Üksikasjad

Avaldatud: 25 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kui praegu tegeleb töövaidluskomisjon 50 000 krooni piiresse jäävate nõuete lahendamisega, siis juulist jõustuv uus töölepinguseadus võimaldab kohtuväliselt välja nõuda kuni 150 000 krooni ulatuses saamata jäänud töötasu või hüvitist.

Kui töötajal on tööandja käest jäänud saamata enam kui 50 000 krooni töötasu või hüvitisi, siis praeguse seaduse järgi töövaidluskomisjon teda aidata ei saa ning ta peab pöörduma kohtu poole.

Uue seaduse järgi tõuseb aga tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul kõnealune ülempiir 150 000 kroonini. Tegelikult ületavad aga inimeste nõuded 50 000 krooni Siitami sõnul väga harva ning praegust majanduslikku olukorda arvestades poleks ehk selle punkti muutmist vajagi.

Enamasti jäävad nõudesummad 20 000 krooni piiresse: keskmised nõudesummad on Siitami sõnul 12 000 - 15 000 krooni. «On juhtumeid, kus ta läheb üle 50 000, aga seda ei ole palju - seda enam, et praegu palgad ju tegelikult vähenevad, mitte ei suurene,» rääkis Siitam.

«Tookord, kui see seadusemuudatus 150 000ni sai tehtud, siis olid veel nii-öelda need head ajad, kus eeldati, et iga aasta palgad tõusevad. Siis oli tõesti see, et juba kolme kuu palk võis olla väga lihtsalt üle 50 000,» selgitas ta.

Ometi laseb seadusemuudatus 1. juulist ilma kohtukuludeta tööandjalt saamata jäänud raha välja nõuda ka kõrgepalgalistel või neil, kelle nõue on väga pika perioodi eest.

Marina Lohk

Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Töö Büroo nime all end reklaamiv ettevõte küsis igalt tööotsijalt 145 krooni, kuigi seadus seda keelab.

Eestis on mõnel töövahendusfirmal sageli kiusatus tööotsijalt oma teenuse eest raha küsida, ehkki seadus keelab selle, kirjutab nädalaleht Den za Dnjom.

Üks firmadest, kelle tegutsemise seaduslikes alustes on sügavalt põhjust kahelda, on näiteks OÜ Kvandelt, kes on spetsialiseerunud peamiselt vene keelt kõnelevale klientuurile.

Töö Büroo Eesti nime all end reklaamiv ettevõte on küsinud igalt tööotsijalt 145 krooni, kuid tänaseks oma asukohast Tallinnas Tartu maanteel teadmata suunas kadunud.

Kvandelti küsitud 145 kroonist 60 krooni moodustasid CV koostamine ja tõlkimine eesti ja inglise keelde.

Ülejäänud raha küsiti andmete edastamise eest tööandjale ja andmebaasidesse sisestamise eest.

Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste kommenteeris, et CV koostamine ei ole töövahendus. Seega võib selle eest tasu võtta, kui tööotsija ise ei ole võimeline oma CVd koostama.

Samuti võib tasu küsida CV tõlkimise eest mõnda võõrkeelde. Seega võib 60 krooni kasseerimist ehk õigustatuks pidada. Kuid seda vaid juhul, kui tööotsijalt on küsitud, kas ta on ikka kindel, et ta ise oma CVga hakkama ei saa.

Mis puudutab kõikvõimalikke muid toiminguid, mis selle 145 krooni eest sooritati, siis siin on suure tõenäosusega tegemist seadusvastase vaheltkasu võtmisega töövahenduselt.

«Tööotsija peab saama vaba töökoha andmed ilma tasu maksmata,» rõhutas Jõgiste.

Kõigele lisaks ei ole OÜ Kvandelt registreeritud majandustegevuse registris kui tööturuteenuse osutaja. Seega peaks inimesed, kes Kvandeltile töövahenduse eest maksnud, minema politseisse ja kirjutama seal avalduse.

Politseil on seadusvastase majandustegevuse puhul õigus algatada väärteomenetlus, mis võib kaasa tuua kuni poole miljoni kroonise trahvi.

Kuidas raha tagasi saada?

Ministeeriumile kaevatakse tavaliselt siis, kui inimene on lepingu sõlminud ja raha maksnud, kuid ei ole loodetud tööd saanud.

Sotsiaalministeerium saab siis ettevõtja juhul, kui too on seadusvastast tasu võtnud, ta majandustegevuse registrist kustutada. Teisisõnu, sunniviisiliselt ettevõtte tegevuse ära lõpetada.

Kuid inimese poolt töövahendusbüroole makstud seadusvastast tasu ei saa ministeerium aidata tagasi nõuda. Raha saab tagasi nõuda vaid kohtu teel.

