Artiklid

Töötuskindlustusmaks tõuseb kolme protsendini, otsustas töötukassa nõukogu äsja.

Seega hakkavad inimesed maksma 2 ja tööandjad 1 protsendi palgast.

Teise teemana oli päevakorral töötukassa vahendite kokkuhoid ehk siis lubatud hüvitiste kärpimine.

«Revolutsiooni ei tule, usun, et kolmeprotsendine maksumäär peaks kõiki osapooli rahuldama,» arvas sotsiaalminister Hanno Pevkur enne nõukogu koosoleku algust.

Ametiühingute ja tööandjate keskliidu juhid alustasid omavahelisi konsultatsioone juba hommikul kell 8, sest eelmisel nädalal toimunud konsultatsioonidel ei sündinud kokkulepet.

Ametiühingujuht Harri Taliga on pakkunud, et töötuskindlustusmaks võiks olla 3,7 protsenti. Tööandjate keskliit oleks sellega nõus, aga tingimusel, et tööandja osa ei kasva üle 1 protsendi töötuskindlustusmaksust.
3,7-protsendine maks jaguneks nii, et 2,5 maksaks tööinimene oma palgast ja 1,2 lisaks tööandja.
Praegu on maksumäär 0,9. Seaduses lubatud lagi on 3.

Andrus Karnau

Virge Lahe

Rahandusministeeriumi asekantsler Veiko Tali ütles, et seitsmekuuline täielik sissemaksete peatmine teise pensionsambasse tähendab ajutiselt 2protsendist palgalisa alates 1. juunist kuni aasta lõpuni.

"Seitse kuud on kõigile vahepeatus," rääkis Tali sellest, et alates 1. juunist kuni selle aasta lõpuni peatatakse nii teise sambaga liitunute kui ka riigi sissemaksed, mis tähendab, et vabanevad 2 protsenti lisanduvad palgale. "Inimesed, võtke rahulikult!" soovitas Tali.

Ministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste põhjendas otsust sellega, et maksete jätkamise avalduste süsteemi ei jõuta enne üles ehitada. "Tehniline köögipool on päris muljetavaldav," nentis ta.

Sissemaksete jätkamise avaldusi saab sel nädalal riigikokku jõudva eelnõu järgi tegema hakata kas pangas või Eesti väärtpaberite keskregistris oktoobris-novembris. Need, kes soovivad sarnaselt riigiga sissemaksed teise sambasse peatada, selleks avaldust tegema ei pea. Ministeerium prognoosib, et 25% senistest liitujatest jätkab sissemakseid, kus 2% on inimese osa ja riik midagi ei lisa. "Väga tõenäoliselt jääb see allapoole," uskus Tali.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4292/uud_uudidx_429202.html
(originaalartikli viitelt).


Alates tänasest, 20. aprillist töötab Tallinnas neli töövaidluskomisjoni. Sotsiaalminister Hanno Pevkur allkirjastas märtsi lõpus määruse, millega loodi Tallinnasse täiendav töövaidluskomisjon.

Hanno Pevkuri sõnul on tööturul toimuv suurendanud ka töövaidluste arvu ja seda eriti Tallinnas. „Neljanda komisjoni lisandumine muudab töösuhte osapoolte õiguste kaitse kiiremini kättesaadavaks neile, kes seda vajavad”, lisas Pevkur.

Uus töövaidluskomisjon asub koos teiste Tallinna töövaidluskomisjonidega aadressil Kuhlbarsi 1. Avalduste vastuvõtt ja dokumentide esitamine toimub esmaspäevast neljapäevani kell 9.00-16.30 ja reedel kell 9.00-15.30.

Eestis tegutseb täna 11 töövaidluskomisjoni, neli neist Tallinnas.

Töövaidluskomisjonis lahendatakse tööandja ja töötaja vahel töösuhteid reguleeriva õigusakti, haldusakti või tööandja kehtestatud eeskirja kohaldamisel tekkinud lahkarvamusi. Töövaidluskomisjon on reeglina kolmeliikmeline.


Lisainformatsioon:
Heidi Vilu
Teabeosakonna juhataja
Tööinspektsioon
Tel. 626 9407

www.ti.ee


Jana Zdanovitš
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135

Katre Pilvinski

Ettevõtted, keda ei ähvarda sulgemisoht, muudavad oma tööd efektiivsemaks tööaja lühendamisega, näiteks on seda teed läinud Sampo Pank.

"Efektiivsuse nimel personalikulusid vähendades on oht teha valesid otsuseid, näiteks koondada liiga palju töötajaid, kelle kompetentsist hiljem suurt puudust tundma hakkame," selgitas Sampo Panga personalidirektor Liina Oks, miks valiti tööaja lühendamise tee.

Oks tunnistas, et seoses töömahu vähenemisega sõlmiti märtsi keskpaigas tööaja lühendamise kokkuleppe paarikümne töötajaga.

"Väga paljud Eesti ettevõtted on läinud seda teed, et langetanud töötajatel lihtsalt palka, kuid jätnud tööaja samaks. Meie aga valisime tee, kus töötaja palga vähenemisega vähenes proportsionaalselt ka töötaja tööaeg. Kindlasti on selline teguviis aus ja tänast Eesti praktikat arvestades pisut enam töötaja kui tööandja huvides," rääkis Oks.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4292/uud_uudidx_429205.html
(originaalartikli viitelt).

Vabade töökäte arvu kasv võimaldab tööandjatel töötajaid varasemast hoolikamalt valida nind seetõttu on aastatagusega võrreldes oluliselt tõusnud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töösuhte lõpetamiste osakaal.

Kui eelmise aasta esimeses kvartalis lõpetati suurim osa (1916) töösuhetest töötajate algatusel, millele järgnesid koondamised (1418), poolte kokkuleppel (864) ja tähtajalise lepingu tähtaja kättejõudmise tõttu lõpetamised (813), siis sellel aastal on olukord teistsugune.

Kõige enam on töösuhte lõpetamise põhjuseks olnud koondamised (6928), millele järgnesid tähtajalised lepingud (4155), töötaja algatusel (3902) ja poolte kokkuleppel (2527) töösuhte lõpetamine.

Olulise erinevusena tõi sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste tänasel pressikonverentsil välja töölt vabastamise katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu: kui aasta tagasi oli selliseid juhtumeid töötuks jäänute seas esimeses kvartalis vaid 28, siis tänavu samal ajal juba 1290.

Jõgiste sõnul näitab see, et tööandjad saavad praegu varasemaga võrreldes palju rohkem töötajaid valida.

Marina Lohk