Artiklid

Agnes Ojala

Kohustuslikus korras väljaloositud pensionifondi vahetab välja neli viiendikku noortest.

1983. aastal või hiljem sündinuil ei ole valikut, kas II pensionisambaga liituda või mitte. Kui noor tööleasuja endale ise fondi ei vali, määrab selle riik loosiga. Et nii võib saada vaid konservatiivse fondi, jätavad värsked pensionikogujad loosifondi sageli maha.

Pensionikeskuse andmeil on sammaste süsteemi käivitumise algusest pensionifond loosiga määratud 15 000 kogujale, neist 12 000 on otsustanud siiski mõne teise fondi kasuks.

„Kuna loositud fondi saanud inimestel on umbes 40 aastat pensionini, siis on nad mõistnud, et tasub võtta suuremat riski suurema tootluse nimel,” põhjendas fondivahetust ERGO Kindlustuse pensionitoodete müügijuht Taave Lips.

Vaadatakse tootlust

Tema sõnu kinnitas Swedbanki pressiesindaja Kristi Künnapas: „Kuna noortel on pensionikontode seis enamasti null või on seal väike hulk raha, siis tugineb fondide vahetamine pigem tootlusele ja vähem arvestatakse muid faktoreid.”

Hoopis teistsuguse põhjuse tõi esile LHV Varahalduse juht Mihkel Oja, kelle sõnul on peamine fondivahetuse motiiv siiski klientide lojaalsus kodupangale. „Meil on seitsmest konservatiivsest fondist kaks ja me saame alguses teistest rohkem loosikliente. Üldine tendents aga on see, et 90 protsenti neist läheb üle fondi, mida kodupanga teller neile soovitab.”

„Et 80 protsenti turuosast on Swedbanki ja SEB käes, siis üldi-selt lähevad nad sinna,” täpsustas Oja. Tema hinnangul on kurb, et liiga väikesele osale liitunud inimestest läheb nende samba käekäik korda ning pensionifondi kasuks otsustatakse selle järgi, kus on arvelduskonto ja krediitkaart.

Näiteks loositi Swedbanki konservatiivsesse fondi 2008. aastal 230 inimest, 448 noort ehk 38 protsenti kõigist selle aasta loosiga fondisaajaist tuli aga panka teiste teenusepakkujate juurest üle. Swedbank ise kaotas teistele 73 klienti.

Loosiga Swedbanki konservatiivse pensionifondi saanud Karoliina V. (21) suhtub oma pensioni kogumisse ükskõikselt. „Kokkuvõttes ju vahet ei ole. Mulle ei meeldi üldse püsisuhe sambaga, olen seotud, sest sünniaasta järgi oli see kohustuslik,” sõnas ta.

Noort pensionikogujat on tema enda sõnul ka SEB-sse üle meelitatud, kuid neiu ei pidanud muutusi vajalikuks.

Pensionifondi loos jagab kõikidele konservatiivsetele II samba pensionifondidele kliente võrdselt.

Pangad loosikliente veenda ei saa

•• Kui noor tööleasunu ei ole ise omale pensionifondi valinud ja riik talle selle loosib, ei ole fondi haldajal üldiselt võimalik teda oma fondide juurde jääma veenda.

•• „Tehniliselt ei ole võimalik nende klientidega tegelda, sest me ei tea neist sisuliselt midagi,” selgitas LHV Varahalduse juht Mihkel Oja.

•• Nii saavadki loosikogujad soovitusi enamasti kodupanka või muud teenusepakkujat külastades. „ERGO on alati esimesel teenindussituatsioonil klienti informeerinud loositud fondist ja soovitanud fondi vahetada, sest leiame, et pikaaegsel kogumisel tasub eelistada pigem aktsiaid sisaldavaid, „äkilisi” fonde,” rääkis ERGO Kindlustuse pensionitoodete müügijuht Taave Lips.

Mirko Ojakivi

Vii­ma­sel ra­hast ai­na tühje­ne­va töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad laua­le idee, mil­le ra­di­kaal­sei­ma la­hen­du­se ta­gajär­jel jääk­sid tu­le­vi­kus kõik töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad ra­vi­kind­lus­tus­kait­se­ta.

