Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Rahandusministeerium

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, mis reguleerib töölähetuse kulude hüvitiste maksmist, sätestab välislähetuse päevaraha piirmäärad ning nende maksmise korra.

Eelnõu algatamine on tingitud uue töölepingu seaduse jõustumisest 1. juulil 2009. Uue määruse koostamisel on valdavalt üle võetud praegu kehtiva valitsuse määruse põhimõtteid, mida on tehniliselt korrastatud.

Sisuline erinevus puudutab riigisisest lähetust, kuna uue töölepingu seaduse kohaselt pole tööandjal enam kohustust maksta selle eest päevaraha. Lisaks on eelnõust välja jäetud majutuskulude miinimummäärad ning piirang nn muudele kuludele, mis olid välislähetuse puhul maksuvabad vaid 35 protsendi ulatuses päevaraha summast.

Nimetatud määrusega seonduvalt saatis rahandusministeerium kooskõlastusringile ka teise määruse eelnõu, mis puudutab teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise korda. Teenistuslähetusi reguleerivasse korda tehakse töölähetustega sarnased päevaraha ja lähetuskulusid puudutavad muudatused.

Eelnõude koostamisel tehti koostööd Sotsiaalministeeriumiga, Ametiühingute Keskliiduga, Tööandjate Keskliiduga, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooniga ja Kaubandus-Tööstuskojaga.

Töölähetuste määruse eenõu: http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=254551
Teenistuslähetuse määruse eelnõu: http://eoigus.just.ee/?act=10&subact=1&ESILEHT_W=254541

Lugupidamisega

Annika Vilu
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3491
gsm 50 19602
e-post:

Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2009

• TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis et­te val­mis­ta­tud sea­du­seelnõuga jä­taks riik ini­mes­te­le tu­lu­mak­su ta­gas­ta­ma­ta las­teaia­mak­sult ja täis­kas­va­nu­te va­ba­ha­ri­dus­li­ke koo­li­tus­te ku­lu­delt.

Sa­mal ajal soo­vi­vad koos­ta­jad eri­soo­dus­tus­mak­sust va­bas­ta­da ot­se­selt tööks va­ja­li­ku ta­se­meõppe, mil­le eest mak­sab tö­öand­ja.

„P­rae­gu on prob­leem mak­su­soo­dus­tu­se sih­tots­tar­bes,” ütles rii­gi­ko­gu ra­han­dus­ko­mis­jo­ni esi­mees Jürgen Li­gi, kel­le sõnul on mak­su­va­bas­tu­sed laia­li val­gu­nud. „Po­le mõtet su­va­list ho­bi­koo­li­tust toe­ta­da, kui rii­gil on ra­ha puu­du. Märt­sis oli eba­nor­maal­ne seis, kus riik mak­sis tu­lu­mak­su ta­ga­si roh­kem, kui se­da lae­kus.

”Las­teaia­mak­su soo­dus­tu­sest rää­ki­des mär­kis ta, et õigem oleks las­teae­du do­tee­ri­da ot­se, mit­te te­ha se­da üksi­ki­si­ku­te mak­su­va­bas­tu­se kau­du.

Tei­salt tõi Li­gi esi­le, et et­tevõtted saa­vad edas­pi­di ta­su­da ka oma töö­ta­ja­te­le pa­ku­ta­va töö­ga seo­tud ta­se­me­koo­li­tu­se eest. „An­na­me sea­du­se­ga pi­gem juur­de. Siin on küsi­mus sa­da­des mil­jo­ni­tes kroo­ni­des, mi­da et­tevõtted sääs­ta­vad,” sõnas ta.

Li­gi hin­nan­gul ei to­hiks väi­ke mak­su­soo­dus­tus ini­mes­te­le nii olu­li­ne ol­la. Et aga soo­dus­tu­se saa­jaid on pal­ju, teeb see rii­gi jaoks kok­ku suu­re sum­ma.

Ra­han­dus­mi­nis­tee­rium ei võtnud ei­le eelnõu teks­ti omaks. „Eelnõu po­le veel mei­le jõud­nud ja muu­da­tus po­le meie väl­jatöö­ta­tud,” tea­tas mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja An­ni­ka Vi­lu.

