Üksikasjad

Avaldatud: 16 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus

Omavalitsused ei maksa abitöödel rakendatud töötute eest sotsiaalmaksu.

Kuigi Tallinna linnavalitsus on lubanud, et töötutele luuakse 5500 uut töökohta, tuleb täpsustada, et reaalseid töökohti nii palju sel aastal siiski ei looda.

Tallinn pakub töötutele tööd kahel viisil. Esiteks rakendab linn töötuid avalikul tööl. Sel juhul aga inimesega mingit töölepingut ei sõlmita, mistõttu ta jääb ilma ka sotsiaalsetest garantiidest. Avalikul tööl plaanib linn rakendada umbes 500 inimest, teatas linna ettevõtlusameti juht Kairi Teniste.

Ent avalikul tööl võib töötu töötada seaduse järgi üksnes 50 tundi kuus. Linn maksab selle eest 27–35 krooni tunnis, mis teeb kuus 1350–1750 krooni. Sotsiaalmaksu töötu pealt ei maksta.

Samuti tuleb töötul arvestada, et kui ta saab samal ajal ka toimetulekutoetust, siis linna avalikule tööle asudes võib ta selle kaotada. Seda seetõttu, et toimetulekutoetuse arvestamisel peetakse inimese sissetulekuks avalikul tööl osalemise tasu ja selle võrra väheneb toimetulekutoetuse summa. See juhtub seega siis, kui inimese toimetulekutoetus ja eluasemekulud moodustavad kokku suurema summa kui avaliku töö eest saadav tasu.
Tallinn tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku võimaldada töötuid avalikul tööl rakendada kauem, 80 tundi kuus. Seda ministeerium aga ei soosi. „Kui linnal on võimalik neid inimesi pikemalt tööga hõivata, siis võiks need inimesed parem ametlikult tööle võtta,” leidis ministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats, kelle sõnul võiks inimene siis ka näiteks osaajaga töötada, vähemalt on ta korralikult tööle vormistatud. Sel juhul jätkuks ka tema pensionistaaži arvestamine ja töötuskindlustusmaksete maksmine. Selleks peab linn hakkama tema pealt ka sotsiaalmaksu tasuma.

Teiseks plaanib linn luua töötutele nn sotsiaalseid töökohti – sel juhul on juba tegemist tõesti tõelise töökohaga. „Kõigi töötutega sõlmitakse tööleping vastavalt töölepinguseadusele,” kinnitas Kairi Teniste. Kuid neid kohti hakatakse looma juunis ja siis luuakse sada kohta. Alles tänavu sügisest on kavas juurde luua veel 900. Uued töökohad luuakse Tallinna autobussikoondises ja trammi- ja trollibussikoondises. „Lisaks hakkab linn alates 1. juunist toetama ka eraettevõtteid, kes loovad sotsiaalseid töökohti ja võtavad tööle Tallinna elanikke, kes on jäänud töötuks,” lisas Teniste. Töötasu on sotsiaalsetel töökohtadel vähemalt 4350 krooni ehk praegune miinimumpalk.

Selguse mõttes olgu öeldud, et linna reklaamitud lubadus luua 5500 uut töökohta ei ole mõeldud siiski lähiajal elluviimiseks, vaid see peaks realiseeruma alles kahe aasta pärast.

Riik sotsiaalseid töökohti looma ei hakka

Küsimusele, kas riigil on üldse kunagi kavas ka sotsiaalseid töökohti luua, vastas sotsiaalministeerium kõigepealt, et see on majandusministeeriumi rida, too ütles jälle, et ikka sotsiaalministeeriumi rida.
„Sotsiaalsete töökohtade loomise mõistlikkus on üldse küsitav, sest see koormab riiki, see tähendab maksumaksjat liigselt, kuna on kallis ega ole pikas perspektiivis efektiivne,” vastas lõpuks sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna peaspetsialist Kerstin Peterson. Ehk riigi vastus on: sotsiaalseid töökohti ei ole kavas luua. See on ministeeriumi hinnangul kohalike omavalitsuste kohustus.

„Majandusministeerium tegeleb nõudluse poole suurendamisega, anname stardiabi alustavatele ettevõtetele, eksporditoetusi ja teisi ettevõtlust arendavaid meetmeid toetame,” selgitas majandusministeeriumi kõneisik Kunnar Kukk, kuidas nemad aitavad töötutele tööd leida.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2009

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Sotsiaalministeerium korraldab kuu aja jooksul sotsiaalkampaania «Abiks tööotsijale», mille eesmärgiks on teadlikkuse tõstmine tööturuteenustest.