Toimetas: Hanneli Rudi, reporter

Üksikasjad

Avaldatud: 24 mai 2009

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Mirko Ojakivi

Vii­ma­sel ra­hast ai­na tühje­ne­va töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad laua­le idee, mil­le ra­di­kaal­sei­ma la­hen­du­se ta­gajär­jel jääk­sid tu­le­vi­kus kõik töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad ra­vi­kind­lus­tus­kait­se­ta.

Töö­tu­kas­sast hüvi­ti­si saa­va­te­le ini­mes­te­le tä­hen­daks tö­öand­ja­te idee el­lu­vii­mi­ne se­da, et kui neil oleks as­ja ars­ti juur­de, peak­sid nad oma ra­vi­ku­lud ise ta­su­ma. Prae­gu teeb se­da nen­de eest töö­tu­kas­sa. Töö­tu­kas­sa nõuko­gu esi­me­he Har­ri Ta­li­ga sõnul käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad es­masp­äe­va­sel töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil ju­ba mit­men­dat kor­da laua­le töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja­te ra­vi­kind­lus­tus­mak­se­te süstee­mi muut­mi­se idee.

Vei­di lee­be­mas sõnas­tu­ses esi­ta­sid tö­öand­jad sa­ma mõtte ka märt­sis toi­mu­nud nõuko­gu is­tun­gil. Siis soo­vi­sid tö­öan­da­jad, et tu­le­vi­kus ei peaks töö­tu­kas­sa maks­ma töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja­te ra­vi­kind­lus­tus­mak­su mit­te tö­öand­ja­te siht­fon­dist, vaid töö­ta­ja­te töö­tus­kind­lus­tus­mak­se­test täi­tu­vast siht­fon­dist.

Ta­li­ga sõnul on mõle­mad tö­öand­ja­te ideed ja­bu­rad: nõuko­gu is­tun­gil ei toe­ta­nud nen­de et­te­pa­ne­kuid ei va­lit­su­se ega ame­tiühin­gu­te esin­da­jad. „Sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur pi­di se­da ideed kuul­des lau­sa kram­bid saa­ma, sest kui me üri­ta­me kok­ku­hoi­du saa­vu­ta­da töö­tu­kas­sas, siis te­ge­li­kult jääb see ra­ha puu­du hai­ge­kas­sas, mil­le ra­ha­li­ne olu­kord on veel­gi kee­ru­li­sem,” sel­gi­tas Ta­li­ga.

Rii­gi­ko­gu sot­siaal­de­mok­raa­ti­de frakt­sioo­ni ju­hi Ei­ki Nes­to­ri sel­gi­tu­se jär­gi pei­tub as­ja iva sel­les, et mak­se­te ko­gu­mi­seks on töö­tu­kas­sas moo­dus­ta­tud kaks siht­fon­di: ühte ko­gu­tak­se ra­ha tö­öand­ja­telt, tei­se töö­ta­ja­telt. Prae­gu­se töö­tu­kas­sa sea­du­se ko­ha­selt maks­tak­se kõik hüvi­tis­te väl­ja­maks­mi­se­ga kaas­ne­vad sot­siaal­mak­su­ku­lud tö­öand­ja­te siht­fon­dist.

Töö­tu­kas­sa nõuko­gu ei toe­ta­nud et­te­pa­ne­kut, et tu­le­vi­kus kan­taks sot­siaal­mak­su­ku­lud töö­ta­ja­te siht­fon­dist. Sel­le ase­mel le­pi­ti kok­ku, et töö­tus­kind­lus­tus­mak­se tõuseb 1. juu­nist tö­öand­ja­te jaoks prot­sen­di­ni pal­ga­fon­dist ja töö­ta­ja­te­le ka­he prot­sen­di­ni pal­gast. Va­lit­sus ei­le töö­tu­kas­sa nõuko­gu et­te­pa­ne­kut ei kin­ni­ta­nud, ühe võima­lu­se­na on arut­lu­sel idee, et lä­hi­tu­le­vi­kus ha­ka­taks töö­tu­kas­sas­se maks­ma veel­gi enam: tö­öand­jad 1,5 prot­sen­ti pal­ga­fon­dist ja töö­ta­jad kolm prot­sen­ti pal­gast.

Tö­öand­ja­te kesk­lii­du ju­ha­ta­ja Tar­mo Krii­si sõnul on tö­öand­jad tões­ti esi­ta­nud et­te­pa­ne­ku vä­hen­da­da ka töö­tu­kas­sa väl­ja­mak­se­te koor­must. „Kuid ole­me ka tei­si et­te­pa­ne­kuid esi­ta­nud, aga nen­dest on veel va­ra rää­ki­da,” li­sas Kriis.

