Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Mirko Ojakivi

Koalitsioon pole veel suutnud otsustada, kas kärpida töötute hüvitisi või tõsta maksu.

Suure tõenäosusega üritavad Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit tuleval nädalal valitsuses läbi suruda tulevastele töötutele makstavate hüvitiste väiksemad määrad. Sellisel juhul saavad tööta jäävad inimesed loodetud hüvitistest iga kuu tuhandeid kroone vähem raha.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri poolt valitsuskabinetis välja käidud idee kohaselt saaksid 1. juulist töötuks jäävad inimesed esimese kolme tööta olemise kuu vältel oma viimase aasta keskmisest kuupalgast 55 protsendi suurust töötuskindlustushüvitist ja järgnevatel kuudel 40 protsendi suurust hüvitist.

Uue töölepinguseadusega kaasnevas töötuskindlustushüvitiste seaduses on praegu aga kirjas veidi suuremad määrad: esimese saja päeva hüvitiseks oleks 70 protsenti ja järgmistel hüvitisõiguslikel kuudel 50 protsenti.

Paar tuhat kuus

Keskmist Eesti palka teeniv ja 1. juulist töötuks jääv inimene saab varem lubatust ligikaudu 2000 krooni ning järgmistel hüvitisõiguslikel kuudel 1300 krooni vähem raha.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri selgitusel tuleb seni kokkulepitust madalamad hüvitiste määrad kehtestada ennekõike seepärast, et muidu saab töötukassa raha otsa. Hüvitiste määra vähendamine ja vabatahtlikult töölt lahkunud inimestele töötuskindlustushüvitise maksmisest loobumine aitaks riigil oma eelarvepositsiooni 1,1 miljardi ulatuses parandada.

Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimehe Eiki Nestori selgitusel on valitsuse kihk töötukassa väljamakseid piirata osalt põhjustatud ka sellest, et niiviisi peab mujalt vähem kärpima. Siiski on ka Nestori sõnul iva selleski jutus, et uued hüvitiseliigid ja senisest suuremad hüvitised kiirendavad töötukassa reservi lõppemist.

Nii pakkusidki sotsid koalitsioonikaaslastele mõtet, et lähiajal võiks töötuskindlustusmaksu tõsta veel ühe protsendi võrra, nelja protsendini. Töötuskindlustusmakse veelkordsest tõstmisest ei taha aga Isamaa ja Res Publica Liit ega Reformierakond midagi kuulda

„Meie jällegi ei saa nõustuda ühepoolse hüvitiste vähendamisega, sest see pole ju õige, uus tööleping muudab lihtsamaks töötaja koondamise, vähendab talle makstavaid hüvitisi ja koondamistasu, aga tööandjad saavad vaid uue töölepinguseaduse jõustumisest kasu. Kui töölepinguseadust hakatakse muutma, siis peavad muudatustes ikka tööturuosapooled kokku leppima,” selgitas Eiki Nestor.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul kulub sel aastal eri hüvitiste maksmiseks 3,6 miljardit krooni. Kui aga vähendada hüvitiste suurusi, säästaks töötukaasa 1,1 miljardit krooni. Praegu on töötukassa reservide kogusuurus 2,4 miljardit krooni.

Pevkur: teist teed pole

•• Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on valitsusel töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks vaid kaks varianti: tõsta töötuskindlustusmaksu või vähen­dada hüvitisi.

•• „Valitsuse kaks erakonda ei toeta töötuskindlustusmakse tõstmist, sest see on tõstetud juba maksimaalsele tasemele,” selgitas Pevkur. Seega on sotsiaalministri hinnangul alles vaid üks variant, milleks on töötukassast makstavate hüvitiste vähendamine.

•• „Me pole täna nii rikkad, et maksta neid hüvitisi, mis aasta tagasi õitsvas majanduses kokku lepiti,” lisas Pevkur.

•• Samal ajal on sotsiaalministri arvates võimalik, et majandusolukorra paranedes tõstetakse hüvitiste määrad aasta eest kokkulepitud tasemele. Terve töölepinguseaduse edasilükkamist Pevkur aga ei toeta.

•• Kui valitsus hüvitiste piiramise paketi heaks kiidaks, oleks inimesel kasulik saada koondatud enne 1. juulit, sest sellega kaasneks tööandjalt suurem koondamishüvitis.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Justiitsminister Rein Langi eile valitsusele esitletud palgakärpe-eelnõu annab võimaluse alandada ühepoolselt lisaks riigiteenistujatele ka erafirmade töötajate palku.

