Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2009

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kristiina Viiron

Sund­puh­ku­se ajal hai­geksjää­nul po­le õigust ei hai­gus- ega hool­dushüvi­ti­se­le.

Mõni aeg ta­ga­si tu­li ühel vä­lis­maa­le all­han­get te­ge­val toot­mis­fir­mal oma töö­li­sed mõneks nä­da­laks osa­li­selt ta­sus­ta­tud puh­ku­se­le ehk rah­va­kee­li sund­puh­ku­se­le saa­ta. Teis­te töö­ta­ja­te­ga koos ko­ju jää­nud Uu­not ve­das sund­puh­ku­se ajal ter­vis alt ja ta hai­ges­tus tõsi­selt. Mees tah­tis na­gu ta­va­li­selt hai­gus­le­he­le jää­da, kuid pe­rears­ti juu­res sel­gus tõsi-a­si: et Uu­no on saa­de­tud osa­li­selt ta­sus­ta­tud puh­ku­se­le, po­le tal õigust saa­da hai­gushüvi­tist.

„O­sa­li­selt ta­sus­ta­ta­val puh­ku­sel vii­bi­des ei täi­da töö­ta­ja tööüle­san­deid ega kao­ta sel­lest tu­le­ne­valt seo­ses hai­gu­se­ga ka töö­ta­su (ehk sot­siaal­mak­su­ga mak­sus­ta­ta­vat tu­lu). See­ga ei va­ja ta ka töö­va­bas­tust,” põhjen­dab hai­ge­kas­sa ava­li­ke su­he­te juht Eve­lin Kop­pel.

Hai­gushüvi­tist mak­sab hai­ge­kas­sa isi­ku­te­le, kel­lel jääb hai­gu­se tõttu töö­ga tee­ni­tav tu­lu saa­ma­ta. Mui­du­gi on tin­gi­mu­seks ra­vi­kind­lus­tu­se ole­ma­so­lu. Et Uu­no puh­kas, mis siis, et vas­tu taht­mist, ei tee­ni­nud ta ka ra­ha. Ta ei kao­ta­nud ju töö­ta­su ja see­ga pol­nud tal­le va­ja kom­pen­sat­sioo­ni maks­ta. Et mees saa­de­ti osa­li­selt ta­sus­ta­ta­va­le puh­ku­se­le, mak­sis puh­ku­se­ra­ha tal­le tö­öand­ja (60% põhi­pal­gast, sest osa­li­selt ta­sus­ta­ta­va puh­ku­se ajal maks­tav puh­ku­se­ta­su ei või ol­la väik­sem kui 60%).

Õn­neks ei kest­nud et­tevõtte töö­tao­lek kui­gi pi­kalt, tu­lid uued tel­li­mu­sed. Töö­li­sed, nen­de hul­gas ka Uu­no, said kut­se töö­le naas­ta. Pa­ra­ku tun­dis mees end en­di­selt rä­ba­las­ti: ter­vis kehv, ra­ha vä­he ja töö­le ka min­na ei jak­sa… Kõne pe­rears­ti­le lee­ven­das mõnevõrra me­he mu­ret – pä­rast osa­li­selt ta­sus­ta­ta­va puh­ku­se lõppe­mist on kind­lus­ta­tul õigus jää­da hai­gu­se­le­he­le ja se­da Uu­no ka te­gi. Nüüd maks­ti tal­le hai­gushüvi­ti­seks 80% pal­gast (ar­ves­ta­tak­se eel­mi­se aas­ta kesk­mi­se põhjal). Kui nüüd veel ter­vis­ki taas­tuk­s…

Sa­ma kord (na­gu hai­gushüvi­ti­se maks­mi­se kor­ral) keh­tib ka hool­dushüvi­ti­se pu­hul. Ol­nuks Uu­nol väi­ke, al­la 12-aas­ta­ne laps, kes isa sund­puh­ku­se ajal hai­geks jää­nuks ja põeta­mist va­ja­nuks, pi­da­nuks isa se­da te­ge­ma hool­dus­le­he­le jää­ma­ta. Kui laps on hai­ge ka siis, kui lap­se­va­ne­mal tu­leb sund­puh­ku­selt töö­le ta­ga­si min­na, on õigus võtta hool­dus­leht ja saa­da sel­le alu­sel hool­dushüvi­tist (100% eel­mi­se aas­ta ühe ka­lend­rip­äe­va kesk­mi­sest sot­siaal­mak­su­ga mak­sus­ta­ta­vast tu­lust, mi­da maks­tak­se ku­ni 14 jär­jes­ti­kust päe­va).

Kui tööd ei tee, pole ka tulu

Kui eelmär­gi­tud näi­ted olek­sid päe­va­kor­da tul­nud Uu­no põhi- või li­sa­puh­ku­se ajal, oleks töö­ta­jal ol­nud õigus jää­da hai­gus- või hool­dus­le­he­le ning puh­kus oleks vii­dud kok­ku­lep­pel muu­le aja­le üle.