Kui tö­öand­ja­tel õnnes­tuks oma siht­fon­dist teh­ta­vad väl­ja­mak­sed töö­ta­ja­te siht­fon­di su­ru­da, po­leks tö­öand­ja­te siht­fon­dist teh­ta­vad väl­ja­mak­sed nii suu­red kui prae­gu ja nad saak­sid taot­le­da väik­se­mat mak­se­koor­must. Ra­vi­kind­lus­tus­mak­se­test loo­bu­mi­ne an­naks töö­tu­kas­sa­le kok­ku­hoi­du u 80–90 mil­jo­nit kroo­ni.

Har­ri Ta­li­ga sõnul võivad töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad siis­ki ra­hu­li­kud ol­la, sest prae­gu ei toe­ta tö­öand­ja­te ideed ei ame­tiühin­gud ega ka va­lit­su­se esin­da­jad.

Va­lit­sus soo­vib hüvi­ti­sed üle vaa­da­ta

**Eil­sel va­lit­su­se pres­si­kon­ve­rent­sil põhjen­das sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur va­lit­su­se ot­sust mit­te kin­ni­ta­da töö­tu­kas­sa nõuko­gu väl­ja­pa­ku­tud töö­tus­kind­lus­tus­mak­se uu­si mää­ra­sid sel­le­ga, et mak­setõus ei ta­gaks töö­tu­kas­sa jät­ku­suut­lik­kust.

**Nii an­dis­ki va­lit­sus ame­tiühin­gu­te­le ja tö­öand­ja­te­le töö­tus­kind­lus­tus­mak­se mää­ra­de ja hüvi­tis­te koh­ta uu­te et­te­pa­ne­ku­te te­ge­mi­seks nä­da­la li­saae­ga.

**Siis­ki ei tä­hen­da see Pev­ku­ri sõnul, et maks võiks tõus­ta üle kol­me prot­sen­di. Et­te­pa­ne­ku ta­ga­silükka­mi­se põhju­seks ni­me­tas ta poo­li­kut la­hen­dust ja li­sas, et va­lit­sus soo­vib, et sot­siaal­part­ne­rid vaa­tak­sid uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­mi­se­ga ra­ken­du­va­te hüvi­tis­te rin­gi veel üle.

**Se­ni on nii va­lit­su­se kui ka tö­öand­ja­te esin­da­jad aval­da­nud ar­va­must, et töö­tu­kas­sa saaks aas­tas sääs­ta li­gi pool mil­jar­dit kroo­ni, kui esi­me­sed väl­ja­mak­sed isi­ku­te­le, kes lah­ku­vad töölt omal soo­vil, lüka­taks 2013. aas­tas­se. Ame­tiühin­gud po­le nõus hüvi­ti­si muut­ma. Ame­tiühin­gu­te juht Har­ri Ta­li­ga on pak­ku­nud, et pi­gem võiks tõsta töö­tus­kind­lus­tus­mak­set 3,7 prot­sen­di­ni, prae­gu on piir kolm prot­sen­ti.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Mitmes riigiasutuses nagu päästekeskus ja piirivalve on täheldatud inimeste kasvavat huvi seal töötamise vastu, kuigi uusi töötajaid pole kavas palgata.

Ida-Eesti päästekeskuse direktori Ailar Holzmanni sõnul on töölesoovijate hulk kasvanud alates eelmise aasta sügisest, kirjutab Põhjarannik.

Praegu tööpakkumisi pole, kuid inimestelt, kes on soovinud jätta avalduse või oma CV, on see ka vastu võetud.

Suuremat tööotsijate tungi on märgata ka piirivalveametis. «Eks inimesed käivad ja helistavad, aga eelarvepiirangute tõttu ei saa kedagi võtta, kuigi eks vajadus on olemas,» ütles Kirde piirivalvepiirkonna ülem Aimar Köss.

Viru vangla direktor Edvard Remsel nentis, et majanduslangus ei ole küll kandideerijate arvu märkimisväärselt mõjutanud, kuid huvi vanglas töötamise vastu on jätkuvalt suur.

Ida politseiprefektuuris on huvi tööle asumise vastu tundnud nii endised töötajad kui ka uued inimesed, kuid märgatavalt suurenenud nende arv ei ole, teatas prefektuuri kommunikatsioonibüroo vanemspetsialist Liivi Maalman.

«Küllap on see seotud sellega, et inimesed on teadlikud nõuetest, mida esitatakse politseiametnikele,» lisas ta.

Toimetas: Hanneli Rudi, reporter