Töö­tu­kas­sast hüvi­ti­si saa­va­te­le ini­mes­te­le tä­hen­daks tö­öand­ja­te idee el­lu­vii­mi­ne se­da, et kui neil oleks as­ja ars­ti juur­de, peak­sid nad oma ra­vi­ku­lud ise ta­su­ma. Prae­gu teeb se­da nen­de eest töö­tu­kas­sa. Töö­tu­kas­sa nõuko­gu esi­me­he Har­ri Ta­li­ga sõnul käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad es­masp­äe­va­sel töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil ju­ba mit­men­dat kor­da laua­le töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja­te ra­vi­kind­lus­tus­mak­se­te süstee­mi muut­mi­se idee.

Vei­di lee­be­mas sõnas­tu­ses esi­ta­sid tö­öand­jad sa­ma mõtte ka märt­sis toi­mu­nud nõuko­gu is­tun­gil. Siis soo­vi­sid tö­öan­da­jad, et tu­le­vi­kus ei peaks töö­tu­kas­sa maks­ma töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja­te ra­vi­kind­lus­tus­mak­su mit­te tö­öand­ja­te siht­fon­dist, vaid töö­ta­ja­te töö­tus­kind­lus­tus­mak­se­test täi­tu­vast siht­fon­dist.

Ta­li­ga sõnul on mõle­mad tö­öand­ja­te ideed ja­bu­rad: nõuko­gu is­tun­gil ei toe­ta­nud nen­de et­te­pa­ne­kuid ei va­lit­su­se ega ame­tiühin­gu­te esin­da­jad. „Sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur pi­di se­da ideed kuul­des lau­sa kram­bid saa­ma, sest kui me üri­ta­me kok­ku­hoi­du saa­vu­ta­da töö­tu­kas­sas, siis te­ge­li­kult jääb see ra­ha puu­du hai­ge­kas­sas, mil­le ra­ha­li­ne olu­kord on veel­gi kee­ru­li­sem,” sel­gi­tas Ta­li­ga.

Rii­gi­ko­gu sot­siaal­de­mok­raa­ti­de frakt­sioo­ni ju­hi Ei­ki Nes­to­ri sel­gi­tu­se jär­gi pei­tub as­ja iva sel­les, et mak­se­te ko­gu­mi­seks on töö­tu­kas­sas moo­dus­ta­tud kaks siht­fon­di: ühte ko­gu­tak­se ra­ha tö­öand­ja­telt, tei­se töö­ta­ja­telt. Prae­gu­se töö­tu­kas­sa sea­du­se ko­ha­selt maks­tak­se kõik hüvi­tis­te väl­ja­maks­mi­se­ga kaas­ne­vad sot­siaal­mak­su­ku­lud tö­öand­ja­te siht­fon­dist.

Töö­tu­kas­sa nõuko­gu ei toe­ta­nud et­te­pa­ne­kut, et tu­le­vi­kus kan­taks sot­siaal­mak­su­ku­lud töö­ta­ja­te siht­fon­dist. Sel­le ase­mel le­pi­ti kok­ku, et töö­tus­kind­lus­tus­mak­se tõuseb 1. juu­nist tö­öand­ja­te jaoks prot­sen­di­ni pal­ga­fon­dist ja töö­ta­ja­te­le ka­he prot­sen­di­ni pal­gast. Va­lit­sus ei­le töö­tu­kas­sa nõuko­gu et­te­pa­ne­kut ei kin­ni­ta­nud, ühe võima­lu­se­na on arut­lu­sel idee, et lä­hi­tu­le­vi­kus ha­ka­taks töö­tu­kas­sas­se maks­ma veel­gi enam: tö­öand­jad 1,5 prot­sen­ti pal­ga­fon­dist ja töö­ta­jad kolm prot­sen­ti pal­gast.

