksmise tõttu pedagoogidele on mais ja juunis väljamaksed haridusvaldkonnas tavapärasest suuremad.

Tänaseks on rahandusministeerium loonud olukorra, kus kõik õpetajad saavad oma puhkusetasu korrektselt kätte.

Omavalitsustel võib juunis tekkida probleeme pedagoogidele puhkuseraha väljamaksmisega, sest rahandusminister ­külmutas aprilli lõpus välja antud käskkirjaga omavalitsustele tehtavad maksed. Eeskätt väiksematele valdadele toob see kaasa rahanappuse.

Toimetas: Hanneli Rudi, reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 21 mai 2009

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Ligi 11,4 protsendini kerkinud tööpuudusest saab tänavu Eesti elu suurim painaja. Avalikult kättesaadavate andmete järgi on näha, et töötuks jäämise eest pole kaitstud ühegi ametiala ega sotsiaalse kihi esindajad. Eelkõige on löögi all siiski sinikraed, kirjutab Argo Ideon.
Statistikaameti avaldatud 2009. aasta esimese kolme kuu andmete järgi kasvas tööpuudus Eestis kvartali lõpus 11,4 protsendini. See tähendab umbes 79 000 inimest. Ametlikult registreeritud töötuid oli aprilli lõpus Eestis 61 000.

Ning uusi töötuid tuleb juurde üha kiiremini. Rahandusministeeriumi ennustuse järgi on meil aasta lõpuks juba 12,2 protsenti töötuid, järgmisel aastal aga koguni 15,6 protsenti. Teisiti öelduna, töö kaotab Eestis sel ja järgmisel aastal kokku 68 000 inimest.

Edasi peaks tööpuudus vähenema ja alanema 2013. aastaks 11,1 protsendini.
Kättesaadavad andmed lubavad ka uurida, kes on kõige tüüpilisemad töötud ja miks inimesed tööst ilma jäävad. Omavahel võrreldavaid arve on siiski raske hankida: ehkki töötuks registreerimisel küsitakse inimestelt hulk andmeid ka eelmise töökoha kohta, ei ole nende andmebaasidesse sisestamine viimasel ajal olnud töötukassa prioriteet.

Kõige põletavam küsimus on, miks inimesed töötuks jäävad. Just viimase aasta jooksul on pilt tugevalt muutunud. Kui 2008. aasta esimesel neljal kuul lisandunud uute töötute seas oli koondatuid veidi üle viiendiku, siis tänavu esimese nelja kuuga lisandunuist juba ligi kolmandik.

Koondatute osakaal on tõusnud 21,5 protsendilt 30,8 protsendile (siinkohal on arvestatud vaid neid end ametlikult töötuks möllinud inimesi, kel eelnevalt oli töökoht).
Veel kurvem hakkab, kui vaadata koondatute kasvu arvuliselt: eelmise aasta algul tempos ligikaudu 500 inimest, tänavu aga juba ligi 2500 inimest kuus.

Pea iga kolmas koondatud

Koondamine on tõusnud konkurentsitult peamiseks töölt vabastamise põhjenduseks. Ning seda hoolimata tõigast, et osa tööandjaid on alles oodanud koondamistega, kuna 1. juulil peaks jõustuma uus töölepinguseadus, mis teeb töötajaist vabanemise odavamaks.

Omal soovil lahkujate osakaal uutest registreeritud töötutest on samal ajal vähenenud 30,4 protsendilt mulluse esimese nelja kuuga 15 protsendile tänavu samal ajal.
Eelnev palk üle 11 000?

Ka poolte kokkuleppel lahkumiste osakaal aastaga vähenes. Inimesed mõtlevad enne kolm korda, kui praeguses majandusseisus töökohast loobuvad.

Seevastu kasvas aastaga nende inimeste osa end töötuks registreerijate seas, kes olid tööl katseajaga, mille tulemused osutusid tööandja hinnangul ebarahuldavaks, ning pidid seepärast töölt lahkuma.

