Üksikasjad

Avaldatud: 21 april 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kristiina Viiron

Pi­kalt tööst ee­mal ol­nud saa­vad har­ju­tus­kes­kus­tes töö­te­ge­mist õppi­da.

Kop­lis Li­na tä­na­va kat­la­ma­jas käib vii­ma­se lih­vi and­mi­ne uue­le töö­har­ju­tus­kes­ku­se­le, kus kaua tööst ee­mal ol­nud ini­me­sed hak­ka­vad tegema prak­ti­li­si töid. Nei­le, kes on pi­kalt ela­nud il­ma et iga ar­gip­äev al­gaks töö­le tõtta­mi­se­ga, po­le töö su­gu­gi isee­ne­sestmõis­te­tav te­ge­vus. Sa­ge­li tu­leb suht­le­mist­ki uues­ti ko­ba­mi­si õppi­ma ha­ka­ta. Et sel­li­sed ini­me­sed ühel päe­val jäl­le töö- ja ta­vael­lu naa­sek­sid, on neil võima­lik käia töö­har­ju­tus­kes­kus­tes sõna ot­se­ses mõttes töö­te­ge­mist har­ju­ta­mas.

Li­na tä­na­va ma­ja on Põhja-Tal­lin­nas asu­va har­ju­tus­kes­ku­se tei­ne hoo­ne. Esi­me­ses, Ala­si 6 asu­vas ma­jas saa­vad töö­har­ju­tus­kur­sus­tel käi­vad töö­tud süüa, sot­siaal­set ja psühho­loo­gi­list nõus­ta­mist vms.

Kat­la­ma­jast ümber­ko­hen­da­tud hoo­nes on ole­mas nii me­tal­li- kui ka pui­dutöö­pin­gid, puu­de lõhku­mi­seks va­ja­li­kud sead­med ja sa­vitöö­ko­da. Ma­jast ei puu­du ka duširuu­mid, kus end pä­rast töö­te­ge­mist puh­taks pes­ta.

Uue elu poole

Kes­ku­se tööd kor­ral­da­va MTÜ Pro Ci­vi­ta­se juht Tiit Ol­lin mär­gib, et ma­ja kor­raspi­da­mi­ne­gi on töö­tu­te üle­san­ne, sa­mu­ti pa­nid me­hed pal­ga­lis­te ehi­ta­ja­te kõrvalt käed külge kat­la­ma­ja ümbe­re­hi­tustöö­del.

Töö­har­ju­tu­se päev kul­geb ühel päe­val ka­hes ma­jas kor­ra­ga ka­he töög­ru­pi­ga (á 20 ini­mest), kel­lest üks alus­tas veeb­rua­ris, tei­ne märt­sis. Hom­mik al­gab Ala­si tä­na­va ma­jas – kel va­ja, kõne­leb psühho­loo­gi või sot­siaalnõus­ta­ja­ga. Võlanõus­ta­ja­gi abi ku­lub siin­se­te­le ini­mes­te­le, kel­lest lõvio­sa on me­hed, iga­ti ära. „Pal­ju­del on pan­gaar­ved ares­ti­tud, mit­mel on tek­ki­nud võlad jä­nest sõites,” sel­gi­tab Tiit Ol­lin. Mõne­le on tul­nud ai­da­ta mu­ret­se­da uu­si isi­kut tõen­da­vaid do­ku­men­te. Päe­va la­hu­ta­ma­tuks osaks on soe lõunasöök – va­hel­du­mi­si supp ja praad. Mõne­le on­gi see ai­nus söö­gi­kord päe­vas, ja kui­gi reeg­lid näe­vad et­te, et pur­jusp­äi kes­kus­se tul­la ei to­hi, ei ja­gu Ol­li­nil südant kel­le­le­gi söö­ki kee­la­ta.

Nii eri­nev na­gu on mees­te taust, nõnda on lood ka töö­te­ge­mi­se ja el­lu­suh­tu­mi­se­ga. Kõigist ei saa­gi as­ja ja nad kao­vad nel­ja tuu­le poo­le kur­sust lõpe­ta­ma­ta­gi. Tei­sed saa­vad, kes roh­kem, kes vä­hem, ree pea­le ta­ga­si. Kas aga ka töö­le, see on prae­gu­ses ma­jan­du­so­lu­kor­ras üpris ka­hel­dav. Su­vis­test töö­har­ju­ta­ja­test, ke­da oli kok­ku 62, sai ja läks töö­le seit­se. Tö­öand­ja juu­res tu­leb ju kõigi teis­te kan­di­daa­ti­de­ga üht­moo­di kon­ku­ree­ri­da.

Need, kes kur­sust lä­bi­des veel ta­vael­lu ja töö­le naas­ta ei suu­da, kuid loo­tust sel­leks siis­ki on, saa­vad kes­ku­ses käia ka kaks kur­sust jär­jest, kok­ku pool aas­tat. Kes on kur­sus­te lõpus kin­del, et te­ma edas­pi­di­ne elu tä­hen­dab töölk­äi­mist, sel on võima­lik saa­da ka töö­tu­rua­me­ti kau­du koo­li­tust. Ideaa­lis lõpeb ja­da püsi­va töö­ko­ha­ga. Us­ku­ma peab!