Tö­öand­ja­te kesk­lii­du ju­ha­ta­ja Tar­mo Krii­si sõnul on tö­öand­jad tões­ti esi­ta­nud et­te­pa­ne­ku vä­hen­da­da ka töö­tu­kas­sa väl­ja­mak­se­te koor­must. „Kuid ole­me ka tei­si et­te­pa­ne­kuid esi­ta­nud, aga nen­dest on veel va­ra rää­ki­da,” li­sas Kriis.

Kui tö­öand­ja­tel õnnes­tuks oma siht­fon­dist teh­ta­vad väl­ja­mak­sed töö­ta­ja­te siht­fon­di su­ru­da, po­leks tö­öand­ja­te siht­fon­dist teh­ta­vad väl­ja­mak­sed nii suu­red kui prae­gu ja nad saak­sid taot­le­da väik­se­mat mak­se­koor­must. Ra­vi­kind­lus­tus­mak­se­test loo­bu­mi­ne an­naks töö­tu­kas­sa­le kok­ku­hoi­du u 80–90 mil­jo­nit kroo­ni.

Har­ri Ta­li­ga sõnul võivad töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad siis­ki ra­hu­li­kud ol­la, sest prae­gu ei toe­ta tö­öand­ja­te ideed ei ame­tiühin­gud ega ka va­lit­su­se esin­da­jad.

Va­lit­sus soo­vib hüvi­ti­sed üle vaa­da­ta

**Eil­sel va­lit­su­se pres­si­kon­ve­rent­sil põhjen­das sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur va­lit­su­se ot­sust mit­te kin­ni­ta­da töö­tu­kas­sa nõuko­gu väl­ja­pa­ku­tud töö­tus­kind­lus­tus­mak­se uu­si mää­ra­sid sel­le­ga, et mak­setõus ei ta­gaks töö­tu­kas­sa jät­ku­suut­lik­kust.

**Nii an­dis­ki va­lit­sus ame­tiühin­gu­te­le ja tö­öand­ja­te­le töö­tus­kind­lus­tus­mak­se mää­ra­de ja hüvi­tis­te koh­ta uu­te et­te­pa­ne­ku­te te­ge­mi­seks nä­da­la li­saae­ga.

**Siis­ki ei tä­hen­da see Pev­ku­ri sõnul, et maks võiks tõus­ta üle kol­me prot­sen­di. Et­te­pa­ne­ku ta­ga­silükka­mi­se põhju­seks ni­me­tas ta poo­li­kut la­hen­dust ja li­sas, et va­lit­sus soo­vib, et sot­siaal­part­ne­rid vaa­tak­sid uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­mi­se­ga ra­ken­du­va­te hüvi­tis­te rin­gi veel üle.

**Se­ni on nii va­lit­su­se kui ka tö­öand­ja­te esin­da­jad aval­da­nud ar­va­must, et töö­tu­kas­sa saaks aas­tas sääs­ta li­gi pool mil­jar­dit kroo­ni, kui esi­me­sed väl­ja­mak­sed isi­ku­te­le, kes lah­ku­vad töölt omal soo­vil, lüka­taks 2013. aas­tas­se. Ame­tiühin­gud po­le nõus hüvi­ti­si muut­ma. Ame­tiühin­gu­te juht Har­ri Ta­li­ga on pak­ku­nud, et pi­gem võiks tõsta töö­tus­kind­lus­tus­mak­set 3,7 prot­sen­di­ni, prae­gu on piir kolm prot­sen­ti.

Sulev Oll

Arvestades tööpuuduse kasvutempot Eestis – vähemalt paarsada värsket töötut päevas –, peaks ka kõige vähetasuvam vaba töökoht juba kinni olema. Tegelikult tuleb töökohti juurdegi.

"Ma arvan, et pole liiga optimistlik, kui ütlen, et viimane töökoht ei kao kunagi," räägib tööturuameti Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang. Tema hinnangul jäävad isegi ametlikud vabad töökohad püsima.

"Töö ei lõpe otsa," väidab ta. "Tööd teha tahtjaid leidub ikka ja neile pakutakse ka edaspidi kohti. Selge see, et on tõusud ja langused. Praegu on langus ja vabu kohti on vähe, kuid ei saa öelda, et tööd üldse ei ole."

