Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Marika Kaldre, töötukassa hüvitiste ja toetuste osakonna juhataja

•• Firma juhatuse liikmel, kes töötab iga päev nii juhatuse liikme kui ka tegevdirektorina, on firma nõukogu esimehega sõlmitud tööleping. Kas temal endal ja tema eest tuleb tasuda töötuskindlustusmakset? Seadus ütleb, et kõigil, kes töötavad töölepingu alusel, tuleb seda teha. Samal ajal pole juhatuse liikmel kohustust töötuskindlustusmakset tasuda.

Kas juhul kui juhatuse liige ikkagi maksab töötuskindlustust, on tal õigus töölepingu lõppemisel töötukassast hüvitist saada?

Töötuskindlustuse seaduse § 3 lg 2 p 2 kohaselt ei ole kindlustatu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, s.o juhatuse liige, nõukogu liige, audiitor, likvideerija jne.

Nimetatud isikutele makstud tasudelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset ja neile ei laiene töötuskindlustuse seaduses sätestatud õigused hüvitiste taotlemiseks.

Juhul kui eelnimetatud tasudelt on siiski töötuskindlustusmakset tasutud, ei tekita see isikule kindlustuskaitset, sest tegemist on sundkindlustusega, mille õigustatud ja kohustatud subjektid on seaduses sätestatud. Enam makstud summad on võimalik maksukorralduse seaduses sätestatud korras tagasi taotleda või tasaarvestada.

Kuid kui juhtimis- või kontrollorgani liikmel on sõlmitud tööleping selliste ülesannete täitmiseks, mis ei ole tema üles-anded juhtimis- või kontrollorgani liikmena, peetakse talle töölepingu alusel makstavatelt tasudelt kinni töötuskindlustusmakse ja tal tekib kindlustuskaitse.

Seega on tegevdirektoril, kel on selle töö tegemiseks tööleping ja kes täidab oma töö kõrvalt ka juhatuse liikme kohustusi, õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui muud hüvitise saamiseks vajalikud tingimused on täidetud.

Saada oma küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2009

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Kirjutasin puhkuseavalduse ja jäin ootama puhkuseraha. Puhkuse alguseks ei olnud see mu pangakontole laekunud. Mulle öeldi, et inimene, kes asjaga tegeleb, on ise puhkusel ja raha tuleb koos palgaga palgapäeval. Kaks nädalat hiljem oli ülekande seletuseks kirjutatud lihtsalt „töötajate palgad”. Kuna palk on kõikuv, siis ei ole ma aru saanud, kas selle hulgas oli puhkusetasu või mitte. Kas ülekandel peaks olema märge puhkuseraha kohta?

Kindlasti peaks ülekande selgituses olema puhkusetasu eraldi näidatud. Tõenäoliselt küsijale puhkusetasu ei makstudki. Võimalik, et teda ei ole ka puhkusele lubatud, sest kui puhkust soovitakse väljaspool puhkuste ajakavas näidatud aega, ei saa töötaja ilma tööandja nõusolekuta puhkust võtta. Tingimata tuleks uurida kõigepealt seda, kas puhkus on vormistatud, ja siis täpsustada, kas, millal ja mis summas puhkusetasu üle kanti.

•• Olen töötanud avalikus teenistuses 15 aastat. Avaliku teenistuse seaduse § 45 ütleb: „Vähemalt kolmeaastase teenistus-staaži korral antakse ametnikule kolmanda ja järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva.” Millal on mul õigus saada nn staažipuhkust 1. septembril 2008 algava tööaasta eest?

Lisapuhkust staaži eest antakse ametnikule sellest päevast alates, kui vajalik staaž täisaastates on puhkuse ajaks olemas, mitte aga tööaasta eest, nagu antakse põhipuhkust. Küsijal oli 1996. aasta 1. septembriks kolmeaastane vajalik aeg täitunud. Kui ta kasutas puhkust pärast seda päeva, oli see siis millise tööaasta eest tahes, pidi ta saama ühe lisapuhkuse päeva. Kümnepäevasele lisapuhkusele tekkis õigus pärast 1. septembrit 2005 ja sellest ajast alates jääb lisapuhkuse pikkuseks kümme päeva, mis liidetakse põhipuhkusele.

•• Elan Hiiumaal. Aeg-ajalt käin koosolekul Tartus. Seal pole võimalik ühe päevaga ära käia. Kas töötundideks loetakse ka sõiduaeg ja kas päevaraha makstakse ainult koosoleku päeva eest või ka tagasisõidu päeva eest?