„Loo­tus su­reb vii­ma­se­na!” kin­ni­tab ul­jalt väi­ke­se­kas­vu­li­ne, aga kä­be­da ole­mi­se­ga Jev­ge­ni (57). Aga­ralt as­kel­dab ta puid saa­gi­da – see on üks har­ju­tus-töö­dest. Püsi­val tööl po­le mees am­mu käi­nud ja ar­vab, et ega te­da va­nu­se tõttu enam võtta ta­he­ta­gi. Aga ta­haks küll püsi­valt tööd te­ha – kor­te­reid re­mon­ti­da. „Kõike ja­gub!” lööb mees käe­ga küsi­mu­se­le, kas te­da ka võlad pit­si­ta­vad. „Loo­da­me, et lä­heb pa­re­maks!”

See­vas­tu 40-aas­ta­ne, iga­ti vii­sa­ka ja hoo­lit­se­tud vä­li­mu­se­ga Oleg ei suu­da hel­ges­se tu­le­vik­ku us­ku­da. „Kind­las­ti lä­hen õppi­ma, aga rää­gi­tak­se, et saab ras­kelt,” mär­gib ta. Te­ma­gi on võl-ga­de­ga kim­pus: ali­men­did on maks­ma­ta, sest kui töö ot­sa sai, pol­nud sel­leks ra­ha. Ole­gi saa­tus sar­na­neb prae­gu pal­ju­de mees­te oma­ga – ta töö­tas ehi­tu­sel.

Keskused kõikjal Eestis

•• Erinevaid kohti, kus püütakse töötuid ja heitunuid tagasi tavaellu tuua, on Eestis 50-60 ringis.

•• Pikaajaliste töötutega tegelevad ka mittetulundusühingud, kes saavad selleks raha erinevatest projektidest. Näiteks Kopli tööharjutuskeskust, k.a rajamist on rahastanud Euroopa Sotsiaalfond ja Tallinna linnavalitsus.

•• Jõgevamaale Voorele on suur töötute aktiviseerimiskeskus loodud viie valla koostöös. Haapsalus võtab pikaaegseid töötuid ja ka ilma elukohata inimesi oma hoolde Haapsalu tööotsijate ühing.

•• Euroopa struktuurifondide raha abil luuakse tänavu neli uut tööharjutuskeskust Tabiveres, Kohtla-Järvel, Palamusel ja Palal.

•• Mõnel õnnestub kohe pärast kursust tööle saada, mõni läheb edasi koolitusele ja siis tööle. Kõik kursuslased tavaellu ei naasegi.

Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel ütles, et kui 3 protsendi suurune töötuskindlustuse maksemäär jõustub 1. juunist, nagu täna kokku lepiti ja hüvitisi ei muudeta, tuleb sügisel uuesti arutada maksemäära tõstmist uuest aastast.

Mil määral see 3 protsenti, milleni töötukassa nõukogu täna otsustas töötuskindlustuse maksemäära tõsta, rahuldab?
Kahjuks ei kata see vajadusi. Täna on selge, et arutelusid sel teemal tuleb jätkata ja maksemäära edasiseks tõstmiseks tuleb seadust muuta. Ka hüvitiste kärpimine nõuab seaduse muutmist.

Kui juunist tõusevad maksemäärad kolme protsendini ja kui hüvitisi ei muudeta, peaks 2010. aastast tõstma kindlasti maksemäära ja kokku võiks see siis ulatuda üle 5 protsendi. Juhatus tegi nõukogule ettepaneku hoida eelmisel aastal kokku lepitud tasakaalu paindlikkuse ja kaitstuse vahel. See tähendab ka planeeritud kõrgemate hüvitiste maksmist, mis meie hinnangul on põhjendatud.

Palju vastakaid arvamusi on tekitanud uues töölepinguseaduses sisalduvad hüvitised vabatahtlikult ehk tööandja algatusel töölt lahkumise korral. Töötuskindlustus on eelkõige mõeldud ikka endast sõltumatu töökaotuse puhuks. Oma soovil ja kokkuleppel töölt lahkumise hüvitamisega kaasneks riske, mida me ei oska ette näha. Tänases majandusolukorras pole mõistlik sellega katsetada. Seetõttu tegime ettepaneku lükata uue töölepinguseaduse selle punkti jõustamine edasi aastani 2013. Selles osas oleme kokkuleppele üsna lähedal.

Kui kehv töötukassa rahaline seis siis on? Mis juhtuks, kui midagi ette ei võetaks? Töötukassal on ju ka reserve.
Aasta lõpus oli meil reservi 2,9 miljardit krooni ja täna me seda juba kulutame. Kui 1. juunist maksemäärad tõuseks, nagu täna kokku leppisime, siis oleks selle aasta kulu 3,6 miljardit krooni. Mis tähendab, et netovara oleks meil aasta lõpuks järel ainult 700 miljonit krooni. Tuleva aasta väljamakse on 4,4 miljardit krooni. Järelikult pole muud teed, kui maksemäärasid täiendavalt tõsta.