Hooajatööd annavad endast märku

Viimastel nädalatel on tööturuameti kaudu vahendatavate uute tööpakkumiste arv isegi kasvama hakanud. Osaliselt on see kindlasti tingitud suvistest hooajatöödest, kuid mitte ainult. Kasvanud on ka oskustöölistele pakutavate töökohtade arv.

"Uusi töökohti tekib ju ka juurde," sõnab TTA Hiiumaa osakonna koordinaator Reet Põldveer. Viimast kinnitab ka tööturuameti statistika - ainuüksi aprillis on juba teatatud rohkem kui poolest tuhandest uuest vabast kohast, mis aga võrreldes märtsi lõpu seisuga registreeritud 55 000 töötuga on siiski kaduvväike suurus.

Sobivat ei leidu ka mitmesaja hulgas

Lisaks on Eestis vabu töökohti, kuhu tööandjad otsivad töötajat ilma pakkumisi otseselt välja reklaamimata. See on tingitud kandideerijate rohkusest, mille tõttu tööandjad ei jõua kõiki CVsid läbi lugeda ega küsimustele vastata. Seetõttu proovivad paljud väiksemad ettevõtted tööjõudu leida tutvuste kaudu või seniste töötajate soovituse alusel.

Järvamaal aprilli keskel uusi töökohti küll ei olnud, aga viis kohta olid oodanud täitmist vähemalt kolm kuud. "Kuigi igale pakutavale kohale on meil 318 tööotsijat, ei leidu nende hulgas sobivaid. Kokku ei lange asukoht, töötasu, oskused või lihtsalt soovid," tõdeb Eha Tasang.

Hiiumaal pakub ajakirjanduse kaudu tööd OÜ MaineGrupp, kus vajatakse kokka, kokaabi, restoraniteenindajaid, baarmeneid, administraatoreid, toateenindajaid ja massööre.

Kohvik Rannapaargu vajab koristajat, Hiiu Leht ajakirjanikku. "Vähevõitu neid pakkumisi küll on, aga kõik ei kuuluta ju ka lehes," nendib Reet Põldveer.

Vähemalt tööturuameti koduleheküljel www.tta.ee pakutavate töökohtade puhul pole põhjust ka palga pärast nina
kirtsutada.

Torulukksepa-keevitaja tasuks pakutakse 10 000, elektrikule-automaatikule ning emisetalitajale-seemendustehnikule 12 000, teenindajale-kullerile isegi 15 000 krooni. Tõsi, paljude pakkumiste juures asendab konkreetset palganumbrit sõna "kokkuleppel".

Mitmes kohas ei nõuta kandideerijalt ka liigset kooliskäimist: sadulsepaks või India köögi kokaks pääseb kas või algharidusega.

Hanneli Rudi, reporter

Kuigi eksperdi hinnangul oli nn 13. palka omal ajal vaja vaid lihttöölistele, kes puhates kogu oma raha ära kulutasid ning tööle naastes söögirahata olid, maksti mitmetes riigiasutustes seda veel mullugi.

Avaliku teenistuse seadus lubab riigiametnikele maksta puhkusetoetust ja nii said mullu puhkama minnes lisapalka presidendi, õiguskantsleri ja riigikogu kantselei töötajad, kaitse-, põllumajanduse- ja keskkonnaministeeriumi ametnikud.

Kõige heldemad olid presidendi kantselei ja põllumajandusministeerium, kus puhkusetoetuseks maksti terve kuupalk. Riigikogu ja kaitseministeeriumi ametnikele maksti 80-protsendilist ning õiguskantsleri kantseleis 70-protsendilist puhkusetoetust.

Keskkonnaministeeriumis said vähemalt aasta tööl olnud ametnikud puhkama minnes poole kuupalga suurust lisatoetust.