Kui tööandja on teinud koosolekust osavõtu töötajale kohustuslikuks ja vormistanud töölähetuse, kuulub sõiduaeg lähetuskohta ja tagasi tööaja hulka ning palgaseaduse § 27 lg 1 p 1 kohaselt makstakse päevaraha nii teeloleku kui ka lähetuskohas viibimise aja eest.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2009

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Klen Laus, advokaadibüroo Ruus & Vabamets advokaat

•• Kas võin töötada oma iga-aastase 28-päevase puhkuse ajal mujal? Mul on juulikuus puhkus ja soovin sel ajal minna Soome koristajaks. Kas mu tööandja saab seda keelata või lisatöö ilmsiks tulekul mind vallandada? Ühtlasi on mu isa praegu mööblifirmast sundpuhkusel ja teda huvitab seesama: kas ta võib sel ajal minna mõneks nädalaks tööle piiri taha? Olen kuulnud ka sellisest variandist, et töötaja võtab oma üsna väikese palgaga töökohalt palgata puhkust ja läheb Soome raha teenima. Mida peab kõikidel neil juhtudel jälgima, et asi oleks juriidiliselt korrektne?

Teise tööandja juures töötamise keeld kehtib avaliku teenistuse seaduse kohaselt üldjuhul ametnike suhtes. Siiski ei keela ei kehtiv Eesti Vabariigi töölepinguseadus ega 1. juulil jõustuv töölepinguseadus töölepingu alusel töötaval isikul töötada väljaspool tööaega, põhipuhkuse või sundpuhkuse ajal teise tööandja juures.

Seadusest tulenevad piirangud mitmel kohal töötamisele sätestab tööaja üldine norm. Nii ei tohi töötaja tööaeg ka mitmel töökohal töötades ületada kokku kaheksa tundi päevas ehk 40 tundi nädalas või ületunnitöö puhul 48 tundi nädalas neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Nimetatud piirang ei keela siiski töötajal täita oma kohustusi tööaja üldist normi arvestamata analoogse võlaõigusliku lepingu alusel. Siiski tuleb lepingupooltel arvestada, et vaidluse korral võib kohus sõlmitud võlaõiguslikku lepingut käsitleda ikkagi töölepinguna.

Lisaks eeltoodule võivad mitmel kohal töötamise piirangud tuleneda töölepingust, kollektiivlepingust või töösisekorra-eeskirjadest.

Samuti kohustub töötaja avaldama tööandjale tõeseid andmeid töösuhtes tähtsust omavate asjaolude kohta, mistõttu tööandjale ebaõigete andmete esitamise korral (nt haiguslehe ajal teisel töökohal töötamise korral) võivad töö-andjal esineda alused töölepingu ülesütlemiseks.

Seega kui ei esine otse seadusest, töölepingust, kollektiivlepingust või töösisekorraeeskirjadest tulenevat keeldu, võib töötaja töötada samal ajal mitme tööandja juures. Ühtlasi tuleb töötajal avaldada tööandjale alati töölepingu seisukohast tähtsust omavate asjaolude kohta tõest informatsiooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium kutsub tasuta seminaride sarjas osalema kõiki huvilisi, kes soovivad kasulikke nõuandeid selle kohta, kuidas tööturul toime tulla. Esimene seminar toimub täna, 8. juunil Tallinnas, nädala jooksul on võimalik seminare külastada eri paigus üle Eesti.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul saab seminaridel nii kasulikke nõuandeid töötajate õiguste kohta kui ka praktilisi näpunäiteid. „Seminaril jagavad eksperdid teadmisi uuest töölepinguseadusest ning praktilisi nõuandeid õigustest, mida teha, et tööd leida, kuidas koostada CVd ja palju muud vajalikku infot,” ütles minister. „Eraldi loeng on pühendatud ettevõtluse alustamisele. Väga oluline on toetada innovaatilisust ja ettevõtlikkust, sest see aitab luua Eestis uusi töökohti ning aidata meie majandus kiiremini tõusule.”

Üritust modereerivad Sass Henno ning Viktorija Ladõnskaja.

Üritust kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Lisainfo:
Tööseminarid toimuvad kõikjal nii eesti kui vene keeles ning osalemine on tasuta.

Seminaride toimumiskohad:
08. juunil Tallinnas Salme kultuurikeskuses
09. juunil Narvas kultuurimajas Rugodiv
10. juunil Tartus Dorpati konverentsikeskuses
11. juunil Valgas kultuuri- ja huvikeskuses
12. juunil Pärnus Strandi konverentsikeskuses

Kõikjal on seminaride algusaeg kell 11.00 ning üritused lõppevad kell 17.00. Tartus toimub lisaks konkursi „Töötuse tont” võitjate autasustamine.

Üritus toimub sotsiaalkampaania „Abiks tööotsijale” raames. Samast projektist on valminud ka vahelehed „Abiks tööotsijale” ja „Tööleht” , brošüür „Tööotsija ABC” ning mitmed teisedki trükised. Lähiajal valmivad tööturul orienteerumisele kaasaaitavad filmiklipid ning DVD.

Seminaride kava: http://www.sm.ee/seminar/kava.html
Vaata ka www.sm.ee/tooabi

Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
+372 62 69 321
+37 56 988110

www.sm.ee