Firmajuht tohiks seaduse jõustumisel kärpida töötaja palka «mõistliku ulatuseni» ehk maksimaalselt 8 protsenti üks kord 12-kuulise ajavahemiku jooksul.

Palganumber ei tohi siiski langeda allapoole valitsuse kehtestatud palga alammäära.

Firmajuht saab õiguse ühepoolselt palka alandada, kui pärast töölepingu sõlmimist halveneb tööandja majanduslik olukord oluliselt ja töötajale kokkulepitud palga edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav.

Palka tohib kärpida «ühepoolse tahteavaldusena poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks».

Enne palga vähendamist peab tööandja teavitama usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerima nendega töötajate usaldusisiku seaduses ettenähtud korras, arvestades eelnõus sätestatud tähtaegu.

Tööandja peab teatama palga vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest.

Töötajal, kelle suhtes tööandja nimetatud õigust kasutab, on õigus tööleping lõpetada, teatades sellest viis tööpäeva ette.

Tööandja maksab sel juhul töölepingu lõpetamisel töötajale hüvitist ühe kuupalga ulatuses.

Alo Raun
Tuuli Koch

Üksikasjad

Avaldatud: 08 mai 2009

• AVALIKU TEENISTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kerttu Kaldoja

Justiitsministeerium on valmis saanud eelnõu, mis langetaks võrdselt kõigi riigitöötajate palku teatud protsendi ulatuses. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri andmetel vähendataks palku kaheksa protsenti.

Palgad langeksid juba selle aasta 1. juulist, kuid kärpe suurus veel paigas pole. Justiitsminister Rein Lang ise ütles valitsuse pressikonverentsil, et sissetulek langeks kõigil ühtemoodi, ilma ühegi erandita.

Lang kinnitas, et tema arvates on selline tegutsemisviis praegu ainuvõimalik. „Kui me hakkame siin praegu vaidlema, et jätame kellelegi mingid erandid või loome kellelegi eeliseid, siis ma kujutan ette, et me jäämegi vaidlema,” selgitas minister ja lisas, et seda kõike tehti juba eelmise kärpekava ajal.

Justiitsministri sõnul tuleb nüüd reaalselt vähendada kulutusi riigi käest palka saavate isikute arvelt. „Midagi ei ole teha! Panustama peavad võrdselt president ja raamatupidaja,” ütles Lang.

Praegu on eelnõu antud koalitsioonipartneritele tutvumiseks ning Lang avaldas lootust, et ka sotsiaaldemokraadid annavad oma nõusoleku.

Haridusminister Tõnis Lukas ütles, et IRL oli sellise plaaniga üldjoontes nõus juba veebruaris, kuid vajab praegu siiski aega eelnõu läbitöötamiseks. Sotsiaaldemokraadist siseminister Jüri Pihl aga teatas, et tahab kärpida ilma eelnõuta oma äranägemise järgi.

Üksikasjad

Avaldatud: 07 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Lemmi Kann

Igal nädalal hakkab Äripäevas ilmuma rubriik "Kuidas...", mille eesmärk on pakkuda ettevõtlikule inimesele praktilisi nõuandeid.

Esimese teemana jagame soovitusi ilmselt 1. juulil jõustuva ja palju vaidlusi tekitanud töölepingu seaduse kohta. Keskendume seekord töölepingu lõpetamisele, sest selles osas tuleb uue seadusega ridamisi olulisi muutusi.

Uue seaduse rakendumisel tuleb arvestada, et see eeldab osapooltelt senisest enam inimlikult tervet mõistust ning juhtumipõhist lähenemist - sugugi mitte kõik tingimused ei ole enam kinnistes loeteludes paika pandud, sest tegelik elu sellega ju ei piirdu. Mitmete punktide lõpliku tõlgenduse paneb aga paika kohtupraktika.

Need soovitused on koostatud tööõiguse spetsialisti Heli Raidve abiga. Raidve on tööõigusalaste loengute lektor ja Äripäeva töösuhete käsiraamatu üks autoreid. Tema igapäevane töö on tööandjate nõustamine, tööõiguslike dokumentide koostamine ja korrastamine, tööandjate esindamine töövaidluskomisjonis ja kohtus.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4309/uud_uudidx_430901.html
(originaalartikli viitelt).