Kaitseministeerium maksis tänavu ka

Tänavu maksti puhkusetoetust ainult kaitseministeeriumi töötajatele ning see summa oli 60 protsenti kogu palgast. Sedagi raha said ministeeriumi kinnitusel need, kes läksid puhkusele enne 16. märtsi. Kui palju neid ametnikke oli, ei õnnestunud Postimees.ee-l teada saada.

Tänapäeval pole 13. palka vaja

«Reaalne, sotsiaalsetest oludest tulenev vajadus 13. palga järele oli olemas ainult 90ndate alguses, kus lihttöö tegijad oma puhkusetasud enne puhkust kätte said, selle puhkuse ajal täiel määral ära kulutasid ja siis polnud puhkuselt naastes enam millegi eest süüa osta - siis pidi tööandja neid üle selle perioodi aitama,» ütles personalifirma CVO Group juhatuse liige Agu Vahuri Postimees.ee-le.

Vajadus puhkusetoetuse järele oli tema sõnul olemas vaid enne sisulist kommertspanganduse teket, kui keegi peale ärijuhtimise magistrite polnud kuulnudki sõnasid krediitkaart ja arvelduskrediit. «Täna ja praegu sisuline vajadus 13. palga järele puudub,» lisas ta.

Seaduslik võimalus kõrvalehiilimiseks

Riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes hakati Vahuri hinnangul nn 13. palka maksma selleks, et vargsi ametlikult kehtestatud palgatasemetest mööda hiilida.

«Riigieelarvelistes asutustes on tavapäraselt palgafond suurem palgakulust ning on vaja olla juriidiliselt korrektne, leidmaks vahendeid palgafondi väljamaksmiseks,» selgitas ta.

Õige otsus liiga hilja

Vaadates tänast olukorda tööturul, peab Vahuri puhkusetoetuse kaotamist õigeks otsuseks, kuigi seda tehti tema sõnul liiga hilja.

Tema hinnangul poleks lisatasu kaotamine eelmise aasta viimases kvartalis toonud kaasa ametnike lahkumise kasvu, sest tööjõu pakkumine ületas oluliselt nõudlust. «Seega on raha pool aastat sisuliselt «õhku makstud»,» leidis ta.

Omavalitsusametnikud kutsuvad üles raiskama

Riigiastuste 13. palgast veel suuremaks probleemiks peab ta aga seda, et mitmed sümboli tähendusega kohalike omavalitsuste ametnikud, nähes ette selle soodustuse kadumist, hakkasid otsima võimalust see palgalisa kohe täies ulatuses välja võtta.

«Näidates sellega üles hoolimatust riigi ja rahva suhtes ning lõhkudes ka teiste ametnike moraali,» toonitas ta.

Vahuri sõnul ei tule ka eraettevõttes põhiline kokkuhoid mitte ühe või teise palgakulu kärpest, vaid sellest, et hinnatakse töötajate igat sammu ja ettevõtte tegevus kohandatakse nii efektiivseks kui võimalik.

Aga end poliitilisteks liidriteks pidavad inimesed kipuvad personalifirma juhi hinnangul käituma hoopis vastupidi.

«Nagu teismelised poisikesed, kes ema kogutud talvevarusid sahvris hävitamas käivad, hoolimata sellest, mis homme toob ning seeläbi ka teisi ametnikke kutsuvad kulutama ja leidma olukordi, mis tagaks juriidiliselt korrektse võimaluse oma isikliku heaolu hetkeliseks parandamiseks,» tõi ta näite.

Vahuri lisas, et sellest on kodanikuna ja Eestist hooliva inimesena lihtsalt kahju.

13. palk paremini tööle ei pane

Vahuri sõnul on puhkusetoetuse maksmine harv nähtus ja seda tehakse riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes ja mõnes suuremas ettevõttes, kus on tugev ametiühing.

Nendes ettevõtetes oli tööandjal kollektiivlepingu läbirääkimiste käigus odavam pakkuda 13. palka kui üldist palgatõusu teatud konkreetsel ajahetkel. «Hiljem pole olnud võimalik sellest lisatasust enam läbirääkimiste käigus loobuda,» tõdes ta.