Sotsiaalministeeriumi teavituse peaspetsialist Marge Sassi rääkis tänasel pressikonverentsil, et kampaania on suunatud eelkõige töötutele, aga ka kõigile koondamisohus töötajatele ja kõigile neile, kes oma praeguse olukorraga mingil põhjusel rahul ei ole ja sooviksid uut tööd.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel hiljuti läbi viidud uuringust tuli välja, et inimesed ei ole väga teadlikud sellest, mis kaasneb omal soovil töölt lahkumisega. Lisaks ei ole inimesed Sassi sõnul päris täpselt teadlikud ka sellest, mida pakub riik - millisei toetusi, millised teenuseid. «Ja selleks on see projekt ellu kutsutud, et teadlikkust tõsta,» märkis ta.

Kampaania toimub kuu aja jooksul üle Eesti eesti ja vene keeles. Kampaania eelarve on Sassi sõnul 1,7 miljonit krooni ning tegemist on Euroopa Liidu struktuurifondide eelmise perioodi ülejäägiga, mis nüüd käiku lastakse.

Eelmisel kuul ilmus sotsiaalministeeriumil juba ajalehtede vahel vaheleht «Abiks tööotsijale», projekti raames kuulutati välja konkurss tudengitele ja õpilastele ning sotsiaalministeeriumi kodulehel avati tööabi alajaotus, mis pidevalt täiene.

Reklaamiagentuuriga koostöös on nüüd loodud ka reklaamikampaania, mis läheb käiku järgmisest nädalast. Vahetult enne jaanipäeva, kui kampaania on läbi, testitakse kampaania märgatavust ja teadlikkuse tõusu.

Lisaks reklaamile, artiklitele, vahelehtedele, trükistele ning raadio- ja telesaadetele on sotsiaalkampaania osaks ka avalike ürituste sari tööturuteenuste teemal.

Viies maakonnakeskuses toimuval tööseminari-nimelisel üritusel räägitakse Sassi sõnul puust ja punaselt kõigest, mis puudutab seda olukorda, kui inimene on tööst ilmajäämise ohus, samuti ka kõigest sellest, mida töötu saab ise ette võtta. Muu hulgas õpetatakse näiteks CV-d koostama.

Toimetas: Marina Lohk

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Mirko Ojakivi

Aeg uue töölepingu­seadusega kaasnevate hüvitiste muutmiseks hakkab otsa saama.

Valitsusliidu poliitikutest koosnev töörühm vaagis eile taas mitme tunni vältel, kuidas säästa töötukassa reserve, kuid nagu kahel varasemal päeval ei jõutud ka eile kõiki pooli täielikult rahuldava tulemuseni. Kuid suure tõenäosusega liigutakse kompromissi poole, mis säilitab nii töötuskindlustushüvitise määrade ja liikide ning tööandja makstavate koondamishüvitiste suhtes praegusega sarnase olukorra.

Koondatava inimese jaoks tähendaks taoline kompromiss seda, et ka pärast 1. juulit saab ta tööandjalt vähemalt kahe kuu koondamishüvitise ja järgneva kaheksa kuu jooksul töötukassast töötuskindlustushüvitist praegu kehtivate määrade järgi.

Kirjeldatud kokkulepe pole siiski veel kindel. Töörühma liige, sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles näiteks, et midagi positiivset eilsel kohtumisel ei toimunud. Kuid töörühmas Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) esindava Ken-Marti Vaheri hinnangul liigutakse kokkuleppele üha lähemale.

„Töörühmas valitseb selge arusaam, et praegusel kujul uut töölepinguseadust jõustada ei saa, sest see viiks töötukassa pankrotti. Ka leppisime kokku, et täiendavat töötuskindlustuse maksetõusu ei tule,” selgitas Vaher.

Sotsiaaldemokraadid on siiski endiselt seisukohal, et mõistlik oleks tõsta töötuskindlustuse maksemäär neljale protsendile. „Ka ametiühingud ja tööandjate keskliit toetavad töötuskindlustusmakse tõstmist, kuid mõningad meie partnerid ei taha maksutõusust kuuldagi,” selgitas Nestor.

Peamiselt on täiendava maksutõusu vastu IRL. Vaheri sõnul tähendaks täiendav maksutõus automaatselt, et tööpuudus suureneks Eestis veelgi. „Mulle tundub, et ka meie koalitsioonipartnerid said aru, et täiendavat töötuskindlustusmakse tõusu ei tule. Ma arvan, et selles suhtes suutsime kokkuleppe saavutada,” märkis Vaher.

Kolme koalitsiooni erakonna esindajatest koosnev komisjon jätkab töölepinguseaduse ja sellega kaasnevate õigusaktide muutmist vajaduse korral juba täna, sest kokkuleppele jõudmiseks jääb aega ühe vähemaks. Nestori sõnul tuleb vajalikud seadusemuudatused välja töötada tuleva nädala alguseks, et valitsus saaks need muudatused heaks kiita juba tuleva nädala neljapäeval.