On veel tei­si­gi nüans­se, mil töö­ta­jal ei ole õigust saa­da töövõi-me­tushüvi­tist. Hüvi­tist ei maks­ta pal­ga­ta puh­ku­se, lap­se­puh­ku­se või lap­sen­da­ja puh­ku­sel ole­mi­se ajal, sest sel ajal töö­ta­ja tööüle­san­deid ei täi­da ega kao­ta see­ga töö­ta­su.

Sa­mu­ti ei maks­ta ühe­le ini­me­se­le kor­ra­ga mi­tut hüvi­tist. Sa­ma tin­gi­mus keh­tib vas­tu­pi­di – kind­lus­ta­tul, kel­lel on õigus saa­da hai­gushüvi­tist, ei ole õigust saa­da sa­ma aja eest hool­dus-hüvi­tist.

Ema­le (või isa­le), kes on väik­se lap­se­ga lap­se­hool­dus­puh­ku­sel, ei maks­ta hüvi­tist ei va­ne­ma ega ka lap­se hai­ges­tu­mi­se kor­ral. Põhjus sa­ma – tööüle­san­deid sel ajal ei täi­de­ta ja pal­ka ei tee­ni­ta.

Pea meeles!
Ravikindlustus!

•• Kui töösuhe lõpeb, kehtib ravikindlustus veel kaks kuud.

•• Et ravikindlustus ei katkeks, tuleb end töötuna arvele võtta ühe kuu jooksul pärast töösuhte lõppemist, sest ravikindlustus algab töötuna arveloleku 31. päevast.

•• Kui töösuhe lõppes näiteks 1. aprillil, kehtib ravikindlustus 31. maini. Et ka juunis oleks kehtiv ravikindlustus, tuleb end arvele võtta hiljemalt 30. aprillil (1. mai on püha).

Üksikasjad

Avaldatud: 27 april 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Seoses serverite tehnilise hooldusega toimub laupäeval, 2. mail alates kella 22.00st kuni pühapäeva, 3. mai kella 4.00ni katkestus Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide töös. Sellel ajavahemikul ei ole kasutatavad e-maksuameti/e-tolli teenused, läbi selle kasutatavad rakendused ja sõnumivahetus Euroopaga.

Vabandame ebamugavuste pärast!

Üksikasjad

Avaldatud: 27 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Anne Oja

Riigi plaan kaotada siseriiklike lähetuste maksuvabastus paneb ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna sõnul paljud ettevõtted loobuma päevaraha maksmisest.

Ettevalmistamisel olev valitsuse määrus kaotab siseriiklike lähetuste maksuvabastuse, kuna sellise päevaraha maksmise kohustust tööandjale uue töölepinguseadusega ei panda. Kehtiva korra järgi on siseriikliku maksuvaba päevaraha ülempiir 80 krooni, seda ületav summa maksustatakse erisoodustusena.
Kahjulik mõlemale poolele

Kärsna sõnul kasutasid mitmed ettevõtjad päevaraha, maksmaks osa palka välja maksuvabalt.

Ta lisas, et arenenud maailmas nii ei tehta, et lähetuses olevate inimeste söögilt kokku hoitakse või riigikassasse lisa noolitakse. "Kui varem maksti päevaraha miinimumi piires, siis uue korra jõustumisel ei maksta üldse," sõnas Kärsna.

Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Ivo Raudjärve sõnul on riigi plaan kahjulik nii töötajaile kui ka tööandjaile.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4299/uud_uudidx_429903.html
(originaalartikli viitelt).

Üksikasjad

Avaldatud: 26 april 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Sotsioloog Andrus Saare sõnul hakkab tööpuudus puudutama üha enam kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ehk nn valgekraesid, kes aga välismaale minnes peavad tegema madalamat kvalifikatsiooni nõudvaid töid.

Andrus Saar ütles ERR-i uudisteportaalile, et kui 2005. aastal pärast liitumist Euroopa Liiduga läks Eestist välismaale tööle rohkem noori, muust rahvusest inimesi ja väikelinnade ning maaelanikke, kes lähiümbrusest tööd ei leidnud, siis praegu on olukord muutumas.

"Tööpuudus hakkab ikka rohkem ja rohkem puudutama ka valgekraesid. Teine erinevus 2005. aastaga seisneb selles, et tollal oli tegu majandustõusuperioodiga, kuid nüüd majanduslangusega," selgitas Saar ja lisas, et ka majanduslanguse perioodil on kõige kättesaadavamad töökohad nn. abitööd.

"Inimestel, kes praegu lähevad välismaale, on valikuvõimalused üksjagu väiksemad kui esimese lainega minejatel," ütles sotsioloog.

"Valgekraeliste tööpuudus Eestis aga tähendab seda, et suur osa neist, kes on sunnitud välismaale minema, peavad hakkama tegema tunduvalt madalama kvalifikatsiooniga tööd. Kõrgharidusega äsja lõpetanutel ja Eestist tööd mitte leidvatel noortel on raske erialast tööd leida," ütles Saar.

Tema arvates tekib juurde ka inimesi, kes püüavad perekonniti lahkuda, kui Eestis tööd ei leita.