Vahuri arvates puhkusetoetus paremini tööle ei motiveeri. Samas tagab see selle, et inimesed võtaksid puhkuse ja sellega kaasneva lisapalga välja enne töökohavahetust.

«Küll aga on 13. palgal demotiveeriv mõju, kui see kellegi isiklike soodustuste hulgast ära võetakse,» möönis ta.

Töö­le­pin­gu­sea­dus jõuab sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi nõudel pea­gi taas rii­gi­ko­gu et­te ja kui­gi po­lii­ti­kud lu­ba­vad, et si­su­li­si muu­da­tu­si ei teh­ta, on nen­de te­ge­mi­se võima­lus igal ju­hul ole­mas.

Rii­gi­ko­gu õigus­ko­mis­jo­ni esi­me­he Ken-Mar­ti Va­he­ri sõnul kaas­neb sea­du­se­muu­da­tu­se­ga oht, et sea­dust asu­tak­se li­saks õigus­sel­gu­se saa­vu­ta­mi­se­le muut­ma ka si­su­li­selt. „Mi­na näen küll se­da oh­tu, et mõned hak­ka­vad vas­tu­tus­tun­de­tult uut töö­le­pin­gu­sea­dust en­da hu­vi­des pöö­ra­ma,” ütles Va­her.

Ju­ba pi­ke­mat ae­ga on näi­teks tö­öand­jad nõud­nud uue sea­du­se jõus­tu­mi­sel toi­mi­ma hak­ka­va töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se lii­ki­de ja mää­ra­de üle­vaa­ta­mist. Muu hul­gas ei ole tö­öand­jad ku­na­gi ra­hul ol­nud as­jao­lu­ga, et uue sea­du­se alu­sel peak­sid hüvi­tist saa­ma ka va­ba­taht­li­kult töölt lah­ku­vad ini­me­sed.

On sel­ge, et si­su­li­sed muu­da­tu­sed ei saa tek­ki­da ku­sa­gilt tühju­sest, vaid eel­da­vad tö­öand­ja­te ja ame­tiühin­gu­te kok­ku­lep­peid. Ühtae­gu võib nen­de te­ge­mi­se va­ja­dus ala­tes eil­sest ol­la tun­ta­vam: Ees­ti Pan­ga ma­jan­dusp­rog­noos lu­bab kõige hal­ve­mal ju­hul ko­gu­ni 15 prot­sen­di süga­vust ma­jan­dus­lan­gust.

Sot­siaal­de­mok­raa­ti­de rii­gi­ko­gu frakt­sioo­ni esi­mees Ei­ki Nes­tor­gi nen­tis, et pi­si­ke­sed muu­da­tu­sed on se­ni veel jõus­tu­ma­ta töö­le­pin­gu­sea­du­ses võima­li­kud, aga sel­leks pea­vad tö­öand­jad ja töövõtjad suut­ma oma­va­hel ja ka sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­ga kok­ku lep­pi­da.

„Töö­le­pin­gu­sea­du­se vi­ga­de pa­ran­dus on väl­ti­ma­tu, aga kui kee­gi loo­dab sa­la­mi­si asu­da ka si­su­li­si muu­da­tu­si te­ge­ma, siis see kat­se ebaõnnes­tub,” kin­ni­tas ta siis­ki.

Tei­sip­äe­va õhtul tea­tas EPL On­li­ne, et sot­siaal­mi­nis­tee­rium saa­dab lä­hia­jal rii­gi­kok­ku uue töö­le­pin­gu­sea­du­se muu­da­tu­sed, sest prae­gu­ses­se al­les jõus­tu­ma­ta sea­dus­se on sat­tu­nud sät­teid, mis po­le kooskõlas sea­du­se esialg­se mõtte­ga.

Näi­teks soo­vib mi­nis­tee­rium muu­ta puh­ku­se nõudeõigu­se ae­gu­mist puu­du­ta­vaid sät­teid.