Ku­na aga Jürgen Li­gi vii­tas aja­kir­ja­ni­ku­ga ves­tel­des mi­nis­tee­riu­mi mak­su­po­lii­ti­ka osa­kon­na ju­ha­ta­ja­le Lem­mi Oro­le ning ka teks­tis en­das on kir­jas, et muu­da­tu­sed sõnas­ta­sid Elo ja Oro (ilm­selt mak­su­po­lii­ti­ka osa­kon­na nõunik Elo Hau­gas ja osa­kon­na­ju­ha­ta­ja Lem­mi Oro – toim), on loo­tust, et mi­nis­tee­rium ka­va lä­hia­jal siis­ki kom­men­tee­rib.Täna hommikul kinnitas rahandusministeerium veel kord, et tegu ei ole nende eelnõuga, väites, et muudatused algatas kas riigikogu rahanduskomisjon või Reformierakond. "Maksupoliitika osakonnaga on küll ühendust võetud üksikute eelnõud puudutavate punktide osas, kuid eelnõu tervikteksti pole me näinud," väitis Annika Vilu.

Ha­ri­dus­mi­nis­ter Tõnis Lu­kas aval­das kaua oo­da­tud tö­öand­jai­le teh­ta­va soo­dus­tu­se üle sii­rast hea­meelt, ent teis­te et­te­pa­ne­ku­te suh­tes oli skep­ti­li­ne. „Kõik oo­ta­vad ras­kel ajal sel­list sti­mu­laa­to­rit, mil­le abil pan­na rõhku kat­kes­ta­tud õpin­gu­te jät­ka­mi­se­le. Ta­se­meõppe soo­dus­ta­mi­se­ga saa­me val­mis­tu­da uueks kas­vu­pe­rioo­diks,” ütles Lu­kas. „E­ral­di võttes ei pea ma õigeks va­ba­ha­ri­du­se kraa­ne kin­ni kee­ra­ta.”

Mi­nist­ri sõnul on prae­gu va­le pi­dur­da­da aren­gut, mis vii­ma­se aas­ta­ga on saa­vu­ta­tud. „En­nast täien­da­va­te täis­kas­va­nu­te osa­kaal on ha­ka­nud kor­ra­li­kult kas­va­ma. See näi­tab ka meie ühis­kon­na küpsust.” Ka las­teaia­mak­su tu­lu­mak­su­soo­dus­tu­se kao­ta­mist Lu­kas eral­di ot­su­se­na ei toe­taks, kuid ta möö­nis, et prae­gu tu­leb ot­su­seid vaa­da­ta kon­teks­ti ar­ves­ta­des.

Las­teaia­ko­ha­ta jää­nud kao­ta­vad

** Kui las­teaia­ta­su­delt enam tu­lu­mak­su ei ta­gas­ta­taks, kao­tak­sid kõige enam need, kel­le lap­sed ei ole mu­nit­si­paal­las­teaias koh­ta saa­nud ja kes pea­vad lap­sed seetõttu era­las­teae­da vii­ma.

** Tal­lin­na mu­nit­si­paal­las­teaias on ühe lap­se kuu­ta­su 348 kroo­ni. See­ga saa­vad va­ne­mad iga lap­se pealt aas­tas tu­lu­mak­su ta­ga­si 877 kroo­ni. Era­las­teae­da­des on aga sum­mad suu­rusjär­gu võrra suu­re­mad. Kui kuus tu­leb lap­se las­teaia­ko­ha eest maks­ta 3000 kroo­ni, siis on aas­tas mak­su­ta­gas­tus ju­ba 7560 kroo­ni.

** Ees­ti las­te­va­ne­ma­te lii­du ju­ha­tu­se esi­me­he Enn Kirs­ma­ni sõnul on kurb, kui riik hoiaks taas kok­ku las­te­ga pe­re­de pealt. „O­leks siis tõepoo­lest iga­le lap­se­le ole­mas las­teaia­koht mu­nit­si­paal­las­teaias, kus saaks mõist­li­ku või väi­ke­se ra­ha eest oma lap­se hoi­tud. Pal­jud pea­vad ka­su­ta­ma era­las­teaia tee­nust ja se­ni on mak­su­ta­gas­tus sel­le eest min­gi­su­gu­ne­gi hüvi­tis,” mär­kis ta.

** Tal­lin­na lin­na and­meil käis tä­na­vu 1. jaa­nua­ri sei­su­ga mu­nit­si­paal­las­teae­da­des 19 948, era­las­teae­da­des aga 635 Tal­lin­na sis­se kir­ju­ta­tud last.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Rahandusministeerium

Rahandusministeerium ei ole algatanud tulumaksuseaduse muutmise eelnõud, millega riik justkui kavandaks jätta inimestele tagastamata tulumaksu lasteaiamaksult ja täiskasvanute vabahariduskoolitustelt nagu eksklikult kirjutab tänane Eesti Päevaleht.