Aega on mõned päevad

Vaheri sõnul ei pruugi riigikogu jõuda sõlmitavas lepingus kirja saavaid seadusemuudatusi heaks kiita, kui need esitatakse riigikogule arutamiseks hiljem kui 21. mail. Nimelt peab peale riigikogu seadusemuudatused välja kuulutama president ja need peavad jõustumiseks ilmuma ka Riigi Teatajas.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur rääkis veel eelmisel nädalal Eesti Päevalehele, et taoline variant, et 1. juulil jõuaks jõustuda selgelt riigile üle jõu käiv töötuskindlustuste pakett, oleks riigile kõige halvem variant. „Minu arvates poleks korrektne inimestele maksta mingi perioodi jooksul kõrgemat toetust ja siis see ühel hetkel ära võtta,” rääkis Pevkur.

Andrus Ansip: maksetõusu me lubada ei saa

•• Peaminister Andrus Ansip rääkis eilsel valitsuse pressikonverentsil, et Eesti peab olema valmis veelgi suuremaks tööpuuduseks ja töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb hüvitiste määrad üle vaadata.

•• Ansipi andmetel näitavad kõige halvemad stsenaariumid, et uut töölepinguseadust jõustades oleks töötukassa reservid järgmisel aastal otsas ja aasta lõpuks oleks töötukassa neli miljardi krooniga miinuses.

•• Ansipi arvutuste kohaselt peaks töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks hüvitiste kärpimatajätmise puhul olema töötuskindlustuse maksemäär 10,5 protsenti. „See on Eesti konkurentsivõime hävitamine. Me ei saa seda endale lubada,” lisas peaminister.

•• Peale selle pole Ansipi hinnangul õiglane suurendada töötuskindlustushüvitisi olukorras, kus kõik peavad millestki loobuma. „Miks siis on ühiskonnas üks sotsiaalne rühm, kelle olukord peab paranema, kelle sissetulekud peavad kriisiajal suurenema? See pole õiglane.”

Üksikasjad

Avaldatud: 14 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Toimetaja: Kerttu Kaldoja

Koalitsioonierakondade esindajatest moodustatud töölepinguseaduse komisjon ei jõudnud ka eile seaduse osas lahenduseni ning kohtub täna enne valitsuskabineti istungit kolmandat korda.

Komisjoni liige, sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et palusid töötukassalt protsendi täpsusega arvutusi, et teada saada, milline mõju tulevastel otsustel võib olla.

„Hetkel on veel vara öelda, mis tulemus võiks olla,“ selgitas ta, kuid lisas, et kahes asjas ollakse siiski üksmeelel. Esiteks soovitakse 1. juulist siiski töölepinguseaduse põhiosa jõustada ning teiseks on kindel, et töötukassa vabade ressursside maht peab olema piisavalt suur toimimaks ka järgmisel aastal

Peaminister Andrus Ansipi sõnul peavad läbirääkimised jõudma kõiki osapooli rahuldava tulemuseni. „See on üks väga suur katsumus, mis valitsusel ees seisab,“ sõnas ta. Ansipi arvates tähendaks töötuskindlustusmakse määra uus tõus vaid jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmist, kuna seadus peab arvestama riskistsenaariumitega ning töötama ka ajal, kui tööpuudus tõuseb näiteks 16 protsendini või veel rohkem.

„Kindlasti hüvitiste määrasid tuleb korrigeerida, muud võimalust ma ei näe,“ rääkis peaminister ning arvas, et maksemäära tõstmine hävitaks ka Eesti konkurentsivõime.

Siiski ei tähenda see, et valitsus ütleks maksemäära kergitamisele nelja protsendini kindla ei. Ansipi sõnul ei saa ta sellist võimalust välistada, kuigi kinnitas, et ei ole maksutõusuga mingil juhul nõus olukorras, kus hüvitiste osa jääb üle vaatamata.

„Ma ei ole nõus pistma pead jaanalinnu kombel liiva alla, et jah, neli protsenti aitab meid aegade hämaruseni. Näeme ju, et ei aita,“ selgitas peaminister, kelle sõnul ei ole maksutõus kriisi ajal kindlasti õige lahendus.

Sotsid kompromissiks valmis

Siseminister ja sotsiaaldemokraatide esimees Jüri Pihl kinnitas et kui kellegi väitel ei ole sotsid kompromissiks valmis, siis see ei vasta tõele.

Pihli sõnul oleks tõesti üheks variandiks maksude tõstmine, kuid kui koalitsioonipartnerid sellega nõus pole, on selge, et tuleb minna hüvitiste kallale.

Hüvitisi tuleb aga siseministri arvates vähendada mõlemalt poolelt, nii tööandjatelt kui ka -võtjatelt.

„Las komisjon arutab seda. Mina sain aru, et seal on mingid uued arengud toimunud,“ avaldas Pihl.