Täpseid andmeid isegi ametlikult registreeritud töötute eelmisel kohal teenitud palga kohta töötukassal ei ole. Palgainfo on teada ainult nende kohta, kellele on määratud töötuskindlustuse hüvitis. Viimastest oli tänavu esimese kvartali andmete järgi eelnev keskmine töötasu 11 628 krooni.

Kuid see arv ilustab tegelikku seisu: umbes kolmandik uusi registreeritud töötuid ei olnud enne seda töökohal ja isegi nendest, kes töötasid, ei olnud kõigil piisavalt kaua makstud töötuskindlustusmaksu, või polnud tegu pealesunnitud töötusega.

Mullu määratud hüvitisesaajad teenisid enne töötuks jäämist keskmiselt 10 267 krooni. Tulemus ilmselt kajastab veel eelmise aasta jooksul kasvanud palku, ent võib-olla ka seda, et töötuks jäämine on hakanud kimbutama ka kõrgemapalgalisi spetsialiste.

Viimasest annab tunnistust tänavu märtsis arvele võetud töötute ametialane jaotus. Oskustöölised, nagu keevitajad, mehaanikud, maalrid, elektrikud, sõidukijuhid jne, moodustasid 44 protsenti uutest töötutest, kvalifitseeritud spetsialistid aga 13 protsenti.

Statistikaamet märgib samas tänavuse esimese kvartali andmete põhjal, et tööhõive vähenemine puudutab eelkõige sinikraesid, kes on enamasti ametis töötlevas tööstuses või ehituses. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga oli Eesti majanduses vähem tarvis nii lihttöölisi, oskustöölisi kui ka teenindajaid.

Samal ajal oli valgekraesid – ametnikke, keskastme spetsialiste ja juhte – Eestis selle aasta esimesel kolmel kuul tööl rohkem kui mullu lõpukvartalis.

Enamik töötuist mehed

Töötukassa avaldatud tööpuuduse statistikat uurides on ka näha, et Eestis läheb märgatavalt paremini noortel (vanuses 16–24) naistel kui ka noortel meestel: neidude osakaal töötuist oli aprilli lõpus alla 6,6 protsendi, noormeestel aga 10,4 protsenti.
Kuid ligilähedaselt samasugune pilt avaneb ka teistes vanuserühmades.

Töötute seas on mehi rohkem kui naisi igal pool Eestis, nii vanuse kui piirkondliku jaotuse järgi. Meeste osakaal töötuist on Eestis suurim Põlvamaal, 63,3 protsenti. Naiste osa töötutest on suurim Ida-Virumaal, ent ka seal jääb see alla meestele: 48,5 protsenti.

Noorte tööpuudus on suhteliselt kõige rängem Hiiumaal ja kõige leebem Harjumaal. Üle 50-aastaste seas on töötute osakaal suurim Lääne-Virumaal.

Huvitav on lisaks vaadata ka seda, mis juhtub inimestega edasi. Töötukassa andmete järgi on tänavu esimese nelja kuuga ametliku töötuna arvelt maha kantud ligikaudu 4000 inimest, kellest aga ligi pooled lihtsalt loobusid ametiasutuste uksi kulutamast ega ilmunud enam järgmisele määratud kokkusaamisele.

Ülejäänuist otsis ligi 1500 endale ise uue töökoha. Tööturuameti vahendatud töökohale asus alla 200 inimese, pluss 50, kes hakkasid ameti toetusel ettevõtjaiks. Kommentaarid tunduvad siin liigsed.

Argo Ideon

Üksikasjad

Avaldatud: 19 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Vastab tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni jurist Neenu Pavel:

Kas on õige järgida soovitust, et ühelegi tööandja esitatud paberile ei tohi alla kirjutada?

Hirmul on suured silmad, kuid kõigepealt tuleb endale arusaadavaks mõelda, mida esitatud teatis tähendab. Ühtegi paberit ei tohi allkirjastada läbi lugemata, isegi siis mitte, kui öeldakse, et küll kodus uurid, teine eksemplar jääb ju sulle.

Allkirjastatud kokkulepet üldjuhul enam tagasi võtta ei saa, sellepärast peab töötajal olema piisavalt aega muudatusettepanekutega tutvumiseks ja otsuse langetamiseks. Seaduse selgitust saab küsida ka tööinspektsiooni juristide infotelefonilt 640 6000 tööpäeviti kell 10–15.