"Kinnitan, et tegemist ei ole rahandusministeeriumi eelnõuga ning me ei valmista ette muudatusi lasteaiamaksult ja vabahariduskoolitustelt tulumaksu tagastamise osas," ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Samuti pole riigikogu saatnud rahandusministeeriumile eelnõud arvamuse avaldamiseks.

Valitsuskoalitsioon on kokku leppinud, et viidatud eelnõu raames kavandatakse tööandjatele maksusoodustuse kehtestamist tasemeõppelt, ülejäänud muudatuste osas arutelu toimunud ei ole.

Rahandusministeerium lähtub oma töös ja eelnõude väljatöötamisel valitsuse otsustest ja kehtivatest õigusaktidest ning esitab oma eelnõud ennekõike valitsusele arutamiseks.

Lugupidamisega

Annika Vilu
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3491
gsm 50 19602
e-post:

Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2009

• Vanemahüvitise seadus
• Eesti Päevaleht

Erik Rand

SDE ja IRL ei vä­lis­ta va­ne­mahüvi­ti­se ülem­pii­ri al­la­poo­le too­mist, kuid Re­for­mie­ra­kond leiab, et se­da ei to­hiks min­gil ju­hul te­ha.

Nii IRL-i par­la­men­di­saa­dik Ott Lu­mi kui ka SDE juht­po­lii­tik Ei­ki Nes­tor ütle­sid Päe­va­leht On­li­ne’i­le, et ee­lar­vekär­be­test rää­ki­des ei saa vä­lis­ta­da, et kok­ku tu­leb hoi­da ka va­ne­mahüvi­tis­te pealt. „Kui see tee­ma uues­ti arut­lu­se­le ker­kib, siis ha­ka­tak­se ilm­selt taas kord aru­ta­ma, kui suur va­ne­ma­toe­tu­se mak­si­mummäär ole­ma peaks,” ütles Nes­tor. Prae­gu­sel va­ne­mahüvi­tis­te süstee­mil on te­ma hin­nan­gul see hä­da, et sum­ma, mis rii­giee­lar­vest lä­heb, on üht­pi­di küllalt suur, kuid teist­pi­di jao­tub vas­ta­valt va­ne­ma­te pal­ga­le ehk suu­re­ma osa sel­lest ra­hast saab väik­sem osa lap­se­va­ne­maid.

Ott Lu­mi lei­dis, et prae­gu­ses ras­kes olu­kor­ras tu­leks va­ne­mahüvi­tis­te kas­vu­le piir pea­le pan­na ja vä­lis­ta­da ei saa ka va­ne­mahüvi­ti­se ülem­pii­ri prae­gu­sest al­la­poo­le too­mist.

„P­rae­gu­seks ole­me ee­lar­ve-kär­be­te­ga sel­li­ses sei­sus, kus ühte­gi „püha leh­ma” ei peaks enam ole­ma,” nen­tis Lu­mi.

Rii­gi­ko­gu sot­siaal­ko­mis­jo­ni lii­ge Taa­vi Rõivas kin­ni­tas, et Re­for­mie­ra­kond ei ole min­gil ju­hul va­ne­mahüvi­ti­se kär­pi­mi­se­ga pä­ri, ku­na see mõjuks Ees­ti ii­be­le laas­ta­valt.

„Nii va­ne­mahüvi­ti­se kär­pi­mi­se eestkõne­le­jaks ol­nud mi­nis­ter Ur­ve Pa­lo kui ka kol­leeg Ott Lu­mi peaksid tead­ma, et va­ne­mahüvi­ti­se ülem­piir on seo­tud kesk­mi­se pal­ga­ga ja sel­le lan­ge­des lan­geb ka ülem­piir,” ütles Rõivas.

Märt­si lõpu sei­su­ga oli mak­si­maal­ne va­ne­mahüvi­ti­se sum­ma kesk­mi­selt 26 146 kroo­ni, kok­ku oli sot­siaal­kind­lus­tu­s-amet maks­nud um­bes 17 000 ini­me­se­le va­ne­mahüvi­tist pi­sut üle 171 mil­jo­ni kroo­ni.