Öötöö pin­nuks sil­mas

Mi­tu et­tevõtjat aval­das ei­le Ees­ti Päe­va­le­he­le loo­tust, et kui sot­siaal­mi­nis­tee­rium siis­ki asub 1. juu­list jõus­tu­vat sea­dust muut­ma, siis ehk jõuab rii­gi­ko­gu ka si­su­lis­te muu­da­tus­te­ni. Näi­teks too­di mit­mel pu­hul öötöö­pii­ran­guid puu­du­ta­vad sät­ted. Ni­melt kee­lab 1. juu­list jõus­tuv uus töö­le­pin­gu­sea­dus öö­si­ti kauem kui ka­hek­sa tun­di töö­ta­mi­se. Eran­diks on me­dit­sii­nitöö­ta­jad.

Kun­da sa­da­mas haa­va­puit­mas­si toot­va AS-i Es­to­nian Cell per­so­na­li- ja ohu­tus­ju­hi Pi­ret Kal­ju­la sõnul te­ki­taks uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­mi­ne nen­de et­tevõtte­le öötöö­pii­ran­gu tõttu mär­ga­ta­vat ra­ha­list ku­lu. See­ga ta­hak­sid et­tevõtjad, et riik teeks nei­le öötööjõu ka­su­ta­mi­seks möön­du­si.

Kui prae­gu käi­vad Es­to­nian Cel­li toot­mi­se­ga seo­tud töö­ta­jad kuus tööl 12–14 va­he­tust, siis öötöö­pii­ran­gu ra­ken­da­mi­se kor­ral tu­leks neil kuus te­ha 20–22 va­he­tust. „Ku­na suur osa töö­ta­ja­test käib töö­le 20–30 ki­lo­meet­ri kau­gu­selt, siis muu­tuks nei­le töölk­äi­mi­ne olu­li­selt ku­lu­ka­maks,” sel­gi­tas Kal­ju­la.

Tõen­äo­li­selt teeb riik kat­ke­ma­tu toot­mi­se põhimõttel töö­ta­va­te­le et­tevõte­te­le siis­ki öötöö­pii­ran­gu­tes eran­di. Kal­ju­la­le tea­dao­le­valt peak­sid ame­tiühin­gud, tö­öand­jad ja rii­gi esin­da­jad lä­hia­jal kok­ku­lep­pe­le jõud­ma. Eran­dit loo­dab ka Len­nu­liik­lus­tee­nin­du­se AS, mil­le ju­ris­ti Mal­le Ku­ke sõnul po­le 1. juu­list võima­lik, et len­nu­ju­hid saa­bu­vad töö­le õhtul ja lah­ku­vad hom­mi­kul. „Uue sea­du­se jõus­tu­des tu­leb ini­mes­tel ke­set ööd üles tõus­ta ja töö­le tul­la,” sel­gi­tas Kukk.

Tö­öand­jad soo­vik­sid sea­dust muu­ta

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi ase­kants­le­ri Eg­le Kää­rat­si sõnul on siia­ni si­su­li­si pa­ran­du­si nõud­nud vaid tö­öand­jad, ame­tiühin­gud on sea­du­se­ga ilm­selt roh­kem ra­hul.

Üks tö­öand­ja­te pea­mi­si soo­ve on­gi seo­tud ülal­kir­jel­da­tud öötöö­pii­ran­gu kao­ta­mi­se­ga. „Ku­na ame­tiühin­gud po­le öötöö­pii­ran­guid val­mis üle vaa­ta­ma, siis jää­vad need muu­da­tu­sed väl­ja,” sel­gi­tas ta.

Li­saks soo­vi­vad tö­öand­jad muu­ta tö­öa­jaar­ves­tu­se põhimõtteid, mis võimal­dak­sid tö­öand­jal sun­di­da töö­ta­jat toot­mis­ma­hust või hooa­ja­li­su­sest tu­le­ne­vaid üle­tun­de te­ge­ma.Tö­öand­jad on se­ni rää­ki­nud ka soo­vist vä­hen­da­da tea­tud töö­tus­kind­lus­tushüvi­tis­te väl­ja­mak­semää­ra, kuid amet­li­kult po­le neid et­te­pa­ne­kuid mi­nis­tee­riu­mi­le esi­ta­tud.