Oluline on allkirjastamisel alati lisada ka reaalne kuupäev, millest tavaliselt hakatakse arvutama tähtaegade, sh aegumise kulgemist. Kui töötaja kuupäeva ei märgi, loetakse, et allkiri on antud dokumendi koostamise päeval. Seetõttu on nii mõnigi ehmatusega avastanud, et on nõustunud palga vähendamisega tagasiulatuvalt.

Töölepingu lõpetamise korral, kui tööandja peab sellest töötajale kirjalikult ette teatama kindla päevade arvu võrra, on kuupäev samuti oluline.

Etteteatamise tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil töötaja on teatisega tutvunud, kinnitades seda oma allkirjaga ja lisades kuupäeva. Vahel aga töötaja keeldub teatist allkirjastamast, kartes, et siis ei saa lõpetamist enam vaidlustada.

Kuna tööandjale on kuupäev oluline, ei ole sel puhul põhjendatud paaripäevase mõtlemisaja andmine. Tööandja saab keelduva töötaja juuresolekul võtta teatisele tunnistajate allkirjadega kinnituse, et töölepingu lõpetamine on teatavaks tehtud.

Kartlikule töötajale soovitan aga allkirjale-kuupäevale lisada märkus «Tutvunud» ning kindlasti võtta teatisest üks eksemplar endale.

Kas on olemas koondamine poolte kokkuleppel?

Töölepingu lõpetamisel kasutatakse vahel ära töötaja vähest teadlikkust. Töötajale räägitakse töö vähenemisest tingitud koondamisvajadusest. Töötaja näeb ka ise, et tööd napib, ning teab üldist rahvatarkust, et koondamise korral makstakse hüvitist ja seejärel saab taotleda töötukassast töötuskindlustushüvitist.

Nii annabki töötaja allkirja ettepanekule «lõpetada tööleping töö kadumisega poolte kokkuleppel TLS § 76 alusel» ja ilmselt saab ka kokkuleppes pakutud väikese hüvitise.
Alles töötukassasse pöördudes tuleb ilmsiks, et kindlustushüvitise saamiseks puudub õigus, kuna töölepingu lõpetamise aluseks on poolte kokkulepe.

Seepärast kordame üle: koondamise tõttu lõpetamine toimub TLS § 86 p 3 alusel.

Mis on nn proovipäevad, mille tegemist mõni tööandja töötajalt nõuab?

Et kindlaks teha töötaja kutsealane sobivus ja tervise vastavus lepingus kokkulepitud töö tegemiseks, kohaldatakse tööleasumisel kuni 4-kuulist katseaega, mis algab tööleasumise päevast.

Kahjuks, eriti toitlustusettevõtetes, on levinud komme lasta uuel töötajal enne tema töölevõtmise otsustamist teha paar päeva tööd. Tööandjate sõnul saab paari päevaga selgeks, kas tegemist on asjaliku töötajaga või on targem ta minema saata. Sel juhul jääb ära «tülikas» töölevõtmise ja töösuhte lõpetamise vormistamine. Töötasu proovipäevade eest mõistagi ei maksta, kuigi töötaja töötab hoolega.

Selline praktika on väär. Tegelik töölelubamine, erinevate tööülesannete andmine, on võrdne töölepingu sõlmimisega, ehkki seda pole (veel) kirjalikult vormistatud. Tööandjal on kohustus töötajat ohutusalaselt juhendada ja elu näitab, et raske tööõnnetus võib töötajaga juhtuda juba sellisel mitteametlikul proovipäeval.

Tööõnnetust varjata ei soovita küll ühelgi tööandjal, sest kannatanu saab pöörduda töövaidlusorgani poole, nõudes töösuhte olemasolu tuvastamist, millele järgneb tööandja jaoks üsna kulukas õiguslik tagajärg.

Kui töötaja sobimatus selgub kokkulepitud katseaja kestel, on tööandjal võimalik lõpetada töösuhe päevapealt. Töötajale tuleb maksta väljateenitud palk, sest tasuta tööd ei ole.