Mida vastata inimesele, kes küsib, miks peab tema oma tööga ülal pidama neid, kes midagi ei tee?
Töötuskindlustus on ravi- ja pensionikindlustuse kõrval üks väga oluline sotsiaalne kaitse. Mina julgen küll öelda, et keegi pole töötuks jäämise eest kaitstud. Tegelikult kindlustab selle kohustusliku kindlustussüsteemi kaudu igaüks iseenda tulevikku. Täna see enam nii ei ole, et tööta jäävad ainult kehvemad. Muide, meil on praegu töötute hulgas 17 protsenti kesk- ja tipptaseme juhte.

Sirje Niitra

Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2009

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Töötukassa võtab suureneva töömahuga toimetulekuks üle Eesti juurde 100 töötajat ja pikendab lahtiolekuaegu, suurem osa personalist on tänaseks olemas.

Sajast töötajast, mille võrra töötukassa nõukogu andis juhatusele nõusoleku personali suurendada, on osa vanad töötajad ja osa konkursiga võetud uued. Kokkuvõttes uueneb töötajaskond kolmandiku võrra.

«Praegu tuleb ühe konsultandi kohta 700-800 inimest kuus ja see meenutab pigem konveierit,» nentis töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

4. maist, mil senise tööturuameti ja töötukassa asemele tekib ühtne töötukassa, on kavas pikendada ka kontorite lahtiolekuaegu ja renoveerida mõningaid praegu kehvas korras rendiruume.

Paaveli sõnul on liitmise eesmärk parandada teenuse kättesaadavust ja tõsta selle kvaliteeti. Nüüd hakkab üksja sama asutus pakkuma nii tööotsinguid toetavaid meetmeid kui hüvitisi maksma.

Muutuste käigus tahab amet loobuda liigsest bürokraatiast ja uuendada oma vananenud infosüsteemi nii dokumendihalduses kui klienditeeninduses.

Kui 2008. aastal oli administratiivkulu ühe registreeritud töötu kohta 5500 krooni, siis tulevikus peaks see jääma 2500 krooni piiresse. Esialgu tuleb aga Paaveli sõnul teha uue süsteemi käivitamiseks hulk ühekordseid kulutusi.

Sirje Niitra

Üksikasjad

Avaldatud: 20 april 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Esmaspäeval otsustas töötukassa nõukogu tõsta töötuskindlustusmaksu kolme protsendini juba selle aasta 1. juunist, töötukassa väljamaksete kärbete üle vaidlused aga veel jätkuvad.

«Kui valitsus kinnitab meie otsuse ja töötuskindlustusmaks tõuseb, siis sel aastal töötukassa miinusesse ei lähe,» lausus sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Varem oli teada, et töötuskindlustusmaks tõuseb 1. juulist 0,9 protsendilt 1,5 protsendile.

«Tööandjate keskliidu ja ametiühingute esindajatel olid jalad kõvasti maas ja kumbki ei liikunud kuhugi poole,» iseloomustas Pevkur õhkkonda töötukassa nõukogu koosolekul.

Pevkuri sõnul pole maksutõusust hoolimata pääsu 1. juulist jõustuvas uues töölepinguseaduses lubatud senisest palju suuremate hüvitiste kärpest.

Kõige suurema löögi all on lubadus hakata maksma hüvitist omal soovil töölt lahkunuile. Pevkur märkis, et ametiühinguliidrid on nõus kaaluma selle hüvitise liigi edasi lükkamist kuni 2013. aastani. 1. juulist peaks omal soovil ja poolte kokkuleppel töölt lahkunud hakkama saama hüvitist 40 protsenti keskmisest palgast. Seda lubadust on tööandjate esindajad ka kõige teravamalt kritiseerinud.

Pevkur märkis, et pakkus pooltele kompromissina, et hüvitiste suurused oleks 1. juulist pisut väiksemad ja tööandjad vastutasuks oleks nõus maksma omalt poolt rohkem koondamishüvitisi. Uus seadus nimelt ütleb, et tööandja maksab omast taskust ainult ühe kuu koondamisraha, ülejäänu tuleb töötukassast.
Hüvitise määrad tõusevad samuti 50-lt 70-le esimesel 100 päeval. Ja sealt edasi 40-lt 50-le protsendile keskmisest töötasust.
Aga nagu märgitud, siis hoolimata juba täna varavalges alanud konsultatsioonidest, kokkulepet selles osas ei tulnud.

Valitsus külmutas 1. juunist maksed teise pensionisambasse, mistõttu inimeste palgad maksutõusu tõttu otseselt väheneda ei tohiks. Küll kasvab tööandjate maksukoormus, kes peavad 0,3 asemel 1 protsendi brutopalgast töötukassasse maksma.

Eesti Töötukassa nõukogu esimehe Harri Taliga sõnul oli tänase otsuse langetamine möödapääsmatu, arvestades registreeritud töötute arvu pidevat suurenemist. «Et seadus kohustab töötukassat maksma hüvitisi kõigile töötutele, kellel on selleks õigus, peab vajalik raha laekuma töötuskindlustusmaksetest,» lisas Taliga.

Andrus Karnau